Euroopa Komisjon avaldas täna 2024. aasta lähenemisaruande, milles hinnatakse Bulgaaria, Tšehhi, Ungari, Poola, Rumeenia ja Rootsi edusamme euroalaga ühinemisel. Need euroalasse mittekuuluvad liikmesriigid on õiguslikult kohustunud euro kasutusele võtma, kuid aruande kohaselt ei vasta praegu ükski neist kõigile euroalaga ühinemise kriteeriumidele. Bulgaaria on ainus riik, kes täidab kõik kriteeriumid peale ühe ning kus siseriiklikke õigusakte võib pidada majandus- ja rahaliidu eeskirjadega kooskõlas olevaks. Aruanne põhineb lähenemiskriteeriumidel ehk nn Maastrichti kriteeriumidel, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 1 ning mille hulka kuuluvad hinnastabiilsus, riigi rahanduse usaldusväärsus, vahetuskursi stabiilsus ja pikaajaliste intressimäärade lähenemine.
Inimeste hüvanguks toimiva majanduse valdkonna juhtiv asepresident Valdis Dombrovskis: „Euro on stabiliseeriv jõud maailmas, kus on suurenenud geopoliitilised pinged. Ühisraha sümboliseerib Euroopa tugevust, ühtsust ja solidaarsust. Majanduslikult tugevdab euroalaga ühinemine riigi vastupanuvõimet ja lihtsustab sinna investeerimist. See vähendab takistusi ettevõtete jaoks ja toetab majanduskasvu. Tänane aruanne näitab, et euroalaga ühineda soovivad riigid on teinud edusamme, kuid üht-teist on veel teha. Jätkame koostööd nende riikidega ja toetame neid nende teekonnal euroalasse.“
Aruande peamised järeldused on järgmised:
- Rootsi täidab hinnastabiilsuse kriteeriumi.
- Bulgaaria ja Rootsi täidavad riigi rahanduse kriteeriumi ning Tšehhi peaks selle täitmiseni jõudma lähiajal.
- Bulgaaria, Tšehhi ja Rootsi täidavad pikaajalise intressimäära kriteeriumi.
- Bulgaaria täidab vahetuskursi kriteeriumi. Ükski teine liikmesriik ei ole vahetuskursimehhanismi (ERM II) liige (enne euroalaga ühinemist tuleb mehhanismis osaleda ilma tõsiste pingeteta vähemalt kaks aastat).
Üldine valmisolek
Aruandes leitakse, et kui Bulgaaria õigusakte võib pidada ELi õigusega kooskõlas olevaks, siis ülejäänud viie riigi rahandusalased õigusaktid ei ole majandus- ja rahaliidu eeskirjadega täielikult kooskõlas.
Komisjon uuris ka aluslepingus osutatud lisategureid, mida tuleks arvesse võtta lähenemise jätkusuutlikkuse hindamisel. Analüüsis leiti, et euroalasse mittekuuluvad liikmesriigid on ELis majanduslikult ja rahaliselt üldiselt hästi integreeritud. Mõnel neist esineb siiski makromajanduslikku haavatavust ja/või ettevõtluskeskkonna ja institutsioonilise raamistikuga seotud probleeme, mis võivad ohustada lähenemisprotsessi jätkusuutlikkust.
Lähenemisaruande alusel saab komisjon teha nõukogule ettepaneku võtta vastu otsus liikmesriigis euro kasutuselevõtu kohta. Aruandeid koostatakse iga kahe aasta tagant või kui liikmesriik esitab konkreetse taotluse euroalaga liitumise valmiduse hindamiseks, nagu seda tegi Läti 2013. aastal. Kõik liikmesriigid peale Taani on võtnud õigusliku kohustuse euroalaga ühineda. Seetõttu aruandes Taanit ei käsitleta.
Eurobaromeetri uuring: üldine toetus eurole euroalavälistes liikmesriikides
Viimase Eurobaromeetri uuringu kohaselt arvab enamik euroalaväliste liikmesriikide kodanikke (59%), et ühisrahal on olnud positiivne mõju nendele liikmesriikidele, kes seda juba kasutavad. Enamik (53%) usub ka, et euro kasutuselevõtul oleks positiivne mõju nii nende riigile kui ka isiklikult neile endile (56%).
Kokku 58% vastajatest oli selle poolt, et nende riik võtaks euro kasutusele. Eriti suur oli toetus Rumeenias (77%) ja Ungaris (76%), neile järgnesid Rootsi (55%), Tšehhi (49%), Bulgaaria (49%) ja Poola (47%). Pooldajate hulk on suurenenud eelkõige Tšehhis, kus see oli 6 protsendipunkti kõrgem kui eelmisel aastal.
Bulgaaria kodanikud on euro tuleku suhtes kõige optimistlikumad ning 71% neist usub, et euro võetakse nende riigis kasutusele järgmise viie aasta jooksul. 64% bulgaarlastest kardab, et euro kasutuselevõtt tõstab hindu, kuid 44% leiab, et eurol oleks nende riigile positiivne mõju (tõus 2 protsendipunkti).
Eurobaromeetri kiiruuring nr 548 viidi läbi 2024. aasta mais kuues euroalasse mittekuuluvas liikmesriigis, kes on õiguslikult kohustunud euro kasutusele võtma: Bulgaarias, Tšehhis, Ungaris, Poolas, Rumeenias ja Rootsis.
Lisateave
Üksikasjad
- Avaldamiskuupäev
- 26. juuni 2024
- Autor
- Esindus Eestis