Põhisisu juurde
Esindus Eestis
Pressiteade5. märts 2024Esindus Eestis2 min lugemist

EL esitles ajaloo esimest ühist kaitsetööstusstrateegiat ja uut kaitsetööstusprogrammi

Ammunition production in the EU 

Euroopa Komisjon ning ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja esitlesid täna ELi ajaloo esimest ühist kaitsetööstusstrateegiat ja tegid ettepaneku võtta laiaulatuslikke meetmeid kaitsetööstuse konkurentsivõime ja valmisoleku suurendamiseks.

Kaks aastat tagasi alanud Venemaa agressioonisõda Ukrainas tõi Euroopasse tagasi suure intensiivsusega relvakonflikti. Euroopa kaitsetööstuse strateegias esitatakse selge ja pikaajaline visioon Euroopa Liidu kaitsetööstuse valmisoleku suurendamiseks. Esimese vahendina esitab Euroopa Komisjon täna seadusandliku ettepaneku Euroopa kaitsetööstuse programmi kohta ja raamistiku, mille alusel tagada kaitseotstarbeliste toodete õigeaegne kättesaadavus ja tarnimine.

Komisjoni juhtiv asepresident Margrethe Vestager: „Täna võtame vastu Euroopa kaitsetööstuse strateegia ja esitame ettepaneku Euroopa kaitsetööstuse programmi kohta. Teeme seda selleks, et reageerida muutustele Euroopa julgeolekuparadigmas. Meie kaitsekulutused lähevad praegu liiga paljudele erinevatele relvasüsteemidele, mis ostetakse peamiselt väljastpoolt ELi. Nüüd, mil kaitse-eelarved kõigis liikmesriikides järsult suurenevad, peaksime investeerima paremini, mis tähendab suures osas investeerimist ühiselt ja Euroopa huve silmas pidades. See võimaldab meil minna üle kriisidele reageerimise režiimilt struktuursele kaitsevalmidusele. Sellesse töösse on tihedalt kaasatud ka Ukraina.“

Strateegias kirjeldatakse Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi arendamise üksikasju ja kasutuspotentsiaali ning seatakse suund järgmiseks aastakümneks. Euroopa kaitsetööstuse valmisoleku suurendamiseks peavad liikmesriigid investeerima rohkem, paremini, üheskoos ja Euroopa huve silmas pidades.

Euroopa kaitsetööstuse strateegias esitatakse meetmed, mille eesmärk on:

  • innustada liikmesriike paremini kooskõlastama kaitsetööstuse hankeid;
  • muuta Euroopa kaitsesektori tehnoloogiline ja tööstuslik baas võimeliseks tagama kõigi kaitseotstarbeliste toodete kättesaadavus mis tahes oludes ja pikaajaliselt. Selleks toetatakse liikmesriikide ja Euroopa kaitsetööstuse investeeringuid tipptasemel kaitsetehnoloogia ja -võimekuse arendamisse ja turuletoomisse;
  • tagada, et Euroopa kaitsetööstuse kohandamist uue julgeolekuolukorraga toetatakse vajalikul määral liikmesriikide ja ELi eelarvest;
  • võtta kaitsevalmidusega seotud vajadusi arvesse kõigis poliitikavaldkondades, sh vaadata läbi Euroopa Investeerimispanga tänavune laenupoliitika;
  • arendada tihedamaid sidemeid Ukrainaga, kaasates Ukrainat liidu kaitsetööstuse toetamise algatustesse ning tihendades ELi ja Ukraina kaitsetööstuse koostööd;
  • teha koostööd NATO ning meie strateegiliste ja sarnaselt meelestatud rahvusvaheliste partnerite ja Ukrainaga.

Strateegias on sätestatud ka näitajad, mille alusel mõõta liikmesriikide edusamme kaitsetööstuse valmisoleku saavutamisel. Näiteks tuleks:

  • hankida 2030. aastaks ühiselt vähemalt 40% kaitsevarustusest;
  • tagada, et 2030. aastaks katab ELi-sisene kaitsekaubandus vähemalt 35% ELi kaitseturust; 
  • teha püsivaid edusamme, et kulutada 2030. aastaks vähemalt 50% ja 2035. aastaks 60% oma kaitsevaldkonna riigihangete eelarvest ELis.

Euroopa kaitsetööstuse programm tagab Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi toetamise järjepidevuse, et aidata kiiresti kohaneda uue kaitseolukorraga. Programm hõlmab nii finants- kui ka regulatiivseid aspekte. Ajavahemikul 2025–2027 eraldatakse 1,5 miljardit eurot ELi eelarvest, et pidevalt suurendada Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi konkurentsivõimet. Programmi rahalise toetusega laiendatakse ka juba mitmeid olemasolevaid vahendeid ja algatusi. Programmi eelarve toetab ka ELi kaitsetööstuse koostööd Ukrainaga ning Ukraina kaitsesektori tööstusliku ja tehnoloogilise baasi arendamist. Selleks võiks programm saada lisavahendeid Venemaa riigivara kasutamise peatamisest saadavalt kasumilt (kui nõukogu kõrge esindaja ettepanekul vastava otsuse langetab).

Regulatiivsetes aspektides pakub programm uudseid lahendusi:

  • uus õigusraamistik ehk Euroopa relvastusprogramm, et hõlbustada ja laiendada liikmesriikide koostööd kaitsevarustuse valdkonnas;
  • kogu ELi hõlmav kaitsevarustuskindluse kord, mis tagab kaitseotstarbelistele toodete tarnepidevuse Euroopas;
  • võimalus käivitada Euroopa ühishuvi pakkuvaid kaitseprojekte ELi rahalise toetusega;
  • uus juhtimisstruktuur, millesse on täielikult kaasatud liikmesriigid, et tagada ELi tegevuse üldine järjepidevus kaitsetööstuse valdkonnas (kaitsetööstuse valmisoleku nõukogu).

Lisateave

Täismahus pressiteade koos taustainfoga

Üksikasjad

Avaldamiskuupäev
5. märts 2024
Autor
Esindus Eestis