Valdav osa ELi suplusveest on väga hea kvaliteediga

Täna avaldatud iga-aastane suplusvee aruanne näitab, et 2021. aastal vastas peaaegu 85 % Euroopa supluskohtadest Euroopa Liidu kõige rangematele veekvaliteedi standarditele, saades hindeks „väga hea“. Hinnangus antakse hea ülevaade sellest, kus on tänavu suvel parimad supluskohad kogu Euroopas. Hinnang, mille koostas Euroopa Keskkonnaamet koostöös Euroopa Komisjoniga, põhineb 21 859 supluskoha seirel üle kogu Euroopa. Lisaks ELi liikmesriikidele toimus seire 2021. aastal Šveitsis ja Albaanias.

Keskkonna, ookeanide ja kalanduse volinik Virginijus Sinkevičius ütles: „See aruanne on hea uudis neile, kes broneerivad suvepuhkust Euroopa kaunites supluskohtades. Olenemata sellest, kas reisisihiks on Kreeka mererand, Ungari järv või Prantsusmaa jõgi, võime olla kindlad, et valdav osa suplusveest on väga hea kvaliteediga. See on kasulik keskkonnale, meie tervisele ja Euroopa turismitööstusele, mis taastub pandeemiast. Oleme pühendunud nende standardite säilitamisele ning veekogude seisundi parandamisele, et saavutada nullsaaste eesmärk.“

Suplusvee kvaliteet on aastatega paranenud

Aruandest nähtub, et vesi rannikul asuvates randades, mis moodustavad kaks kolmandikku kõigist supluskohtadest, on üldiselt parema kvaliteediga kui siseveekogudes. 2021. aastal oli 88 % ELi rannikualade supelrandadest suurepärase veekvaliteediga, samas kui siseveekogude supelrandades oli see tulemus 78,2 %. Alates suplusvee direktiivi vastuvõtmisest 2006. aastal on väga hea veekvaliteediga randade osakaal kasvanud ning on viimastel aastatel olnud rannikualadel ligikaudu 88 % ja siseveekogudel 78 %.

2021. aastal täideti veekvaliteedi miinimumstandardid 95,2 % ELi supluskohtadest. Austrias, Maltal, Horvaatias, Kreekas, Küprosel, Taanis ja Saksamaal vastab 90 % või enam suplusveest „väga heale“ kvaliteedistandardile.

Halva veekvaliteediga randade osakaal on alates 2013. aastast vähenenud. 2021. aastal moodustasid halva kvaliteediga suplusveed 1,5 % kõigist ELi supluskohtadest võrreldes 2 %-ga 2013. aastal. Halb veekvaliteet on sageli tingitud lühiajalisest reostusest.

Eesti supluskohtade vee kvaliteet on võrreldes 2020. aasta suplushooajaga samuti paranenud. Kui 2020. aastal oli vähemalt „piisava“ veekvaliteediga supluskohti 90,7%, siis möödunud aastal oli neid 92,3%. Enim on kasvanud väga hea veekvaliteediga supluskohtade arv, mis 2020 aastal oli 40 (62,5%) ja 2021 aastal 44 (67,7%).  Halva veekvaliteediga supluskohtadeks on tunnistatud Vana-Pärnu rand ja Raeküla rand Pärnumaal. 

Koos tänavuse suplusvee aruandega avaldas Euroopa Keskkonnaamet  ka ajakohastatud interaktiivse kaardi, millel on näha iga supluskoha seisukord.

Taust

Euroopa suplusvee kvaliteet on viimastel aastakümnetel oluliselt paranenud tänu süstemaatilisele seirele ja majandamisele, mis on kehtestatud ELi suplusvee direktiiviga ja muude ELi keskkonnaalaste õigusaktidega, sealhulgas asulareovee puhastamise direktiiviga.

Suplusvett käsitlevas ELi õigusaktis on sätestatud suplusvee kvaliteedi hinded „väga hea“, „hea“, „piisav“ ja „halb“ sõltuvalt kindlakstehtud väljaheitepisikute sisaldusest. Kui vesi on saanud kvaliteedihinde „halb“, peaksid liikmesriigid võtma teatavaid meetmeid (näiteks keelama suplemise või teavitama üldsust, et suplemine ei ole soovitav) ning asjakohaseid parandusmeetmeid.

Nende eeskirjade tulemusena on märgatavalt vähenenud puhastamata või osaliselt puhastatud asula- ja tööstusreovee sattumine suplusvette. Seetõttu on võimalik ujuda paljudes linnades asuvates supluskohtades, mis olid varem tugevalt saastunud.

Lisateave

2021. aasta hinnang suplusvee kvaliteedi kohta

Eesti suplusvee raport

Interaktiivne kaart

Riikide teabelehed

Suplusvee kvaliteeti käsitlevad ELi eeskirjad

Suplusvee direktiivi läbivaatamine

Euroopa Keskkonnaameti pressibüroo:

Constant Brand, constant [dot] brandeea [dot] europa [dot] eu (constant[dot]brand[at]eea[dot]europa[dot]eu)

Tel: +45 2174 1872

Antti Kaartinen, antti [dot] kaartineneea [dot] europa [dot] eu (antti[dot]kaartinen[at]eea[dot]europa[dot]eu)

Tel: +45 2336 1381