Põhisisu juurde
Euroopa Komisjoni logo
Esindus Eestis

Digipööre Eestis

Eesti infoühiskond

Euroopa Komisjon jälgib liikmesriikide digitaalset arengut digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi (DESI) iga-aastaste aruannete abil. Eesti on digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksis (DESI) 2020. aastal seitsmendal kohal.

DESI Eesti

 

Digitaalsete avalike teenuste poolest on Eesti ELis esimesel kohal. Eestis on hästi väljaarendatud e-valitsuse ja e-tervise süsteemid: internetis saab kasutada kõiki keskvalitsuse teenuseid ning teenuseid osutavad ka kohalikud omavalitsused. Avalike digiteenuste pakkumise poolest on Eesti esirinnas ning e-valitsuse kasutajate osakaal on Euroopa üks suuremaid (93%).

Eesti jätkab investeerimist lairibataristu kasutuselevõttu, kuid riigi ambitsioonikad 5G eesmärgid sõltuvad uute sagedusalade kasutamise lepingute sõlmimisest. Eesti majanduse üks suur proovikivi on endiselt nende ettevõtete digitaliseerimine, mis digitehnoloogia võimalusi veel täielikult ära ei kasuta, ning digitehnoloogia üldisem lõimimine.

ELi digistrateegia eesmärk on ka suurendada naiste huvi tehnoloogia vastu ja naissoost tehnoloogiaettevõtjate arvu. Vastavalt Euroopa Komisjoni 2020. aasta tulemustabelile "Naised digitaalvaldkonnas (WID)“ on ainult 18 % IKT spetsialistidest naised.

Eesti on selle näitaja poolest 6. kohal, kuid esikohal veebiaruteludes osalemises ja e-hääletamisel ning e-riigi teenuste kasutamise kategoorias.

Eesti digistrateegia

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi juhtimisel on Eesti loomas uut Eesti digiühiskonna 2030 arengukava, mis on jätkuks varasemale Eesti Infoühiskonna 2020 arengukavale.

Eesti digiühiskonna arengukava 2030 on jaotatud kolmeks valdkonnaks:

  • Digiriigi ja avaliku sektori digilahenduste arendamise põhieesmärk on pakkuda parimat kogemust avalike teenuste kasutamisel.
  • Piisava ühenduse olemasolu on digilahenduste kasutamise alus, olgu tegu inimese igapäevaelu või ettevõtlusega. Seetõttu on vaja arendada elektroonilist sidet ehk ühenduvust, et kiire side jõuaks taskukohaselt kõikjale Eestis.
     
  • Suurendada tuleb riiklikku küberturvalisust. See valdkond hõlmab küberturvalisuse tagamist nii avalikus sektoris kui ka majanduses laiemalt.

Lisaks on uues arengukavas sõnastatud ootused ka teistele poliitikavaldkondadele, kuna digiühiskonna visiooni elluviimine eeldab eri valdkondade koostööd. Arengukava ei hõlma konkreetseid tegevusi IKT kasutuselevõtu kiirendamiseks erinevatel elu- ja ettevõtlusaladel, kuid paneb paika vajadused ja aluse, mille järgi kavandada tugitegevust teiste arengukavade elluviimisel.

Digiühiskonna arengukava 2030

Euroopa digikümnend

Komisjon teeb ettepaneku võtta kasutusele nn digikompass, et ELi 2030. aasta digivaldkonna eesmärkidest saaksid konkreetsed õigusnormid. Digikompass sisaldab konkreetseid eesmärke neljas valdkonnas: digioskustega elanikkond ja kvalifitseeritud digispetsialistid, turvaline, toimiv ja kestlik digitaristu, ettevõtete digiüleminek ja avalike teenuste digiteerimine.

Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni sõnul sõltub Euroopa edu digi- ja rohepöörde elluviimisest. 

Leppisime digikümnendi alguses kokku, et anname liikmesriikide käsutusse enneolematus mahus ELi investeeringuid digilahendustesse, et saaksime pandeemiast tugevamatena välja tulla. Kui järgime digikompassi, saavutame oma eesmärgi, milleks on digitaalselt võimekas liit, kus inimesed ja ettevõtjad pääsevad juurde parimale, mida digimaailmal pakkuda on.

Euroopa digikümnend – küsimused ja vastused

2030. aasta digieesmärgid

Küberturvalisus

Uue küberturvalisuse strateegia eesmärk on muuta internet turvalisemaks, mitte ainult julgeoleku, vaid ka Euroopa väärtuste ja inimeste põhiõiguste kaitsmiseks. See sisaldab konkreetseid ettepanekuid kolmes valdkonnas:

  • suurem vastupanuvõime ja tehnoloogiline sõltumatus
  • parem valmisolek
  • tihedam rahvusvaheline koostöö.

Strateegias tehakse ettepanek koondada ELi vastav tegevus ja vahendid nelja valdkonna – siseturg, õiguskaitse, diplomaatia ja kaitse – vahel.

Eestis koordineerib küberjulgeoleku poliitika kujundamist ja elluviimist ning vastavat riigiasutuste ja laiema kogukonna koostööd Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Eesti E-riigi Akadeemia on loonud küberturvalisuse indeksi NCSI, mida alates 2016. aastast kasutatakse riikide küberturvalisuse mõõtmiseks ning selliste valdkondade määratlemiseks, kus tuleks küberturvalisust suurendada. Lisaks annab indeks ülevaate riikide valmisolekust ennetada küberrünnakuid ja – kuritegusid ning nendega toime tulla. Küberturvalisuse indeksi alusel on Eesti maailmas kolmandal kohal.

Andmekaitse

ELi eeskirjade kohaselt võib isikuandmeid koguda üksnes õiguspärastel eesmärkidel ja rangetel õiguslikel tingimustel ning igaüks, kes kogub ja haldab isikuandmeid, peab kaitsma neid väärkasutuse eest.

2018. aastal tugevdati andmekaitset kogu ELis isikuandmete kaitse üldmäärusega. Selle määrusega antakse üksikisikutele õigus taotleda enda isikuandmeid organisatsioonidelt, kelle valduses need võivad olla. Samuti on kodanikel õigus lasta oma andmed isikuandmete kaitse üldmääruse alusel kustutada ning ettevõtjad ja organisatsioonid peavad andmete töötlemisel järgima rangeid eeskirju.

Digitaalne Euroopa

Euroopa Komisjon pakub tasuta WiFi-ühenduse loomist miljonitele eurooplastele parkides, väljakutel, avalikes hoonetes, raamatukogudes, tervisekeskustes ja muuseumides. Algatuse WiFi4EU raames saavad linnad ja piirkonnad taotleda 15 000 EUR väärtuses vautšereid WiFi seadmete paigaldamiseks avalikesse kohtadesse.

Euroopa Komisjon on astunud samme, et võidelda internetis valeuudiste vastu ja avaldada sotsiaalmeedia platvormidele suuremat survet koroonaviiruse pandeemiaga seotud väärinfo leviku peatamiseks.

Kasulikud lingid

Digilahendused pandeemia ajal

Digiõppe tegevuskava 2021-2027

Tehisintellekt

Euroopa digiidentiteet

Digiteenuste õigusakt

Digiturgude õigusakt

Euroopa andmestrateegia

Euroopa tööstusstrateegia

Digiteenuste õigusakt