Euroopa Komisjon avaldas täna 2022. aasta digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi (DESI), mis annab ülevaate ELi liikmesriikide edusammudest digivaldkonnas. Koroonapandeemia ajal on liikmesriigid digitaliseerimisega edasi liikunud, kuid endiselt on raskusi digioskustes, VKEde digiüleminekus ja täiustatud 5G-võrkude kasutuselevõtus esinevate puuduste kõrvaldamisega. Taaste- ja vastupidavusrahastust on digivaldkonna reformideks ja investeeringuteks nähtud ette ligikaudu 127 miljardit eurot. See loob digipöörde kiirendamiseks enneolematu võimaluse, mida EL ja selle liikmesriigid ei tohi maha magada.
Andmetest nähtub, et enamik liikmesriike teeb digiüleminekul edusamme, kuid ettevõtjate seas on peamiste digitehnoloogiate, näiteks tehisintellekti ja suurandmete kasutuselevõtt endiselt vähene. Selleks et tagada väga uuenduslike teenuste ja rakenduste jaoks vajaliku ühendustaristu (eeskätt 5G) täiemahuline kasutuselevõtmine, tuleb jõulisemalt tegutseda. Teine valdkond, milles liikmesriikidel on vaja hoogsamalt edasi liikuda, on digioskused.
Euroopa digiajastule vastavaks muutmise valdkonna juhtiv asepresident Margrethe Vestager sõnas: „Digipööre toimub üha kiiremas tempos. Enamik liikmesriike teeb vastupanuvõimelise digiühiskonna ja -majanduse ülesehitamisel edusamme. Pandeemia algusest saati oleme kõvasti tööd teinud, et liikmesriike digiüleminekul toetada, seda nii taaste- ja vastupidavuskavade, ELi eelarve ja viimasel ajal ka digiõppe ja -oskuste alase struktureeritud dialoogi kaudu. Põhjuseks on see, et peame maksimaalselt ära kasutama investeeringuid ja reforme, mis on vajalikud digikümnendi 2030. aasta eesmärkide saavutamiseks. Nii et muutused peavad aset leidma kohe praegu.“
Euroopa Parlament ja ELi liikmesriigid jõudsid kokkuleppele komisjoni ettepanekus „Tee digikümnendisse“, mis aitab süvendada liikmesriikide ja ELi koostööd, et kõigis DESIga hõlmatud aspektides edasi liikuda. See loob liikmesriikidele raamistiku ühiste kohustuste võtmiseks ja mitut riiki hõlmavate projektide korraldamiseks, et kindlustada liikmesriikide kollektiivset tugevust ja vastupanuvõimet ülemaailmses kontekstis.
Madalmaad, Rootsi, Soome ja Taani on endiselt ELi esirinnas. Samas on ka neil olulistes valdkondades vajakajääke: kõrgetasemeliste digitehnoloogiate, näiteks tehisintellekti ja suurandmete kasutuselevõtu määr jääb alla 30%, mis on 2030. aasta digikümnendi eesmärgiks seatud 75%-st väga kaugel; ulatuslik oskuste nappus aeglustab üldist arengut ja põhjustab digitaalset tõrjutust.
Eesti on digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi (DESI) 2022. aasta väljaande kohaselt ELi 27 liikmesriigi seas üheksandal kohal. Eesti tulemused on head ja Euroopa Liidu (EL) keskmisest paremad kõigi näitajate puhul, välja arvatud ühendatus, mille suhtes ta on 26. kohal. Eesti on teinud edusamme aeglasemas tempos kui teised sarnase DESI punktisummaga riigid: seda näitab asjaolu, et 2017. ja 2022. aasta vahel on ta oma tulemusi parandanud keskmiselt 6,5 % aastas, kui EL-i keskmine väärtus on 7,5 %.
Üldiselt valitseb positiivne trend ühtlustumise suunas: EL suurendab jätkuvalt siinse digitaliseerituse taset ning madalamalt tasemelt alustanud liikmesriigid jõuavad tänu kiiremale kasvutempole tasapisi teistele järele. Viimase viie aasta jooksul on oma DESI tulemusi eriti märkimisväärselt parandanud Itaalia, Poola ja Kreeka, kes on poliitilises plaanis jõuliselt digivaldkonnale keskendunud ning viinud ellu järjepidevaid investeeringuid, mida on toetanud ka Euroopa rahastus.
Olukorras, kus digivahendid muutuvad igapäevaelu ja ühiskondlikus elus osalemise lahutamatuks osaks, on ilma vajalike digioskusteta inimestel oht maha jääda. Vaid 54% eurooplastel vanuses 16–74 on vähemalt algtasemel digioskused. Digikümnendi eesmärgiks on seatud vähemalt 80% taseme saavutamine aastaks 2030. Kuigi aastatel 2020–2021 sisenes tööturule 500 000 IKT-spetsialisti, jääb EL oma 9 miljoni IKT-spetsialistiga kaugele maha 2030. aasta eesmärgiks seatud 20 miljoni tasemest ning see arv ei ole piisav, et saada üle praegusest oskuste nappusest ettevõtetes. 2020. aastal teatasid enam kui pooled ELi ettevõtted (55%), et neil on keeruline IKT-spetsialistide kohti täita. Sellised puudujäägid on ELi ettevõtete taastumise ja konkurentsivõime jaoks suureks takistuseks. Erioskuste puudumine pärsib ka ELi tegevust rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisel. See tähendab, et tööjõu ümber- ja täiendõppega tuleb kõvasti tööd teha.
Mis puudutab põhitehnoloogiate kasutuselevõttu, siis koroonapandeemia ajal on ettevõtjad digilahenduste kasutamist hoogustanud. Näiteks pilvandmetöötluse kasutamine jõudis 34%-ni. Samas on tehisintellekti ja suurandmete kasutamise tase ettevõtetes vaid vastavalt 8% ja 14% (2030. aasta eesmärk on 75%). Neil olulistel tehnoloogiatel on põhjaliku uuenduse ja tõhususe suurendamise seisukohast hiiglaslik potentsiaal, seda eriti VKEde hulgas. ELi VKEdest on vähemalt digitaliseerituse algtasemele jõudnud ainult 55% (eesmärk aastaks 2030 vähemalt 90%), mis tähendab, et peaaegu pooltel VKEdel jäävad digivaldkonna loodud võimalused kasutamata. Komisjon avaldas täna andmepõhist majandust käsitleva ettevõtjate uuringu.
2021. aastal jätkus gigabitiühenduvuse paranemine Euroopas. Hooneid kiudoptikaga ühendavate võrkude leviala jõudis 50% kodumajapidamisteni ning tänu sellele kerkis väga suure läbilaskevõimega püsivõrgu üldine katvus 70%-ni (2030. aasta eesmärk on 100%). Möödunud aastal suurenes ka 5G leviala 66%-ni ELi asustatud piirkondadest. Samas ei ole ikka veel lõpule viidud 5G kommertskasutuse üht olulist eeldust, milleks on sageduste eraldamine: valdavas enamikus liikmesriikides on eraldatud ainult 56% kogu 5G ühtlustatud spektrist (erandiks on Eesti ja Poola). Veelgi enam, mõned väga suure katvuse näitajad põhinevad 4G-sageduste jagamisel või 5G madalal sagedusvahemikul, mis ei võimalda veel täiustatud rakenduste täielikku kasutuselevõttu. Nende puuduste kõrvaldamine on hädavajalik, et võtta kasutusele 5G potentsiaal ja luua suure majandusliku ja ühiskondliku väärtusega uusi teenuseid, nagu ühendatud ja automatiseeritud liikuvus, kõrgtehnoloogiline tootmine, arukad energiasüsteemid või e-tervis. Komisjon avaldas täna ka uuringud mobiilse ja paikse lairibaühenduse hindade kohta Euroopas aastal 2021 ja lairibaühenduse leviku kohta Euroopas.
Peamiste avalike teenuste pakkumine internetis on enamikus ELi liikmesriikides laialt levinud. Euroopa digiidentiteedi ja digirahakoti kasutuselevõtu eel on vähemalt üks e-identimise süsteem kasutusel 25 liikmesriigis, kuid vaid 18 liikmesriiki on teatanud ühest või mitmest e-identimise süsteemist vastavalt eIDASe määrusele, mis on turvaliste piiriüleste digitehingute üks peamisi alustalasid. Komisjon avaldas täna e-valitsuse 2022. aasta võrdlusuuringu.
EL on digipöörde toetamiseks näinud ette märkimisväärsed ressursid. Digivaldkonnaga seotud reformide ja investeeringute jaoks on seni nõukogus heakskiidetud 25 riikliku taaste- ja vastupidavuskava raames eraldatud 127 miljardit eurot. Tegemist on pretsedenditu võimalusega, kasutada reforme ja investeeringuid selleks, et kiirendada digitaliseerimist, suurendada liidu vastupidavust ja vähendada sõltuvust välismõjudest. Keskmiselt pühendasid liikmesriigid taaste- ja vastupidavusrahastust neile ettenähtud vahenditest digipöörde jaoks 26%, mis on üle kohustusliku 20% piiri. Oma taaste- ja vastupidavusrahastu eraldistest otsustasid digivaldkonna jaoks kasutada üle 30% Austria, Saksamaa, Luksemburg, Iirimaa ja Leedu.
Et kiirendada digipöörde kulgu ja aidata ELil digikümnendi eesmärkide saavutamisel graafikus püsida on hädavajalik määratleda digivaldkond ühe peamise prioriteedina, pakkuda poliitilist toetust ning kehtestada selge strateegia, kindlad põhimõtted ja investeeringud.
Taust
Iga-aastase digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksiga mõõdetakse ELi liikmesriikide edusamme digitaalmajanduse ja -ühiskonna suunas liikumisel. Indeks põhineb nii Eurostati andmetel kui ka spetsiaalsetel uuringutel ja andmete kogumise meetoditel. DESI aitab liikmesriikidel kindlaks teha valdkonnad, kuhu esmajärjekorras investeerida ja kus meetmeid võtta. Lisaks sellele on DESI ka Euroopa poolaasta digitaalsete aspektide analüüsimise peamine vahend.
Septembris 2021 esitatud poliitikaprogrammis „Tee digikümnendisse“, mis peaks jõustuma selle aasta lõpuks, on kirjeldatud uudset juhtimismehhanismi, mille aluseks on ELi institutsioonide ja liikmesriikide tsükliline koostöö, millega tagatakse, et kõik koos saavutavad digikümnendi eesmärgid, sihid ja põhimõtted. Vastavalt sellele toimub digikümnendi eesmärkide seire DESI kaudu ning seepärast koondatakse DESI näitajad nüüd 2030. aasta digikompassi nelja põhisuuna ümber.
Lisateave
Küsimused ja vastused – digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeks (DESI) 2022
Digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeks
2022. aasta uuring PREDICT IKT ning teadus- ja arendustegevuse kohta
Üksikasjad
- Avaldamiskuupäev
- 28. juuli 2022
- Autor
- Esindus Eestis