Komisjon esitles rändeleppe ühist rakenduskava

ELis hiljuti vastuvõetud rände- ja varjupaigalepet hakatakse kohaldama 2026. aasta juunis. Täna esitles komisjon rändeleppe rakenduskava ja selle põhielemente, mille alusel peavad liikmesriigid koostama aasta lõpuks oma riiklikud rakenduskavad.

Rakenduskava põhielemendid on järgmised.

1. Ühine rände- ja varjupaigainfosüsteem (Eurodac). Uus Eurodac on suuremahuline IT-süsteem, milles salvestatakse ja töödeldakse varjupaigataotlejate andmeid ning see on eeltingimus rändeleppe ülejäänud elementide rakendamiseks. 
2. Uus süsteem rände haldamiseks ELi välispiiridel. Kõik ebaseaduslikud rändajad registreeritakse ning neile tehakse isikutuvastus-, julgeolekuohu-, haavatavuse ja tervisealane taustakontroll. Nende suhtes, kes tõenäoliselt ei vaja rahvusvahelist kaitset või kujutavad endast julgeolekuohtu, kohaldatakse kohustuslikku piirimenetlust.
3. Piisav elatustase vastuvõtmisel. Näiteks pääsevad rahvusvahelise kaitse saajad tööturule 9 kuu asemel 6 kuu möödudes, neile on juurdepääs füüsilise ja vaimse tervise hoiule ning perekonnad, lapsed ja haavatavad taotlejad on paremini kaitstud.
4. Varjupaigamenetlused. Ühtlustatakse varjupaigataotluste hindamis- ja otsustusprotsessi Euroopas ning tugevdatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate kaitsemeetmeid, õigusi ja tagatisi.
5. Tagasisaatmine. ELi rändepoliitika saab olla jätkusuutlik vaid juhul, kui need, kellel ei ole õigust ELi jääda, päriselt tagasi saadetakse. Seda valdkonda aitab koordineerida ELi tagasisaatmiskoordinaator, kes saab tugineda juba alustatud tööle lendude ja  tuvastusmissioonide ühisel planeerimisel, hea tava ja kogemuste vahetamisel, varjupaigaotsuste ja tagasisaatmisotsuste ühisel väljastamisel ning koostööl julgeolekuohtu kujutavate tagasipöördujate tagasisaatmisel.
6. Vastutuse jagamise süsteem. Tagasivõtmisteated (take-back notifications) muudavad menetluse kiiremaks ja tõhusamaks. Lisaks kehtestatakse uued eeskirjad, mille eesmärk on vältida süsteemi kuritarvitamist (näiteks taotlejad peavad esitama taotluse liikmesriigis, kuhu esimesena sisenetakse).
7. Solidaarsus. Esimest korda on ELil alaline, õiguslikult siduv, kuid paindlik solidaarsusmehhanism, millega tagatakse, et surve all olevaid liikmesriike ei jäeta üksi.
8. Valmisolek, erandolukorra plaanimine ja kriisid. Suurendatakse vastupanuvõimet rändekriisidele ning vähendatakse nende tekkimise ohtu.
9. Uued kaitsemeetmed varjupaigataotlejatele ja haavatavatele isikutele. Põhiõigused on paremini kaitstud, sealhulgas kõige haavatavamate isikute, näiteks laste puhul. 
10. Ümberasustamine, kaasamine ja integratsioon. Selles vallas suurendatakse jõupingutusi, sest rändajate integreerimine ja kaasamine on eduka rände- ja varjupaigapoliitika jaoks endiselt asendamatu. 

Liikmesriigid peavad oma riiklikud rakenduskavad koostama 12. detsembriks 2024.

Lisateave

Täismahus pressiteade koos taustainfoga