Juba 1962. aastast on Euroopa Liidul ühine põllumajanduspoliitika, mida juhitakse ja rahastatakse ELi tasemel. Aja jooksul on küll põllumajanduspoliitika osatähtsus ELi eelarves vähenenud, kuid 2021–2027 eelarveperioodil moodustab see endiselt ligi kolmandiku kogu ELi eelarvest.
Ühise põllumajanduspoliitika eesmärk on vähendada põllumajandustootjate riske ja tagada neile piisav sissetulek, säilitada põllumajandustoodete mõistlik hinnatase ja kvaliteet, tagada loodusvarade säästlik kasutamine ning toetada maaelu. Kui ühise põllumajanduspoliitika algusaastatel lasus peamine rõhuasetus stabiilsete toodangumahtude ja tootjate konkurentsivõime tagamisel, siis viimastel aastatel on järjest olulisemaks muutunud Euroopa rohelise kokkuleppega seotud kliima- ja ökoloogilised eesmärgid. Nii toetavad uue eelarveperioodi meetmed põllumajanduse bioloogilist mitmekesisust ja kestlikku tootmist.
ELi põllumajanduspoliitika 2021–2027
Aastatel 2021–2027 on ELi ühise põllumajanduspoliitika maht 386,6 miljardit eurot ning seda rahastatakse kahest ELi eelarve fondist:
- Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond (kogu ELi peale kokku 291,1 miljardit eurot) pakub otsetoetusi põllumajandustootjatele ning toetab põllumajandustoodete turge.
- Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (kogu ELi peale kokku 95,5 miljardit eurot) toetab maaelu arengut üldiselt.
Ühise põllumajanduspoliitika makseid haldab iga ELi liikmesriik ise, kuid peab oma tegemistest Euroopa Komisjonile aru andma.
2021–2027 eelarveperioodil antakse ühise põllumajanduspoliitika vahendite jagamisel liikmesriikidele enam vabadust, et iga riik saaks toetusi vastavalt kohalikele vajadustele kohandada. Lisaks pööratakse erilist tähelepanu Euroopa rohelise kokkuleppe teemadele, nagu kliimamuutused, bioloogiline mitmekesisus ja loodusressursside kestlik majandamine, millega on seotud 40% käesoleva perioodi põllumajandustoetustest. Uued võimalused loodi ka väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatest põllumeeste ja noorte põllumeeste toetamiseks, et aidata kaasa maapiirkondade elujõulisuse säilitamisele.
Põllumajanduspoliitika oluline osa on maaelu kestliku arengu toetamine, seda eelkõige läbi kolme pikaaegse prioriteedi: põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõime suurendamine, loodusressursside säästlik kasutamine ning maapiirkondades majanduse arengu ja töökohtade loomise soodustamine.
Ühise põllumajanduspoliitika tutvustus
Ühine põllumajanduspoliitika eelarveperioodil 2021-2027
Põllumajandus ja roheline kokkulepe
ELi meetmed ülemaailmse toiduga kindlustatuse parandamiseks
ELi põllumajanduspoliitika strateegia
Põllumajandusmeetmete mahtu ja tegevuskava täiendati ka COVID-19 pandeemia järelmõjudega võitlemiseks loodud „NextGenerationEU“ taasterahastu vahenditega. Ühise põllumajanduspoliitika 2023–2027 strateegia, mis põhineb komisjoni poolt heaks kiidetud riiklikel strateegiakavadel, toetab kliimameetmeid, loodusvarade kaitset, elurikkust ning maapiirkondade sotsiaalmajanduslikku olukorda. Ühtlasi toetavad riiklikud kavad Euroopa rohelise kokkuleppe võtmestrateegiate saavutamist:
- „Talust taldrikule“ strateegiaga toetatakse toidu varustuskindlust ning tervislike toiduainete kättesaadavust.
- „Elurikkuse strateegia“ esitab konkreetsed meetmed Euroopa loodusliku elurikkuse ning ökosüsteemide taastamiseks.
Eesti põllumajandus
Põllumajandusmaa katab ligikaudu veerandi Eesti territooriumist ning 44,5% Eesti elanikkonnast elab maapiirkondades.
2022. aasta novembris kiitis Euroopa Komisjon heaks Eesti põllumajanduspoliitika strateegia kava aastateks 2023–2027, mille raames eraldatakse Eestile üle 1,4 miljardi euro ELi vahendeid.