Skip to main content
Esindus Eestis logo
Esindus Eestis

ELi eelarve Eesti jaoks

Alates 1960. aastatest on Euroopa Liidu liikmesriigid koondanud rahalisi ressursse, et toetada projekte, mis teevad elu Euroopa Liidus paremaks. Valdkonnad, kuhu Euroopa Liidu ühist raha suunatakse, on väga erinevad. Näiteks toetatakse uute töökohtade loomist ja keskkonnakaitset, aidatakse vähendada erinevusi Euroopa eri piirkondade vahel ja riikide sees ning rahastatakse võitlust terrorismi ja organiseeritud kuritegevusega. Euroopa Liidu ühine eelarve lubab investeerida ka teadus- ja arendustegevusse, et Euroopa oleks konkurentsivõimeline kogu maailmas.

2021–2027 perioodi eelarvest üle 50% läheb majanduse kaasajastamisse teaduse ja innovatsiooni abil (teadusprogramm Euroopa Horisont), rohe- ja digipöörde elluviimiseks (õiglase ülemineku fond, Digitaalse Euroopa programm), ning majanduse taastamiseks ja vastupanuvõime suurendamiseks (taaste- ja vastupidavusrahastu).

30% eelarvest on ette nähtud kliimamuutustega võitlemiseks. Bioloogilise mitmekesisuse kaitsel on eelarves samuti tähtis koht. Eelarvevahendite kasutamisel tuleb tähelepanu pöörata ka soolisele võrdõiguslikkusele.

Mõlema suure traditsioonilise poliitika (ühtekuuluvuspoliitika ja ühine põllumajanduspoliitika) osa põhieelarvest on ligikaudu 30%.

Kuidas ELi eelarve Eestis toimib?

Euroopa Liidu eelarve täiendab Eesti riigieelarvet ning võimaldab teha vajalikke investeeringuid ja rahastada reforme. Eestil on Euroopa Liidu eelarvet vaja nii suurte taristuprojektide elluviimiseks, põllumajandustootjate konkurentsivõime tõstmiseks, elamute energiatõhususe parandamiseks kui ka sotsiaalprogrammide ning digi- ja rohepöörde elluviimiseks.

Aastatel 2021–2027 saab Eesti ELi ühisest eelarvest hinnanguliselt 8,4 miljardit eurot, eelarvesse maksame aga  2,45 miljardit eurot. Seega saab Eesti tagasi veidi alla 3,5 euro iga eelarvesse makstud euro kohta. See on pisut vähem, kui eelmisel finantsperioodil, kuid näitab, et Eesti on saanud rikkamaks ja ELi toetused on juba aidanud meie elujärge parandada.

Toetussummad Eestile perioodil 2021­–2027:

  • Ühtekuuluvuspoliitika raames saab Eesti alanud eelarveperioodil umbes 3,3 miljardit eurot, mis on ette nähtud rohelisema, digitaalsema, sotsiaalsema, inimestele lähedasema ja ühendatuma Eesti loomiseks, piirkondlikuks arenguks ja piirkondade vaheliste lõhede vähendamiseks. Lisaks saab Eesti 2021. aastal 178 miljonit REACT-EUst pandeemia tagajärgede leevendamiseks ning 340 miljonit eurot õiglase ülemineku fondist, et leevendada põlevkivilt rohelisemale energiale ülemineku sotsiaal-majanduslikke tagajärgi.
  • Euroopa ühise põllumajanduspoliitika rakendamiseks on Eestil võimalus saada 1,4 miljardit eurot otsetoetusteks ja 700 miljonit eurot maaelu arenguks. Lisaks saab Eesti 100 miljonit eurot kalanduse ja rannaäärse majandustegevuse arendamiseks.
  • Eesti saab taaste- ja vastupidavusrahastust esialgsel hinnangul ligi miljard eurot. Kuna lõplik summa on seotud 2020.–2021. aasta majandusnäitajatega, selgub see 2022. aastal suvel.
  • Euroopa ühendamise rahastust toetatakse piiriüleseid transpordi, energeetika ja telekommunikatsiooniprojekte. Eestil aitavad need toetused arendada Rail Balticu raudteeühendust ja elektriühendust Euroopa Liidu riikidega.
eurotoetused

Vaata allpool olevast infolehest täpsemalt, kuidas jagunevad eurotoetused Eestis 2021-2027 aastatel.

ELi eelarve rakendamine Eestis

Eestis rakendavad Euroopa Liidu toetusi järgmised asutused:

Osa toetustest saab taotleda otse, ilma liikmesriigi vahendusasutuseta. Täpsemat infot nende toetuste kohta kohta leiab siit:

Lisaks tagatakse Euroopa Liidu eelarvest InvestEU programmi kaudu ka laene, mille eesmärk on toetada majanduse taastumist, digi- ja rohepööret ning suurendada majanduslikku ja sotsiaalset vastupanuvõimet.

Üldväljaanded28 september 2021
Infoleht: Euroopa Liidu eelarve Eestis

Infoleht annab ülevaate, kuidas jagunevad eurotoetused Eestis aastatel 2021–2027, lugeda saab endise peaministri Jüri Ratase nägemust, mida tulevane eelarve ja Euroopa taasterahastu Eestile tähendab, tutvuda eurospiigi sõnastikuga ning leida muud kasulikku infot.

Infoleht: Euroopa Liidu eelarve Eestis
eesti
(2.64 MB - PDF)
Laadige alla

 

Meediakajastused

ERR veebis

Kristi Raik: Saksamaa astus ajaloolise sammu. Kas Eesti astub kaasa?

ERR veebis

Keit Kasemets: uus eelarve muudab Eesti ja Euroopa tugevamaks

Vikerraadio

Reporteritund. ELi eelarve 2021-27 ja majanduse taastekava

Postimees

Vivian Loonela: tugi ühisturule - ELi liikmete kindlustunne

ELi eelarve 2021–2027

COVID-19 pandeemia tõttu on Euroopa Liit suurendanud oma pikaajalist eelarvet aastateks 2021–2027. Koos NextGenerationEU ajutise taasterahastuga on kasutada 1,8 triljonit eurot, et leevendada pandeemia põhjustatud kahju ning aidata Euroopal väljuda kriisist tugevama ja vastupidavamana.

ELi majanduse taastekava ja NextGenerationEU Eesti jaoks

ELi eelarve, mis toetab Euroopa majanduse taastekava

Täpsem teave Eesti (ja teiste ELi riikide) eelarve kohta

ELi pikaajaline eelarve aastateks 2021–2027

Taustteave

Kuidas ELi eelarve toimib?

ELi eelarve on peamiselt suunatud investeeringutele, seega võetakse viieks kuni seitsmeks aastaks vastu pikaajaline kulukava, mida tuntakse mitmeaastase finantsraamistiku nime all. Mitmeaastases finantsraamistikus pannakse paika iga-aastased maksimumsummad (ülemmäärad), mida EL igale kategooriale (rubriikidele) kulutab.

 

ELi eelarvest saavad kasu kõik: nii ühtse turu osaks olemise lisaväärtusest kui ka probleemide ühisest käsitlemisest, olgu nendeks võitlus kliimamuutustega, digitaalse suveräänsuse tugevdamine või reageerimine COVID-19 kriisile.

 

ELi aastaeelarve üle otsustatakse demokraatlikult ning selles osalevad Euroopa Komisjon, ELi liikmesriigid (nõukogus esindatud) ja Euroopa Parlament:

  • Euroopa Komisjon esitab aastaeelarve projekti;
  • liikmesriikide valitsused (Euroopa Liidu Nõukogu) ja Euroopa Parlament (kes esindab ELi kodanikke) saavad seda muuta;
  • liikmesriikide valitsused (Euroopa Liidu Nõukogu) ja Euroopa Parlament (kes esindab ELi kodanikke) peavad selle heaks kiitma.

 

Kust raha tuleb? 

ELi eelarvet rahastatakse järgmistest allikatest:

  • osa iga riigi kogurahvatulust nende jõukuse taseme järgi;
  • ELi imporditavale kaubale kehtestatud tollimaksud;
  • väike osa iga ELi riigi kogutavast käibemaksust;
  • alates 2021. aastast: ringlusse võtmata plastpakendijäätmetel põhinev osamaks iga riigi kohta;
  • muud tulud, sealhulgas ELi-väliste riikide sissemaksed teatavates programmides osalemiseks, viivisintressid ja trahvid ning ülekantud eelmise aasta ülejääk;
  • taasterahastu „NextGenerationEU“ rahastamiseks kaasab Euroopa Komisjon kapitaliturgudelt rahalisi vahendeid, mis makstakse tagasi pika aja jooksul (kuni aastani 2058).

 

Kes otsustab, kuidas raha kasutatakse?

Aastatel 2021–2027:

  • haldavad riiklikud ametiasutused ligikaudu kolme neljandikku eelarvekuludest koos Euroopa Komisjoniga (jagatud eelarve täitmine);
  • Euroopa Komisjon ning selle ametid ja delegatsioonid haldavad umbes 18% ELi eelarvest (otsene eelarve täitmine);
  • muud rahvusvahelised organisatsioonid, riiklikud bürood või ELi mittekuuluvad riigid haldavad 8% ELi eelarvest (kaudne eelarve täitmine);
  • NextGenerationEU puhul liigub 90% rahast taaste- ja vastupidavusrahastu kaudu. Taaste- ja vastupidavusrahastu on vahend, millest antakse toetusi ja laene reformide ja investeeringute toetamiseks ELi riikides kogusummas 723,8 miljardit eurot.

 

Eelarve täitmise eest tervikuna vastutab komisjon, kes vaatab, et iga kulutatud euro oleks kirja pandud ja arvepidamine nõuetekohane. Seejärel auditeerivad raamatupidamisaruandeid komisjon, liikmesriikide valitsused ja muud organisatsioonid ning võimalikud puudused või vead kõrvaldatakse. Lõpuks annab eelarve täitmisele oma heakskiidu (või siis mitte) Euroopa Parlament (ELi kodanike nimel).

 

Kuidas ELi iga-aastane eelarvetsükkel toimib?

ELil on mitmeid võimalusi, et läbipaistval viisil teavet vahetada ning tuvastada, uurida ja karistada ELi vahendite väärkasutamist, korruptsiooni, maksudest kõrvalehoidumist või rasket reeglite rikkumist ELi institutsioonide sees.

Vaata, kes Eestis on saanud ELi rahalist toetust

Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF)