Komisjon tegi täna ettepaneku peatada ELi ja Venemaa vahelise viisalihtsustuslepingu kohaldamine täielikult. Agressioonisõjas osalev riik nagu Venemaa ei tohiks saada viisalihtsustust seni, kuni ta jätkab oma hävitavat välispoliitikat ja sõjalist agressiooni Ukraina vastu ja eirab täielikult rahvusvahelist reeglitel põhinevat korda. Lepingu peatamine tähendab, et Venemaa kodanikel ei ole enam eeliskorras pääsu ELi ning nende viisataotluse menetlemine pikeneb ning muutub kallimaks ja keerulisemaks. Liikmesriikidel on Venemaa kodanike lühiajaliste viisade taotluste menetlemisel ulatuslik kaalutlusõigus ning nad saavad tagada suurema kontrolli ELi reisivate Venemaa kodanike üle. EL jääb avatuks teatavatele reisijate kategooriatele, kes taotlevad viisat olulistel eesmärkidel, eelkõige ELi kodanike pereliikmetele, ajakirjanikele, teisitimõtlejatele ja kodanikuühiskonna esindajatele.
Komisjon esitas täna ka ettepaneku okupeeritud Ukraina aladel välja antud Venemaa passide mittetunnustamise kohta.
Siseasjade volinik Ylva Johansson ütles: „Venemaa jätkab oma ebaseadusliku sõjategevusega rahvusvahelise õiguse rikkumist, pannes ukrainlaste vastu toime jõhkraid kuritegusid ning õõnestades julgeolekut ja stabiilsust nii Euroopas kui ka kogu maailmas. Selline tegevus rikub viisalihtsustuslepingu aluspõhimõtteid ning on vastuolus ELi ja selle liikmesriikide huvidega. Tänase ettepanekuga annab EL ühtse ja jõulise vastuse. Võtame peagi vastu täiendavad suunised, et tagada Venemaa kodanike viisataotluste ja piiriületuste rangem kontrollimine, katkestamata seejuures sidemeid Venemaa teisitimõtlejate ja kodanikuühiskonnaga.“
Venemaa kodanikud ei saa enam eeliskorras ELi
Viisalihtsustuslepingu peatamise ettepanekuga kaotatakse kõik lihtsustused Venemaa kodanikele, kes taotlevad Schengeni alal viibimiseks lühiajalist viisat. Selle asemel kohaldatakse viisaeeskirja üldeeskirju.
Praktikas tähendab see Venemaa viisataotlejatele järgmist:
- kõrgem viisatasu: kõigi viisataotlejate viisatasu suureneb 35 eurolt 80 eurole;
- pikem menetlusaeg: tavapärane tähtaeg, mille jooksul konsulaadid peavad tegema viisataotluse kohta otsuse, pikeneb 10 päevalt 15 päevale. Seda ajavahemikku võib üksikjuhtudel pikendada kuni 45 päevani, kui taotlus on vaja täiendavalt läbi vaadata;
- rangemad eeskirjad mitmekordsete viisade kohta: viisataotlejad ei saa enam nii lihtsalt viisasid, mis kehtivad mitmekordseks Schengeni alale sisenemiseks;
- viisataotlejatelt nõutakse rohkem dokumente: viisataotlejad peavad viisa taotlemisel esitama kõik nõutavad dokumendid. Viisalihtsustuslepingu lihtsustatud loetelu nende puhul enam ei kehti.
EL on sõlminud viisalihtsustuslepingud vaid piiratud arvu riikidega. Need lepingud põhinevad ELi ja asjaomase riigi vastastikusel usaldusel ja ühistel väärtustel. Venemaa sissetung Ukrainasse on aga sellega selgelt vastuolus. Seepärast on meetmed ELi ja selle liikmesriikide oluliste julgeolekuhuvide kaitsmiseks õigustatud.
Okupeeritud Ukraina aladel välja antud Venemaa passe ei tunnustata
Lisaks tegi komisjon täna ettepaneku ELi ühise lähenemisviisi kohta okupeeritud välisriikides välja antud Venemaa passide mittetunnustamise kohta, kuna Venemaa hoogustab praegu oma tavapasside väljastamist rohkematel väljaspool valitsuse kontrolli olevatel Ukraina aladel, eelkõige Hersonis ja Zaporižžjas. Liikmesriigid ei tohiks tunnustada okupeeritud Ukraina aladel välja antud Venemaa passe kehtivate dokumentidena viisade väljastamiseks ja ELi välispiiride ületamiseks.
Edasised sammud
Nõukogu peab nüüd viisalihtsustuslepingu peatamise ettepaneku läbi vaatama ja selle vastu võtma. Kui ettepanek on vastu võetud, jõustub peatamine teisel päeval pärast ettepaneku avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Venemaad teavitatakse peatamisotsusest hiljemalt 48 tundi enne selle jõustumist.
Euroopa Parlament ja nõukogu teevad otsuse okupeeritud aladel välja antud Venemaa reisidokumentide mittetunnustamise kohta. Meetmed jõustuvad esimesel päeval pärast nende avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Peagi esitab komisjon täiendavad suunised, et toetada liikmesriikide konsulaate üldistes Venemaaga seotud viisaküsimustes, sealhulgas viisalihtsustuslepingu peatamise rakendamiseks.
Taust
ELi ja Venemaa viisalihtsustusleping jõustus juunis 2007. See hõlbustas ELi ja Venemaa Föderatsiooni kodanikele viisade väljastamist kuni 90-päevaseks viibimiseks mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul.
1. septembri 2022. aasta seisuga oli ligikaudu 963 000 venelasel kehtiv Schengeni ala viisa.
31. augustil toimunud mitteametlikul kohtumisel leppisid ELi välisministrid kokku ühises ja koordineeritud lähenemisviisis Venemaa kodanikele viisade andmise suhtes, sealhulgas Venemaaga sõlmitud viisalihtsustuslepingu täielikus peatamises. Ministrid leppisid samuti kokku, et Venemaa ametivõimude poolt Ukraina okupeeritud aladel välja antud passe ei tunnustata. Viisataotlused vaadatakse läbi individuaalselt ja juhtumipõhiselt.
EL on juba osaliselt peatanud viisalihtsustuslepingu Venemaaga alates 25. veebruarist 2022. Peatamine puudutab Venemaa ametnikke ja ettevõtjaid. Tänase ettepanekuga peatatakse lepingu kohaldamine täielikult koos kõigi Venemaa viisataotlejate suhtes kohaldatavate lihtsustustega.
Lisateave
Siseasjade volinik Ylva Johanssoni tänane pressikonverents
Ettepanek: nõukogu otsus ELi ja Venemaa viisalihtsustuslepingu kohaldamise peatamise kohta
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus okupeeritud piirkondades välja antud Venemaa reisidokumentide mittetunnustamise kohta
Üksikasjad
- Avaldamiskuupäev
- 6. september 2022
- Autor
- Esindus Eestis