Tulu kasvava metsa eest

TEKST Kristjan Lepik, Arbonicsi kaasasutaja

Tunnen Hiiumaa suvekodu ümbruse metsasid nagu oma viit sõrme. Üht suurt lageraiet nähes tundsin, et see ei olnud kohe üldse vajalik. Hakkasin asja kohta rohkem uurima. Tuli tõdeda, et Euroopas ei paku keegi metsaomanikule piisavalt kvaliteetset teenust ega tulu süsiniku ja elurikkuse eest. Koos Lisett Luige ja Taavet Hinrikusega mõistsime, et täiesti möödapääsmatu on hakata seda pakkuma. Nii sündis Arbonics.

Sellel turul on kaks osapoolt. Esiteks metsad, millest oleme harjunud mõtlema kui kohast, kust saab puitu. Ent metsad on palju rohkemat. Kui tööstused tõstavad planeedi temperatuuri, paisates õhku CO₂, siis metsad seovad süsinikku ja tasakaalustavad seda. Reostajaid on viimastel kümnenditel paraku palju rohkem ...

Teiseks on metsad väärtuslik elupaik paljudele liikidele: taimedele, putukatele, loomadele. Kui metsaomaniku maalt avastatakse lendorav, siis on ju selge, et tegu on väga väärtusliku metsaga. Ent metsaomanik saab kaela ainult piirangud. Ei tundu õiglane, et metsaomanik ei saa tasu metsa eest, mis pakub planeedile väärtust: süsinikku ja elurikkust.

Õnneks levib maailmas üha tugevamalt suundumus, et ettevõtted on valmis vabatahtlikult maksma enda tekitatud süsiniku jalajälje eest. Sellist tegevust näeb üha rohkem Lääne-Euroopas. Ida-Euroopas ja ka Eestis on seda vähem. Kuna huvi kasvab praegu väga kiiresti (neljakordistus eelmisel aastal), siis on kerkinud ka süsinikukrediitide hind. Maaomanik võib teenida kümnele hektarile metsa istutades juba peaaegu 100 000 eurot. See on päris suur summa.

Arbonics tegeleb turu loomisega metsaomaniku ja süsinikukrediiti ostva ettevõtte vahel.

Alustasime idufirmat ebatavalisel moel. Tulime sügisel välja koos tootega. Sellele eelnes pool aastat tihedat tööd, kuid sahtlisse ehitades ei saa tagasisidet. Seda ägedam oli näha septembris pärast platvormi käivitamist oodatust palju suuremat huvi. Esimesel kuul saabus paarikümne maaomaniku asemel mitusada. Tundub, et tabasime õiget punkti.

Meie toode on digitaalne lahendus. Saame öelda metsaomanikule tema katastritunnuse alusel, kuidas maksimeerida tema maa süsinikutulu. Meie toodet aitasid ehitada Tartu ülikooli geoinformaatikud. Euroopas ei ole teist sellist lahendust.

Meie eesmärk on, et Euroopas oleks rohkem metsa. Täpsemalt öeldes tahame Lisett Luigega kahe peale suuta siduda metsadega ühe gigatonni jagu süsinikku. Arvestades, et see on kogu Eesti 50 aasta jalajälg, siis on see pehmelt öeldes ambitsioonikas eesmärk. Geograafi line ambitsioon on suurem, sest meie tehnoloogiat saab kasutada kogu maailmas.

Avaldatud 3.11 Maalehe vahel ilmunud metsanduse teemalises infolehes, teised sama lehe artiklid leitavad siit.