Kui 2023. aastal oli majanduses üldine seisak, siis oodatust parem majanduskasv 2024. aasta alguses ja inflatsiooni jätkuv pidurdumine lubab prognoosiperioodiks majandustegevuse järkjärgulist elavnemist.
Euroopa Komisjoni kevadprognoosi kohaselt kasvab SKP 2024. aastal ELis 1,0 % ja euroalal 0,8 %. Prognooside kohaselt kiireneb SKP kasv 2025. aastal ELis 1,6 %-ni ja euroalal 1,4 %-ni. ELi tarbijahindade inflatsioon peaks langema 6,4 %-lt 2023. aastal 2,7 %-le 2024. aastal ja 2,2 %-le 2025. aastal. Euroalal peaks see aeglustuma 5,4 %-lt 2023. aastal 2,5 %-le 2024. aastal ja 2,1 %-le 2025. aastal.
Majandusvaldkonna juhtiv asepresident Valdis Dombrovskis ütles: „ELi majandus on viimastel aastatel seisnud silmitsi erakordsete probleemidega, kuid püsinud sellest hoolimata stabiilsena. Nüüd on lootust, et mõõdukas majanduskasv taastub ning kiireneb 2025. aastal veelgi. Kõrge tööhõivemääraga tööturud on jätkuvalt tugevad ja eratarbimine on tõusuteel. Üleilmselt on aga endiselt riske ELi jaoks ning geopoliitilised pinged püsivad ja suurenevad. Selles ebastabiilses keskkonnas on äärmiselt oluline kasutada kõiki olemasolevaid hoobasid, et suurendada oma vastupanu- ja konkurentsivõimet. Esiteks peaksid liikmesriigid keskenduma jätkusuutlikele majanduskasvu soodustavatele reformidele ja investeeringutele koos konservatiivsema eelarvepoliitikaga, et vähendada võlasuhet. Teiseks peame tegema kõik võimaliku investeeringute hoogustamiseks. Taasterahastul „NextGenerationEU“ on selles juba oluline roll, kuid me saame teha palju rohkem ka erainvesteeringute stimuleerimiseks – kõrvaldada piiriülesed takistused ja kujundada välja kapitaliturgude liidu. Kolmandaks peame jätkuvalt kasutama enda heaks ära ELi avatud kaubandusmudelit, sealhulgas sõlmima usaldusväärsete partneritega kaubanduslepinguid.“
Eesti reaalne SKP väheneb prognoosi kohaselt 2024. aastal 0,5 %, kuna eksport ja investeeringud jätkuvalt vähenevad. 2025. aastal peaks SKP reaalkasv taastuma 3,1 %-le, kuna reaalpalkade tõus kandub eratarbimisse ja peamiste kaubanduspartnerite majanduse elavnemise tõttu ekspordi kasv kiireneb.
Inflatsioon kiirenes 2024. aasta alguses käibemaksumäära tõusu tõttu, kuid hakkas seejärel taas vähenema. Prognoosi kohaselt on see sel aastal keskmiselt 3,4 % ja langeb 2025. aastal 2,1 %-le. Valitsemissektori eelarvepuudujääk peaks 2024. aastal jääma 3,4 %-le SKPst. 2025. aastal prognoosib komisjon selle suurenemist 4,3 %-le, kuna üksikisiku tulumaksuvabastust suurendatakse, kuid kompensatsioonimeetmeid ei ole veel täpsustatud. Valitsemissektori võlg peaks 2025. aastal suurenema 24,6 %-le SKPst.
Majanduskasv taastub tänu kiirenevale eratarbimisele
Eurostati esialgse kiirhinnangu kohaselt kasvas SKP 2024. aasta esimeses kvartalis nii ELis kui ka euroalal 0,3 %. Majandustegevuse kasv sel ja järgmisel aastal peaks suuresti tulenema eratarbimise suurenemisest, kuna reaalpalga ja tööhõive kasv suurendab reaalset kasutatavat tulu. Eratarbimist pidurdab osaliselt inimeste soov säästa.
Samas on investeeringute kasv aeglustunud, eeskätt negatiivse tsükli tõttu elamuehituses. Investeeringud peaksid siiski järk-järgult kasvama. Kuigi laenutingimused peaksid prognoosiperioodil paranema, eeldavad turud, et intressimäärad langevad talvega võrreldes aeglasemalt.
Vastupanuvõimelise maailmamajanduse tingimustes peaks ELi majandust toetama kaubanduse taastumine. Kuna aga sisenõudlus ELis taastub, tasakaalustab impordi kiirenemine suuresti ekspordi positiivset mõju majanduskasvule.
Inflatsioon aeglustub jätkuvalt
Võrreldes 2022. aasta oktoobris euroalal registreeritud 10,6% tipptasemega on tarbijahindade inflatsioon järsult aeglustunud. Selle aasta aprillis jõudis see hinnanguliselt kahe aasta madalaimale tasemele (2,4%).
Inflatsioon peaks prognooside kohaselt aeglustuma veelgi, ja kuna käesoleva aasta esimeste kuude tulemus oli prognoositust parem, peaks 2025. aasta tulemus saavutatama veidi varem, kui talvises vaheprognoosis märgiti. Inflatsiooni aeglustumine on tingitud peamiselt energiaga mitteseotud kaupadest ja toiduainetest, samal ajal kui energiainflatsioon kiireneb ja teenuste inflatsioon aeglustub üksnes järk-järgult koos palgasurve vähenemisega. Eeldatakse, et inflatsioon ELis tervikuna jälgib sarnast liikumist, kuid veidi kõrgemal tasemel.
Hoolimata tagasihoidlikust majanduskasvust on tööturg endiselt tugev
Hoolimata aktiivsuse aeglustumisest lõi ELi majandus 2023. aastal enam kui kaks miljonit töökohta, kusjuures 20–64aastaste aktiivsuse ja tööhõive määr oli aasta viimases kvartalis rekordtasemel vastavalt 80,1 % ja 75,5 %. Paljud tööturud ELis on aga endiselt pingelised. Märtsis oli töötuse määr ELis rekordiliselt madal (6,0 %). Tööturu hea toimimine on tingitud nii tööjõu suurest pakkumisest, mida toetab muu hulgas ränne, kui ka tööjõunõudlusest.
Prognooside kohaselt peaks tööhõive kasv ELis sel aastal vähenema 0,6 %-ni, 2025. aastal 0,4 %-ni. Töötuse määr ELis peaks jääma üldjoontes stabiilseks, jäädes ajalooliselt madalale tasemele. Inflatsiooni jätkuva aeglustumise tingimustes on nominaalpalga kasv ELis hakanud pärast 2023. aasta haripunkti (5,8 %) aeglustuma ning see tendents peaks jätkuma.
Erakorraliste energiatoetusmeetmete lõpetamine
Kui 2021. ja 2022. aastal vähenes ELi valitsemissektori eelarvepuudujääk märgatavalt, siis 2023. aastal vähenemine peatus, sest majandustegevus nõrgenes. Prognooside kohaselt peaks vähenemine 2024. aastal (3,0 %) ja 2025. aastal (2,9 %) jätkuma, eelkõige tänu energiatoetusmeetmete järkjärgulisele lõpetamisele.
Kuna võla teenindamise kulud on suuremad ja SKP nominaalkasv väiksem, peaks ELis võla suhe SKPsse sel aastal stabiliseeruma 82,9 % juures ning suurenema 2025. aastal ligikaudu 0,4 protsendipunkti.
Ebakindlus on geopoliitiliste pingete tõttu suurenenud
Ebakindlus ja majandusväljavaadete langusriskid on viimastel kuudel veelgi suurenenud, tingituna peamiselt olukorra muutustest Venemaa pikaleveninud sõjas Ukrainas ja Lähis-Ida konfliktist. Ka laiemad geopoliitilised pinged kujutavad endast jätkuvalt riske. Lisaks võib inflatsiooni püsimine USAs pidurdada intressimäärade kärpimist nii USAs kui ka mujal, mille tulemuseks on mõnevõrra karmimad finantstingimused kogu maailmas.
ELis võib inflatsiooni langus olla prognoositust aeglasem, mistõttu võivad ELi keskpangad lükata edasi intressimäärade kärpeid kuni teenuste inflatsiooni aeglustumine muutub püsivaks. Lisaks võivad mõned liikmesriigid võtta oma 2025. aasta eelarves täiendavaid eelarve konsolideerimise meetmeid, mida ei ole käesolevas prognoosis praegu arvesse võetud, kuid mis võivad mõjutada majanduskasvu järgmisel aastal. Samal ajal võib säästmisvalmiduse vähenemine ergutada tarbimise kasvu ning investeeringud elamuehitusse võivad taastuda prognoositust kiiremini. Väljavaateid mõjutavad üha enam ka kliimamuutustega seotud riskid.
Taust
Käesolev prognoos põhineb arvutuslikel eeldustel vahetuskursi, intressimäärade ja kaubahindade kohta 25. aprilli seisuga. Kõigi muude andmete puhul, sealhulgas eeldused valitsuse poliitika kohta, võetakse prognoosis arvesse teavet kuni 30. aprillini (kaasa arvatud). Kui uusi poliitikameetmeid ei ole välja kuulutatud ega piisavalt täpselt kirjeldatud, eeldatakse prognoosides, et poliitikat ei muudeta.
Euroopa Komisjon avaldab igal aastal kaks põhjalikku prognoosi (kevadel ja sügisel) ning kaks vaheprognoosi (talvel ja suvel). Põhjalikud prognoosid hõlmavad palju majandusnäitajaid kõigi ELi liikmesriikide, kandidaatriikide, EFTA riikide ning muude riikide kohta. Vaheprognoosides käsitletakse kõigi liikmesriikide aastast ja kvartaalset SKPd, inflatsiooni nii käesoleval kui ka järgmisel aastal ning ELi ja euroala koondnäitajaid.
Euroopa Komisjoni 2024. aasta suvises majandusprognoosis ajakohastatakse käesoleva prognoosi SKP ja inflatsiooni väljavaateid. Prognoos avaldatakse 2024. aasta septembris.
Lisateave
Üksikasjad
- Avaldamiskuupäev
- 15. Mai 2024
- Autor
- Esindus Eestis