Euroopa Komisjon avaldas ELi 2025. aasta eelarvekava

Komisjon tegi täna ettepaneku võtta vastu ELi 2025. aasta eelarve summas 199,7 miljardit eurot. Eelarvet täiendavad hinnanguliselt 72 miljardi euro suurused väljamaksed taasterahastust „NextGenerationEU“. Rahastamispakett aitab ELil täita oma poliitilisi prioriteete, võttes samal ajal arvesse muudatusi, milles lepiti kokku mitmeaastase finantsraamistiku muutmisel 2024. aasta veebruaris.

Komisjon teeb ettepaneku eraldada ELi eri prioriteetide elluviimiseks järgmised summad (kulukohustustena): 

• 53,8 miljardit eurot ühisele põllumajanduspoliitikale ning 0,9 miljardit eurot Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondile, Euroopa põllumajandustootjatele ja kaluritele ning põllumajandusliku toidutööstuse ja kalandussektori tugevdamiseks. 

• 49,2 miljardit eurot regionaalarengule ja ühtekuuluvusele, et toetada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, samuti rohepöördeks vajalikku taristut ja liidu prioriteetseid projekte. 

• 16,3 miljardit eurot ELi partnerite ja huvide toetamiseks maailmas. Sellest 10,9 miljardit eurot naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ raames, 2,2 miljardit eurot ühinemiseelse abi rahastamisvahendile (IPA III) ja 0,5 miljardit eurot Lääne-Balkani riikide majanduskasvu rahastule ning 1,9 miljardit eurot humanitaarabile (HUMA). 

• Ukraina rahastust eraldatakse toetustena veel 4,3 miljardit eurot, millele lisandub 10,9 miljardit eurot laenudena. 

• 13,5 miljardit eurot teadusuuringutele ja innovatsioonile, millest 12,7 miljardit eurot eraldatakse liidu teadusuuringute juhtprogrammile „Euroopa horisont“. Eelarveprojekt sisaldab ka Euroopa kiibimääruse rahastamist programmist „Euroopa horisont“ ja teiste programmide ümberpaigutatud vahenditest.

• 4,6 miljardit eurot Euroopa strateegilisteks investeeringuteks, millest 2,8 miljardit eurot eraldatakse Euroopa ühendamise rahastule piiriülese taristu parandamiseks, 1,1 miljardit eurot programmile „Digitaalne Euroopa“ ning 378 miljonit eurot programmi „InvestEU“ prioriteetidele (teadusuuringud ja innovatsioon, rohe- ja digipööre, tervishoid ja strateegilised tehnoloogiad). 

• 2,1 miljardit eurot kosmosevaldkonnale, seejuures peamiselt Euroopa kosmoseprogrammile, et koondada liidu meetmeid selles strateegilises valdkonnas.  

• 11,8 miljardit eurot vastupanuvõime ja väärtustega seotud kuludele, millest 5,2 miljardit eurot taasterahastu „NextGenerationEU“ kasvavateks laenukuludeks, 4 miljardit eurot programmile „Erasmus+“ haridus- ja liikuvusvõimaluste loomiseks, 352 miljonit eurot kunstnike ja loovinimeste toetamiseks kogu Euroopas ning 235 miljonit eurot õigluse, õiguste ja väärtuste edendamiseks.

• 2,4 miljardit eurot keskkonna- ja kliimameetmetele, millest 771 miljonit eurot programmile LIFE, et toetada kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist, ning 1,5 miljardit eurot õiglase ülemineku fondile. 

• 2,7 miljardit eurot ELi piiride kaitsmiseks, millest 1,4 miljardit eurot integreeritud piirihalduse fondile ja 997 miljonit eurot (ELi kogutoetus) Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametile (Frontex). 

• 2,1 miljardit eurot rändega seotud kulutusteks ELis, millest 1,9 miljardit eurot rändajate ja varjupaigataotlejate toetamiseks kooskõlas ELi väärtuste ja prioriteetidega. 

• 1,8 miljardit eurot kaitsevõime tugevdamiseks, millest 1,4 miljardit eurot võimearenduse ja teadusuuringute toetamiseks Euroopa Kaitsefondist ning 244,5 miljonit eurot sõjaväelise liikuvuse toetamiseks. 

• 977 miljonit eurot ühtse turu toimimiseks, sh 613 miljonit eurot ühtse turu programmile ning 205 miljonit eurot pettustevastase võitluse, maksustamise ja tolliga seotud tegevusele. 

• 583 miljonit eurot programmile „EL tervise heaks“, et tagada terviklik tervishoiualane reageerimine inimeste vajadustele, ning 203 miljonit eurot liidu elanikkonnakaitse mehhanismile (rescEU), et kriisi korral oleks võimalik kiiresti kasutusele võtta operatiivabi. 

• 784 miljonit eurot julgeolekule, millest 334 miljonit eurot sisejulgeolekufondile, et võidelda terrorismi, radikaliseerumise, organiseeritud kuritegevuse ja küberkuritegevuse vastu. 

• 196 miljonit eurot turvaliste satelliitühenduste jaoks turvalise ühenduvuse programmist. 

2025. aasta eelarvekava on osa liidu pikaajalisest eelarvest, mis võeti vastu 2020. aasta lõpus ja mida on muudetud 2024. aasta veebruaris. Euroopa Parlament ja nõukogu peavad 2025. aasta eelarve ametlikult vastu võtma enne aasta lõppu.

Lisateave

Täismahus pressiteade koos taustainfoga