ELi eelarve Eesti jaoks

Euroopa Liidu eelarve täiendab Eesti riigieelarvet ning võimaldab teha vajalikke investeeringuid ja rahastada reforme. Eestil on Euroopa Liidu eelarvet vaja nii suurte taristuprojektide elluviimiseks, põllumajandustootjate konkurentsivõime tõstmiseks, elamute energiatõhususe parandamiseks kui ka sotsiaalprogrammide ning digi- ja rohepöörde elluviimiseks.

Aastatel 2021–2027 saab Eesti ELi ühisest eelarvest hinnanguliselt 8,4 miljardit eurot, eelarvesse maksame aga  2,45 miljardit eurot. Seega saab Eesti tagasi veidi alla 3,5 euro iga eelarvesse makstud euro kohta. See on pisut vähem, kui eelmisel finantsperioodil, kuid näitab, et Eesti on saanud rikkamaks ja ELi toetused on juba aidanud meie elujärge parandada.

Toetussummad Eestile perioodil 2021­–2027:

• Ühtekuuluvuspoliitika raames saab Eesti 2021-2027 eelarveperioodil umbes 3,4 miljardit eurot, mis on ette nähtud rohelisema, digitaalsema, sotsiaalsema, inimestele lähedasema ja ühendatuma Eesti loomiseks, piirkondlikuks arenguks ja piirkondade vaheliste lõhede vähendamiseks, sealhulgas 340 miljonit eurot õiglase ülemineku fondist, et leevendada põlevkivilt rohelisemale energiale ülemineku sotsiaal-majanduslikke tagajärgi.
• Euroopa ühise põllumajanduspoliitika rakendamiseks on Eestile ette nähtud 1,4 miljardit eurot otsetoetusteks ja 700 miljonit eurot maaelu arenguks. Lisaks saab Eesti 100 miljonit eurot kalanduse ja rannaäärse majandustegevuse arendamiseks.
• Eesti saab taaste- ja vastupidavusrahastust 863 miljonit eurot. Esialgne hinnanguline summa oli 969 miljonit, kuid lõplik summa korrigeeriti 2020-2021 majandusnäitajatestega 2022 suvel. . Lisaks saab Eesti REPowerEU eesmärkide saavutamiseks 83,3 miljonit eurot ja 6,6 miljonit eurost Brexiti tasandusfondist.
• Eesti sai 2021. aastal 178 miljonit REACT-EUst pandeemia tagajärgede leevendamiseks ning
• Eesti sai soodustingimustel 240 miljonit eurot laenu TERA rahastust. See toetus aitab Eestil katta ajutise palgatoetuste meetme kulud.
• Komisjon on heaks kiitnud mitu Eesti enda erakorralise riigiabi skeemi, millega toetatakse erinevaid sektoreid ja ettevõtteid, et aidata neil toime tulla kriisi tagajärgedega. Kõik komisjoni poolt heaks kiidetud erakorralise riigiabi skeemid riigiti.
• Euroopa ühendamise rahastust toetatakse piiriüleseid transpordi, energeetika ja telekommunikatsiooniprojekte. Eestil aitavad need toetused arendada Rail Balticu raudteeühendust ja elektriühendust Euroopa Liidu riikidega.

Lisaks on võimalik taotleda toetusi Teadus- ja Arendusprogrammist Horisont, haridusprogrammist Erasmus+ ja Euroopa Innovatsioonifondist.

Järgmises videos seletab ELi eelarve põhimõtted lahti Euroopa Komisjoni RECOVER Task Force'i ja Komisjoni Eesti esinduse majandusnõunik Ave Schank-Lukas.

Eestis rakendavad Euroopa Liidu toetusi järgmised asutused:

• ühtekuuluvuspoliitika struktuuritoetusi, REACT-EU ja õiglase ülemineku fondi, samuti taaste- ja vastupidavusrahastu toetusi rakendab Riigi Tugiteenuste Keskus;
• põllumajandus- ja maaelutoetuste rakendusasutus on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet;
• erinevatest fondidest rahastatavaid keskkonnatoetusi saab taotleda Keskkonnainvesteeringute Keskusest;
• elamute renoveerimise ja energiatõhususe toetusi ja laenutagatisi vahendab SA KredEx.

Osa toetustest saab taotleda otse, ilma liikmesriigi vahendusasutuseta. Täpsemat infot nende toetuste kohta kohta leiab siit:

• Teadus- ja Arendusprogramm Horisont
• Haridusprogramm Erasmus+
• Euroopa Innovatsioonifond rahastab innovatsiooni ettevõtetes.

Lisaks tagatakse Euroopa Liidu eelarvest InvestEU programmi kaudu ka laene, mille eesmärk on toetada majanduse taastumist, digi- ja rohepööret ning suurendada majanduslikku ja sotsiaalset vastupanuvõimet.

• Üldväljaanded
• 28. september 2021

Infoleht: Euroopa Liidu eelarve Eestis

Infoleht annab ülevaate, kuidas jagunevad eurotoetused Eestis aastatel 2021–2027, lugeda saab endise peaministri Jüri Ratase nägemust, mida tulevane eelarve ja Euroopa taasterahastu Eestile tähendab, tutvuda eurospiigi sõnastikuga ning leida muud kasulikku infot.

eesti

(2.64 MB - PDF)

Laadige alla

COVID-19 pandeemia tõttu on Euroopa Liit suurendanud oma pikaajalist eelarvet aastateks 2021–2027. Koos NextGenerationEU ajutise taasterahastuga on kasutada 1,8 triljonit eurot, et leevendada pandeemia põhjustatud kahju ning aidata Euroopal väljuda kriisist tugevama ja vastupidavamana.

ELi majanduse taastekava ja NextGenerationEU Eesti jaoks

ELi eelarve, mis toetab Euroopa majanduse taastekava

Täpsem teave Eesti (ja teiste ELi riikide) eelarve kohta

ELi pikaajaline eelarve aastateks 2021–2027

Kuidas ELi eelarve toimib?

ELi eelarve on peamiselt suunatud investeeringutele, seega võetakse viieks kuni seitsmeks aastaks vastu pikaajaline kulukava, mida tuntakse mitmeaastase finantsraamistiku nime all. Mitmeaastases finantsraamistikus pannakse paika iga-aastased maksimumsummad (ülemmäärad), mida EL igale kategooriale (rubriikidele) kulutab.

ELi eelarvest saavad kasu kõik: nii ühtse turu osaks olemise lisaväärtusest kui ka probleemide ühisest käsitlemisest, olgu nendeks võitlus kliimamuutustega, digitaalse suveräänsuse tugevdamine või reageerimine COVID-19 kriisile.

ELi aastaeelarve üle otsustatakse demokraatlikult ning selles osalevad Euroopa Komisjon, ELi liikmesriigid (nõukogus esindatud) ja Euroopa Parlament:

• Euroopa Komisjon esitab aastaeelarve projekti;
• liikmesriikide valitsused (Euroopa Liidu Nõukogu) ja Euroopa Parlament (kes esindab ELi kodanikke) saavad seda muuta;
• liikmesriikide valitsused (Euroopa Liidu Nõukogu) ja Euroopa Parlament (kes esindab ELi kodanikke) peavad selle heaks kiitma.

Kust raha tuleb? 

ELi eelarvet rahastatakse järgmistest allikatest:

• osa iga riigi kogurahvatulust nende jõukuse taseme järgi;
• ELi imporditavale kaubale kehtestatud tollimaksud;
• väike osa iga ELi riigi kogutavast käibemaksust;
• alates 2021. aastast: ringlusse võtmata plastpakendijäätmetel põhinev osamaks iga riigi kohta;
• muud tulud, sealhulgas ELi-väliste riikide sissemaksed teatavates programmides osalemiseks, viivisintressid ja trahvid ning ülekantud eelmise aasta ülejääk;
• taasterahastu „NextGenerationEU“ rahastamiseks kaasab Euroopa Komisjon kapitaliturgudelt rahalisi vahendeid, mis makstakse tagasi pika aja jooksul (kuni aastani 2058).

Kes otsustab, kuidas raha kasutatakse?

Aastatel 2021–2027:

• haldavad riiklikud ametiasutused ligikaudu kolme neljandikku eelarvekuludest koos Euroopa Komisjoniga (jagatud eelarve täitmine);

• Euroopa Komisjon ning selle ametid ja delegatsioonid haldavad umbes 18% ELi eelarvest (otsene eelarve täitmine);
• muud rahvusvahelised organisatsioonid, riiklikud bürood või ELi mittekuuluvad riigid haldavad 8% ELi eelarvest (kaudne eelarve täitmine);
• NextGenerationEU puhul liigub 90% rahast taaste- ja vastupidavusrahastu kaudu. Taaste- ja vastupidavusrahastu on vahend, millest antakse toetusi ja laene reformide ja investeeringute toetamiseks ELi riikides kogusummas 723,8 miljardit eurot.

Eelarve täitmise eest tervikuna vastutab komisjon, kes vaatab, et iga kulutatud euro oleks kirja pandud ja arvepidamine nõuetekohane. Seejärel auditeerivad raamatupidamisaruandeid komisjon, liikmesriikide valitsused ja muud organisatsioonid ning võimalikud puudused või vead kõrvaldatakse. Lõpuks annab eelarve täitmisele oma heakskiidu (või siis mitte) Euroopa Parlament (ELi kodanike nimel).

Kuidas ELi iga-aastane eelarvetsükkel toimib?

ELil on mitmeid võimalusi, et läbipaistval viisil teavet vahetada ning tuvastada, uurida ja karistada ELi vahendite väärkasutamist, korruptsiooni, maksudest kõrvalehoidumist või rasket reeglite rikkumist ELi institutsioonide sees.

Vaata, kes Eestis on saanud ELi rahalist toetust

Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF)