Eesti infoühiskond
Euroopa Komisjon jälgib liikmesriikide digitaalset arengut digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi (DESI) iga-aastaste aruannete abil. Eesti on digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksis (DESI) 2020. aastal seitsmendal kohal.
Digitaalsete avalike teenuste poolest on Eesti ELis esimesel kohal. Eestis on hästi väljaarendatud e-valitsuse ja e-tervise süsteemid: internetis saab kasutada kõiki keskvalitsuse teenuseid ning teenuseid osutavad ka kohalikud omavalitsused. Avalike digiteenuste pakkumise poolest on Eesti esirinnas ning e-valitsuse kasutajate osakaal on Euroopa üks suuremaid (93%).
Eesti jätkab investeerimist lairibataristu kasutuselevõttu, kuid riigi ambitsioonikad 5G eesmärgid sõltuvad uute sagedusalade kasutamise lepingute sõlmimisest. Eesti majanduse üks suur proovikivi on endiselt nende ettevõtete digitaliseerimine, mis digitehnoloogia võimalusi veel täielikult ära ei kasuta, ning digitehnoloogia üldisem lõimimine.
ELi digistrateegia eesmärk on ka suurendada naiste huvi tehnoloogia vastu ja naissoost tehnoloogiaettevõtjate arvu. Vastavalt Euroopa Komisjoni 2020. aasta tulemustabelile "Naised digitaalvaldkonnas (WID)“ on ainult 18 % IKT spetsialistidest naised.
Eesti on selle näitaja poolest 6. kohal, kuid esikohal veebiaruteludes osalemises ja e-hääletamisel ning e-riigi teenuste kasutamise kategoorias.
Eesti digistrateegia
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi juhtimisel on Eesti loomas uut Eesti digiühiskonna 2030 arengukava, mis on jätkuks varasemale Eesti Infoühiskonna 2020 arengukavale.
Eesti digiühiskonna arengukava 2030 on jaotatud kolmeks valdkonnaks:
- Digiriigi ja avaliku sektori digilahenduste arendamise põhieesmärk on pakkuda parimat kogemust avalike teenuste kasutamisel.
- Piisava ühenduse olemasolu on digilahenduste kasutamise alus, olgu tegu inimese igapäevaelu või ettevõtlusega. Seetõttu on vaja arendada elektroonilist sidet ehk ühenduvust, et kiire side jõuaks taskukohaselt kõikjale Eestis.
- Suurendada tuleb riiklikku küberturvalisust. See valdkond hõlmab küberturvalisuse tagamist nii avalikus sektoris kui ka majanduses laiemalt.
Lisaks on uues arengukavas sõnastatud ootused ka teistele poliitikavaldkondadele, kuna digiühiskonna visiooni elluviimine eeldab eri valdkondade koostööd. Arengukava ei hõlma konkreetseid tegevusi IKT kasutuselevõtu kiirendamiseks erinevatel elu- ja ettevõtlusaladel, kuid paneb paika vajadused ja aluse, mille järgi kavandada tugitegevust teiste arengukavade elluviimisel.
Euroopa digikümnend
9. märtsil 2021 esitas komisjon oma visiooni digipöördest Euroopas aastaks 2030. Siht on kujundada Euroopa, mis on digitaalselt sõltumatu liider tehnoloogialahenduste rakendamisel nii, et inimesed ja ettevõtjad saaksid kõiki digimaailma võimalusi täiel määral ära kasutada.
Komisjon teeb ettepaneku võtta kasutusele nn digikompass, et ELi 2030. aasta digivaldkonna eesmärkidest saaksid konkreetsed õigusnormid. Digikompass sisaldab konkreetseid eesmärke neljas valdkonnas: digioskustega elanikkond ja kvalifitseeritud digispetsialistid, turvaline, toimiv ja kestlik digitaristu, ettevõtete digiüleminek ja avalike teenuste digiteerimine.
Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni sõnul sõltub Euroopa edu digi- ja rohepöörde elluviimisest.
Leppisime digikümnendi alguses kokku, et anname liikmesriikide käsutusse enneolematus mahus ELi investeeringuid digilahendustesse, et saaksime pandeemiast tugevamatena välja tulla. Kui järgime digikompassi, saavutame oma eesmärgi, milleks on digitaalselt võimekas liit, kus inimesed ja ettevõtjad pääsevad juurde parimale, mida digimaailmal pakkuda on.
Küberturvalisus
2020. aastal esitasid Euroopa Komisjon ning liidu välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja uue ELi küberturvalisuse strateegia.
ELi küberturvalisuse strateegia aitab tugevdada Euroopa kollektiivset vastupanuvõimet küberohtudele ning muudab digiteenused ja -vahendid inimeste ja ettevõtjate jaoks usaldusväärsemaks. Samuti aitab strateegia ELil tugevdada oma juhtpositsiooni rahvusvahelise küberruumi kujundamisel ning koostööd partneritega kogu maailmas.
Uue küberturvalisuse strateegia eesmärk on muuta internet turvalisemaks, mitte ainult julgeoleku, vaid ka Euroopa väärtuste ja inimeste põhiõiguste kaitsmiseks. See sisaldab konkreetseid ettepanekuid kolmes valdkonnas:
- suurem vastupanuvõime ja tehnoloogiline sõltumatus
- parem valmisolek
- tihedam rahvusvaheline koostöö.
Strateegias tehakse ettepanek koondada ELi vastav tegevus ja vahendid nelja valdkonna – siseturg, õiguskaitse, diplomaatia ja kaitse – vahel.
Eestis koordineerib küberjulgeoleku poliitika kujundamist ja elluviimist ning vastavat riigiasutuste ja laiema kogukonna koostööd Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Eesti E-riigi Akadeemia on loonud küberturvalisuse indeksi NCSI, mida alates 2016. aastast kasutatakse riikide küberturvalisuse mõõtmiseks ning selliste valdkondade määratlemiseks, kus tuleks küberturvalisust suurendada. Lisaks annab indeks ülevaate riikide valmisolekust ennetada küberrünnakuid ja – kuritegusid ning nendega toime tulla. Küberturvalisuse indeksi alusel on Eesti maailmas kolmandal kohal.
Andmekaitse
ELi eeskirjade kohaselt võib isikuandmeid koguda üksnes õiguspärastel eesmärkidel ja rangetel õiguslikel tingimustel ning igaüks, kes kogub ja haldab isikuandmeid, peab kaitsma neid väärkasutuse eest.
2018. aastal tugevdati andmekaitset kogu ELis isikuandmete kaitse üldmäärusega. Selle määrusega antakse üksikisikutele õigus taotleda enda isikuandmeid organisatsioonidelt, kelle valduses need võivad olla. Samuti on kodanikel õigus lasta oma andmed isikuandmete kaitse üldmääruse alusel kustutada ning ettevõtjad ja organisatsioonid peavad andmete töötlemisel järgima rangeid eeskirju.
Digitaalne Euroopa
Üks ELi digistrateegia kõige nähtavamaid edulugusid on rändlustasude kaotamine, tänu millele saavad Euroopa Liidus reisivad kodanikud helistada, saata sõnumeid ja ühendada oma mobiilsideseadmeid andmevõrku samasuguse tasu eest, nagu nad maksavad koduriigis. Paar aastat tagasi lõppes Euroopa Liidus tarbijate asukohapõhine diskrimineerimine ehk geoblokeering.
Euroopa Komisjon pakub tasuta WiFi-ühenduse loomist miljonitele eurooplastele parkides, väljakutel, avalikes hoonetes, raamatukogudes, tervisekeskustes ja muuseumides. Algatuse WiFi4EU raames saavad linnad ja piirkonnad taotleda 15 000 EUR väärtuses vautšereid WiFi seadmete paigaldamiseks avalikesse kohtadesse.
Euroopa Komisjon on astunud samme, et võidelda internetis valeuudiste vastu ja avaldada sotsiaalmeedia platvormidele suuremat survet koroonaviiruse pandeemiaga seotud väärinfo leviku peatamiseks.
Kasulikud lingid
Digiteenuste õigusakt
16. novembril 2022 jõustunud digiteenuste määrusega hakkasid kehtima ELi uued õigusnormid, et muuta internetikeskkond turvalisemaks ja panna veebiplatvormidele suurem vastutus.
Digiteenuste määrusega kehtestatakse uued põhjalikud normid selle kohta, kuidas digivahendajad peavad oma teenuseid ja protseduure välja töötama. Muu hulgas puudutavad uute normidega ettenähtud kohustused ebaseadusliku veebisisu ja ebaseaduslike toodete leviku piiramist internetis, alaealiste paremat kaitsmist, kasutajatele suuremate valikuvõimaluste ja parema teabe pakkumist. Erinevate internetis tegutsevate isikute kohustused on vastavuses sellega, milline on nende roll, suurus ja mõju interneti ökosüsteemis.
Ülevaate uutest normidest ja digiteenuste õigusakti peamistest eesmärkidest leiad siit veebilehelt.