Euroopa ja Eesti digikümnend
2021. aastal esitas komisjon oma visiooni digipöördest Euroopas. Eesmärgiks on, et Euroopast saaks digitaalselt sõltumatu liider tehnoloogialahenduste rakendamisel ja et inimesed ning ettevõtjad saaksid kõiki digimaailma võimalusi täiel määral ära kasutada. Digikümnendi raamistik hõlmab digipöörde eesmärke, poliitikaprogrammi, liikmesriikide vahelisi projekte ning valdkondlikke õigusi ja põhimõtteid.
Euroopa Komisjoni digikompassi teatis sisaldab eesmärke neljas valdkonnas:
- digioskustega elanikkond ja kvalifitseeritud digispetsialistid
- turvaline, toimiv ja kestlik digitaristu,
- ettevõtete digiüleminek ja
- avalike teenuste digiteerimine.
Alates 2023. aastast avaldab komisjon igal aastal digikümnendi olukorda käsitleva aruande. 2024. aasta aruandes hinnati esimest korda riiklikke digikümnendi strateegilisi tegevuskavasid ning kutsuti liikmesriike üles tegema suuremaid valdkondlikke jõupingutusi.
2024. aasta digikümnendi aruande kohaselt on Eesti digitaalsete avalike teenuste poolest endiselt ELi esirinnas. Eestis on hästi välja arendatud e-valitsuse ja e-tervise süsteemid.. Avalike digiteenuste pakkumise poolest on Eesti tugevalt üle ELi keskmise ning e-valitsuse kasutajate osakaal on üks Euroopa suuremaid. Samas on aruande kohaselt Eestis arenguruumi lairibataristu ja ülikiire interneti kasutuselevõtu ning erasektori digitaliseerimise osas.
Küberturvalisus
2020. aastal esitasid Euroopa Komisjon ning liidu välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ELi küberturvalisuse strateegia, eesmärgiks tugevdada Euroopa kollektiivset vastupanuvõimet küberohtudele ning muuta digiteenused ja -vahendid inimeste ja ettevõtjate jaoks usaldusväärsemaks. Samuti aitab strateegia ELil tugevdada oma juhtpositsiooni rahvusvahelise küberruumi kujundamisel ning parendada koostööd partneritega kogu maailmas.
Küberturvalisuse strateegia sisaldab konkreetseid ettepanekuid kolmes valdkonnas:
- suurem vastupanuvõime ja tehnoloogiline sõltumatus
- parem valmisolek
- tihedam rahvusvaheline koostöö.
ELi liikmesriikidel ja institutsioonidel aitab küberprobleemideks valmistuda ja digiühiskonda arendada ELi Küberturvalisuse Amet. Eestis koordineerib küberturvalisuse poliitika kujundamist ja elluviimist ning vastavat riigiasutuste ja laiema kogukonna koostööd Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Andmekaitse
ELi eeskirjade kohaselt võib isikuandmeid koguda üksnes õiguspärastel eesmärkidel ja rangetel õiguslikel tingimustel. Igaüks, kes kogub ja haldab isikuandmeid, peab kaitsma neid väärkasutuse eest.
2018. aastal tugevdati andmekaitset kogu ELis isikuandmete kaitse üldmäärusega. Selle määrusega antakse üksikisikutele õigus taotleda enda isikuandmeid organisatsioonidelt, kelle valduses need võivad olla. Samuti on kodanikel õigus lasta oma andmed isikuandmete kaitse üldmääruse alusel kustutada ning ettevõtjad ja organisatsioonid peavad andmete töötlemisel järgima rangeid eeskirju. Antud määrusega loodi ka Euroopa Andmekaitsenõukogu, mis aitab tagada andmekaitsenormide ühtse kohaldamise kogu ELis.
Digitaalne Euroopa
Üks ELi digistrateegia kõige nähtavamaid edulugusid on rändlustasude kaotamine, tänu millele saavad ELis reisivad kodanikud oma telefoni kasutada sama tasu eest, nagu nad maksavad koduriigis. Mõned aastad tagasi lõppes Euroopa Liidus ka tarbijate asukohapõhine diskrimineerimine ehk geoblokeering.
2024. aasta alguses jõustus õigusalase koostöö digitaliseerimise ja õiguskaitse kättesaadavuse määrus, mis tähendab, et õigusalane teabevahetus ELis ühtlustub ning piiriülesed tsiviil- ja kriminaalmenetlused muutuvad digitaalseks. Euroopa e-õiguskeskkonna portaalis luuakse uus Euroopa elektrooniline juurdepääsupunkt, mille kaudu saab esitada väiksemaid nõudeid teises liikmesriigis asuva kostja vastu. See hõlbustab tarbijatel hüvitiste saamist ning võimaldab tsiviil- või kriminaalasja pooltel osaleda kohtuistungil videokonverentsi teel. Ka kohtukulusid saab edaspidi tasuda elektrooniliselt.
Viimaste aastate kriisid nagu pandeemia ja Venemaa agressioon Ukrainas on loonud soodsa pinnase väärinfo levikuks. Juba 2015. aastal lõi Euroopa Liit võitluseks väärinfoga loonud eraldi veebisaidi EUvsDisinfo, mille eesmärk on suurendada inimeste teadmisi eeskätt Kremli infooperatsioonidest ning aidata neil hoiduda meedia manipulatsioonidest ja märgata ohte internetis.
Tehisintellekt
Euroopa Liit pöörab üha enam tähelepanu ka tehisintellektile ja sellega seotud riskidele. 2023. aasta lõpus saavutasid Euroopa Parlament ja nõukogu poliitilise kokkuleppe komisjoni välja pakutud tehisintellekti õigusraamistiku suhtes. Uued reeglid lähtuvad riskidest: keelatakse tehisintellektisüsteemid, millega seotud riskid on vastuvõetamatud ning mida peetakse selgeks ohuks inimeste põhiõigustele. Need on süsteemid või rakendused, mis manipuleerivad inimeste käitumisega, et mõjutada nende vaba tahet. 2024. aastal alustas Euroopa Komisjonis tööd Euroopa tehisintellektibüroo, mis toetab usaldusväärse tehisintellekti arendamisvõimalusi ning ühtlasi kaitseb sellega seotud riske.
Digiteenuste määrus
16. novembril 2022 jõustunud digiteenuste määrusega hakkasid ELis kehtima uued õigusnormid, et muuta internetikeskkond turvalisemaks ja panna veebiplatvormidele suurem vastutus. Muu hulgas puudutavad uute normidega ettenähtud kohustused kodanike põhiõiguste kaitset, ebaseadusliku veebisisu ja –toodete leviku piiramist internetis ning kasutajatele suuremate valikuvõimaluste ja parema teabe pakkumist. Erinevate internetis tegutsevate isikute kohustused on vastavuses sellega, milline on nende roll, suurus ja mõju interneti ökosüsteemis.
Ülevaate uutest normidest ja digiteenuste õigusakti peamistest eesmärkidest leiad siit.