
Euroopa Komisjon esitles uut Euroopa sisejulgeoleku strateegiat ProtectEU, mille eesmärk on toetada liikmesriike ja tugevdada ELi suutlikkust tagada oma kodanike julgeolek. Strateegia abil tõhustatakse ELi reageerimist uutele ohtudele, nagu muutused julgeolekukeskkonnas ja geopoliitilisel maastikul, hübriidohud, organiseeritud kuritegevus ning küberterrorism.
Strateegia eesmärk on muuta mõtteviisi sisejulgeoleku korraldamisel, kaasates kogu ühiskonda ehk nii kodanikke, ettevõtjaid, teadlasi kui ka kodanikuühiskonda. Kõikides uutes ELi algatustes arvestatakse edaspidi ka julgeolekuaspektidega ning kehtestatakse uus Euroopa sisejulgeoleku juhtimise raamistik.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen: „Turvalisus on avatud ja elujõulise ühiskonna ning õitsva majanduse üks peamisi eeltingimusi. Täna esitleme algatust, mis aitab paremini võidelda selliste julgeolekuohtudega nagu terrorism, organiseeritud kuritegevus, küberkuritegevuse kasv ja rünnakud elutähtsa taristu vastu. Tugevdame Europoli ja anname õiguskaitseasutustele ajakohased vahendid kuritegevuse vastu võitlemiseks. Kuid nii teadlased, ettevõtjad kui ka kodanikud saavad anda oma panuse meie kõigi turvatunde suurendamisse.“
Euroopa sisejulgeoleku strateegia täiendab liidu kriisivalmiduse strateegiat ja Euroopa kaitsepoliitika valget raamatut. Koos tulevase Euroopa demokraatia kaitse programmiga moodustavad need tervikliku raamistiku, mis suurendab ELi suutlikkust kriise ja ohte ennetada, ära hoida ja neile reageerida.
Peamised eesmärgid ja meetmed
Euroopa sisejulgeoleku uus juhtimisstruktuur
Muutunud ohumaastik nõuab mõtteviisi muutmist ja uut integreeritud lähenemisviisi ELi julgeolekule. Selleks tuleb:
- kindlaks teha komisjoni algatuste mõju julgeolekule ja kriisivalmidusele algusest peale ja kogu läbirääkimisprotsessi vältel
- teha sisejulgeolekuga seotud ohuanalüüse, et toetada julgeolekukolleegiumi tööd ja teabevahetust nõukoguga
- tagada korrapärane aruandlus Euroopa Parlamendile ja nõukogule, et jälgida ja toetada peamiste algatuste süstemaatilist rakendamist.
Julgeolekuohtude ennetamine luureandmete jagamise teel
Kuna julgeolek algab tõhusast prognoosimisest, peab EL tuginema kvaliteetsele olukorrateadlikkusele ja ohuanalüüsile, mis aitaks:
- koostada korrapäraseid ülevaateid ELi sisejulgeoleku ohtudest, tuginedes erinevatele riski- ja ohuhinnangutele, mille on koostanud eelkõige ELi ametid
- tõhustada luureandmete jagamist liikmesriikide vahel ELi ühtse luureandmete analüüsiüksuse (SIAC) abil
- tõhustada liikmesriikide teabevahetust ELi asutuste ja organitega.
Tõhusamad vahendid õigus- ning sisekaitseasutuste jaoks
Õiguskaitse vajab tõhusaks toimimiseks õigeid vahendeid. Kuna 85% kriminaaluurimistest tugineb digitaalsele teabele, hõlmab see seaduslikku juurdepääsu andmetele. Selleks tuleb:
- anda Europolile uued volitused, et suurendada toetust liikmesriikidele
- tugevdada Frontexit, Eurojusti ja ENISAt ning tihendada koostööd
- suurendada operatiivsuutlikkust uue elutähtsa teabevahetuse süsteemi abil, et võimaldada piiriülest sidet eri asutuste vahel
- koostada tegevuskava, mis käsitleb õiguskaitseasutuste seaduslikku ja tõhusat juurdepääsu andmetele
- koostada krüpteerimistehnoloogia tegevuskava ja mõjuhinnang, et ajakohastada ELi andmete säilitamise eeskirju.
Parem vastupidavus hübriidohtudele
EL peab suurendama oma vastupanuvõimet hübriidohtudele, kaitstes elutähtsat taristut, tugevdades küberturvalisust ja võideldes internetiohtude vastu. Selleks:
- peavad liikmesriigid täielikult rakendama elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse direktiivi ja küberturvalisuse 2. direktiivi
- koostatakse uus küberturvalisuse õigusakt ning uued meetmed pilve- ja telekommunikatsiooniteenuste turvalisuse tagamiseks ning tehnoloogilise suveräänsuse arendamiseks
- võetakse meetmeid, mille eesmärk on vähendada sõltuvust üksikutest välismaistest tarnijatest ja ELi tarneahelatega seotud riske suure riskiga tarnijate puhul. Vaadatakse läbi ELi hanke-eeskirjad
- suurendatakse transpordisõlmede turvalisust ELi sadamastrateegia ja uute aruandlussüsteemide abil, et tugevdada lennundusjulgestust, transporti ja tarneahelaid
- koostatakse keemilise, bioloogilise, radioloogilise ja tuumaohu vastane tegevuskava.
Võitlus raske ja organiseeritud kuritegevuse vastu
Organiseeritud kuritegevuse võrgustike vastu võitlemiseks on vaja rangemaid eeskirju. Õiguskaitseorganitel peab olema võimalik võrgustikke rahaliselt survestada. Lapsi tuleb paremini kaitsta organiseeritud kuritegevuse eest. Selleks tuleb:
- koostada organiseeritud kuritegevust käsitlev uus õigusraamistik koos rangemate uurimiseeskirjadega
- koostada uimastite ja uimastikaubanduse vastu võitlemise uus strateegia ja tegevuskava
- koostada tegevuskava laste kaitsmiseks kuritegevuse eest
- tõhustada rahavoogude jälgimise võimalusi, sealhulgas vara tagasisaamist ja konfiskeerimist käsitlevate uute eeskirjade täieliku ülevõtmise kaudu
- koostada uued ebaseadusliku tulirelvakaubanduse vastased õigusaktid ning uued inimkaubandust ja ohvrite õigusi käsitlevad ELi strateegiad
Võitlus terrorismi ja vägivaldse äärmusluse vastu
Kuna terrorismiohu tase ELis on endiselt kõrge, peab EL olema hästi varustatud, et ennetada ohte ja ära hoida radikaliseerumist, kaitsta kodanikke ning reageerida rünnakutele. Selleks tuleks:
- koostada terrorismi ja vägivaldse äärmusluse ennetamist ja nende vastu võitlemist käsitlev uus ELi tegevuskava
- võtta kasutusele uued radikaliseerumise ennetamise vahendid
- viia läbi teostatavusuuring uue kogu ELi hõlmava terrorismi rahastamise jälgimise süsteemi loomise kohta
EL kui tugev ülemaailmne julgeolekupartner
Ülemaailmse ebastabiilsuse mõju vastu võitlemiseks peab EL aktiivselt kaitsma oma julgeolekuhuve väljaspool ELi piire. Selleks tuleb edendada rahvusvahelist koostööd julgeoleku valdkonnas ning
- tugevdada partnerlusi selliste oluliste piirkondadega nagu Ladina-Ameerika ja Vahemere piirkond
- sõlmida Europoli ja Eurojusti kaudu rahvusvahelisi lepinguid, sealhulgas ühiste operatiivrühmade loomiseks kohalike õiguskaitseasutustega
- tugevdada teabevahetust usaldusväärsete kolmandate riikidega
- viia lõpule viisanõudest vabastamise peatamise korra läbivaatamine ja käsitleda julgeolekukaalutlusi tulevases viisastrateegias.
Lisateave
Üksikasjad
- Avaldamiskuupäev
- 1. aprill 2025
- Autor
- Esindus Eestis