Täna kiitis komisjon heaks meedia- ja audiovisuaalsektori taastumist ja ümberkujundamist toetava tegevuskava, mille eesmärk on toetada meediasektori kriisist taastumist, sektori ümberkujundamist digi- ja rohepöörde elluviimiseks ning Euroopa kodanike ja ettevõtete võimestamist.
Väärtuste ja läbipaistvuse valdkonna asepresident Věra Jourová ütles: „Meedia ei ole mitte ainult majandussektor, vaid ka meie demokraatia nurgakivi. Just seepärast on see kava nii oluline. See tugineb meie suurimatele väärtustele, Euroopa mitmekesisusele ja talendile ning selle keskmes on väljendus- ja loominguvabaduse kaitse. Me loodame, et liikmesriigid annavad oma panuse ja kasutavad sektori toetamiseks nende käsutuses olevaid vahendeid, austades samal ajal täielikult sektori sõltumatust ja meediapluralismi.“
Taastumine
Taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendist raha taotlemiseks koostatud riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades on digivaldkonna kulutusteks ette nähtud vähemalt 20 %. Selle hulka on arvestatud ka meetmed, millega püütakse laiendada digitaalse infosisu (nt digitaalmeedia) tootmist ja levitamist. Lisaks sellele:
- 1) lihtsustatakse ELi toetuste taotlemist ja saamist spetsiaalse vahendi kaudu, mis võimaldab meediaettevõtetel leida kõik neile sobivad ELi rahastamisvõimalused. See annab juhiseid, kuidas taotleda toetust 2021.–2027. aasta mitmeaastasest finantsraamistikust, aga ka riiklike taaste- ja vastupidavuskavade kaudu;
- 2) suurendatakse audiovisuaaltööstusesse tehtavaid investeeringuid uue MEDIA INVESTi algatusega, mille eesmärk on võimendada seitsme aasta jooksul 400 miljoni euro ulatuses investeeringuid;
- 3) algatusega „NEWS“ koondatakse uudistemeedia sektorile mõeldud meetmed ja toetused. Algatusse kuulub sihtasutuste ja muude erasektori partnerite osalusel rakendatav investeeringute katseprojekt NEWS, juurdepääs InvestEU tagatisega laenudele, toetused ja Euroopa uudistemeedia foorum. Erilist tähelepanu pööratakse kohalikule meediale.
Ümberkujundamine
Tegevuskava eesmärk on toetada sektori rohe- ja digipööret. Sellega tehakse järgmist:
- 4) toetatakse Euroopa meedia andmeruumide loomist andmete jagamise ja innovatsiooni eesmärgil;
- 5) edendatakse Euroopa virtuaal- ja liitreaalsuse valdkonna koalitsiooni loomist, et ELi meedia saaks immersiivseid tehnoloogiaid paremini ära kasutada, ning luuakse virtuaalse reaalsuse meedialabor projektide jaoks, mis tegelevad lugude jutustamise ja interaktsiooni uute viisidega;
- 6) toetatakse arutelusid ja meetmeid, mis aitavad sektoril saada 2050. aastaks kliimaneutraalseks.
Võimaldamine ja võimestamine
Tegevuskavaga soovitakse suurendada eurooplaste võimalusi oma õigusi võimalikult suures ulatuses ellu viia. Selleks tehakse muu hulgas järgmist:
- 7) alustatakse dialoogi audiovisuaaltööstusega, et parandada audiovisuaalsele sisule juurdepääsu ja sisu kättesaadavust kogu ELis, et audiovisuaalsektor saaks laieneda ning jõuda uue publiku ja tarbijateni, kellel tekiks võimalus tarbida väga mitmekesist sisu;
- 8) toetatakse Euroopa meediatalente, sealhulgas suurendades mitmekesisust nii kaamera ees kui ka selle taga ning kaardistades ja toetades meediavaldkonna idufirmasid;
- 9) suurendatakse kodanike mõjuvõimalusi, sealhulgas parandades meediapädevust ja toetades sõltumatu alternatiivse uudisvookogu loomist;
- 10) tugevdatakse regulaatorasutuste vahelist koostööd, et tagada ELi meediaturu nõuetekohane toimimine.
Meedia ja audiovisuaalvaldkonna tegevuskava on tihedalt seotud Euroopa demokraatia tegevuskavaga, mille eesmärk on tugevdada meediavabadust ja -pluralismi kogu Euroopas, keskendudes ajakirjanike kaitsele. Tegevuskava on täielikult kooskõlas ka komisjoni tulevaste ettepanekutega digiteenuste õigusakti ja digiturgude õigusakti kohta, mille eesmärk on ajakohastada ELis digiteenuste suhtes kohaldatavat õigusraamistikku.
Järgmised sammud
Enamik tegevuskavas kirjeldatud meetmetest käivitatakse 2021. aasta esimestel kuudel. Meetmete tõhusamaks rakendamiseks kohapeal konsulteeritakse sidusrühmadega.
Taust
Euroopa audiovisuaal- ja meediasektorit on võrreldes üleilmsete konkurentidega nõrgestanud pikaajalised probleemid, eelkõige turu killustatus. Neid puudusi on süvendanud koroonaviiruse kriis, mis on toonud kaasa reklaamitulude vähenemise, kinokülastajate arvu katastroofilise vähenemise (kahjumi eeldatav suurus liikumispiirangu ajal 100 000 eurot ekraani kohta kuus) ja tootmise ooterežiimile jäämise. Samal ajal on ELi-välised veebiplatvormid suurendanud turuosa, mis võib ohustada ELi audiovisuaal- ja meediasektori strateegilist sõltumatust. Uudistemeedia puhul on eriti murettekitav vähenev tulu (reklaamitulu vähenes 30-80%) ja veebis levitatav väärinfo koos nn uudistekõrbete tekkega teatavates Euroopa piirkondades. Üldiselt on ka digitehnoloogiate kasutuselevõtmine meediasektoris takerdunud.
Komisjon esitas majanduse kriisiaegseks toetamiseks erinevaid meetmeid ning kutsus liikmesriike üles neid meediasektori toetamiseks maksimaalselt ära kasutama. Kiiresti kehtestati ajutine riigiabi raamistik ja laiendati selle kohaldamisala ning REACT-EU kaudu tehti kättesaadavaks täiendavad ühtekuuluvusvahendid, mille puhul seati kultuurisektor prioriteetseks valdkonnaks. Eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutav ajutine toetus (TERA) on samuti oluline vahend, mida liikmesriigid saavad koroonaviiruse puhangu negatiivsete majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgedega võitlemiseks kasutada. Samal ajal on komisjon kohandanud olemasolevaid vahendeid, näiteks kultuuri- ja loomesektori, sealhulgas meediavaldkonna VKEdele mõeldud olemasolevat tagatissüsteemi, et võimaldada suuremat paindlikkust laenude tagasimaksmisel ja lihtsustada laenuandmist, andes finantsasutustele rohkem tagatisi.
Lisateave
Tegevuskava „Euroopa meedia digikümnendil“
Teabeleht: Ajakirjanike ja meediasektori toetamine
ELi rahastatud projektid meediavabaduse ja -pluralismi toetamiseks
Üksikasjad
- Avaldamiskuupäev
- 3. detsember 2020