Põhisisu juurde
Esindus Eestis
  • Pressiteade
  • 20. aprill 2021
  • 3 min lugemist

2020. aastal hukkus ELi teedel 4000 inimest vähem ning surmajuhtumite arv on kõigi aegade madalaimal tasemel

p047173-736433.jpg
© EU
Euroopa Komisjon avaldas täna esialgsed andmed 2020. aastal liiklusõnnetustes hukkunute kohta. Eelmisel aastal hukkus liiklusõnnetuses hinnanguliselt 18 800 inimest, 2019. aastaga võrreldes on tegemist erakordselt suure, st 17 % langusega. See tähendab, et 2020. aastal kaotas ELi teedel elu ligemale 4000 inimest vähem kui 2019. aastal COVID-19 pandeemiaga kaasnenud liiklusmahtude vähenemisel oli liiklussurmade arvule selge, kuigi numbrites raskesti mõõdetav mõju.

Transpordivolinik Adina Vălean ütles: „2020. aastal oli ELis liikluses hukkunuid 4000 inimese võrra vähem kui 2019. aastal, see tähendab, et meie teed on endiselt maailma kõige ohutumad. Siiski ei ole me saavutanud viimase kümnendi jaoks seatud eesmärki ja meil tuleb üheskoos leida viis, kuidas vältida COVIDi-eelse taseme taastumist. Komisjoni säästva ja aruka liikuvuse strateegias oleme me kinnitanud oma kohustust rakendada ELi liiklusohutuse strateegia ning viia kõigi transpordiliikide puhul hukkunute arv nulli lähedale.“

ELi teed on kindlalt maailma kõige ohutumad

Eelmise aastakümne (2010–2020) lõikes on liiklussurmade arv vähenenud 36 %. See ei vasta küll seatud eesmärgile, mille kohaselt taheti vähendada surmajuhtumite arvu 50 % võrra. EL on siiski 42 liiklussurmaga ühe miljoni elaniku kohta maailma ohutuimate teedega piirkond. Võrdluseks, üleilmne keskmine näitaja on siin üle 180.

Esialgsete andmete põhjal registreeriti 2020. aastal 18 liikmesriigis kõigi aegade väikseim surmaga lõppenud liiklusõnnetuste arv. ELis vähenesid liiklussurmajuhtumid 2019. aastaga võrreldes 17 %, kuid see vähenemine ei olnud kaugeltki ühtlane. Suurima langusega (20 % või üle selle) riigid on Belgia, Bulgaaria, Taani, Hispaania, Prantsusmaa, Horvaatia, Itaalia, Ungari, Malta ja Sloveenia. Seevastu viies liikmesriigis (Eesti, Iirimaa, Läti; Luksemburg ja Soome) registreeriti surmajuhtumite arvu suurenemine, ehkki väikestes riikides kipub see näitaja aasta-aastalt kõikuma.

Pikemas perspektiivis vähenes Euroopa teedel hukkunute arv ajavahemikus 2010–2020 küll 36 %, ent see on vähem kui eesmärgiks seatud 50 %. Seda eesmärki ületati vaid Kreekas (54 %), head näitajad olid ka Horvaatias (44 %), Hispaanias (44 %), Portugalis (43 %), Itaalias (42 %) ja Sloveenias (42 %). Kokku vähenesid liiklussurmad 40 % või rohkem üheksas liikmesriigis.

Liiklusohutuse näitaja oli 2020. aastal jätkuvalt parim Rootsis (18 surma ühe miljoni elaniku kohta) ning halvim Rumeenias (85 surma ühe miljoni elaniku kohta). ELi keskmine näitaja oli 42 surma ühe miljoni elaniku kohta.

Pandeemia mõju on raske mõõta

COVID-19 pandeemiaga kaasnenud liikumismahtude vähenemisel oli liiklussurmade arvule selge, kuigi numbrites raskesti mõõdetav mõju. Samas näitavad esialgsed andmed USA kohta, et hoolimata väiksemast liiklusmahust kerkis seal 2020. aastal liiklussurmade arv. Mõnes ELi riigis on ka tõendeid riskikäitumise suurenemisest, eelkõige rohkematest kiiruse ületamise juhtudest liikumispiirangute ajal.

COVID-19 pandeemiast tulenev mõju linnaliiklusele

Jalgrattasõit on märkimisväärselt populaarsemaks muutunud ja paljudes maailma linnades on (ajutiselt) jalgratturitele või jalakäijatele teid juurde tekitatud. Selline julgustav areng võib avaldada märkimisväärset positiivset mõju õhukvaliteedile ja kliimamuutustele, kuid samal ajal tekitada uusi liiklusohutusega seotud probleeme.

ELi piires on linnapiirkonna surmajuhtumitest 70 % seotud vähem kaitstud liiklejatega, sh jalakäijad, jalgratturid ja mootorratturid. Linnade liiklusohutuse tõstmine on seega keskne teema ja komisjon soovib tagada, et liiklusohutust võetakse arvesse linnalise liikumiskeskkonna kavandamise igas etapis. Liiklusohutus on oluline element uue linnaliiklust käsitleva algatuse puhul, mille komisjon esitab veel käesoleva aasta jooksul. Sellega seoses saavutasid kaks Euroopa pealinna – Helsingi ja Oslo – 2019. aastal olukorra, kus liikluses ei registreeritud ühtegi jalakäija ega jalgratturi surma, mis näitab, et kiirusepiirangutest on suur kasu.

 

 Liiklussurmade arv miljoni elaniku kohta – esialgsed andmed 2020. aasta kohta

 

2010

2019

2020

protsentuaalne muutus, 2019–2020

protsentuaalne muutus, 2010–2020

EL 27

67

51

42

–17 %

–36 %

Belgia

78

56

44

–22 %

–40 %

Bulgaaria

105

90

67

–26 %

–40 %

Tšehhi

77

58

48

–16 %

–35 %

Taani

46

34

27

–22 %

–39 %

Saksamaa

45

37

33

–11 %

–25 %

Eesti

59

39

45

15 %

–24 %

Iirimaa

47

29

30

6 %

–30 %

Kreeka

113

64

54

–16 %

–54 %

Hispaania

53

37

29

–21 %

–44 %

Prantsusmaa

64

50

39

–21 %

–36 %

Horvaatia

99

73

58

–20 %

–44 %

Itaalia

70

53

40

–25 %

–42 %

Küpros

73

59

54

–8 %

–20 %

Läti

103

69

74

7 %

–35 %

Leedu

95

67

63

–6 %

–41 %

Luksemburg

64

36

42

18 %

–19 %

Ungari

74

62

46

–25 %

–39 %

Malta

31

32

21

–31 %

–15 %

Madalmaad

32

34

31

–8 %

1 %

Austria

66

47

38

–19 %

–39 %

Poola

103

77

65

–15 %

–37 %

Portugal

80

63

52

–18 %

–43 %

Rumeenia

117

96

85

–12 %

–31 %

Sloveenia

67

49

38

–22 %

–42 %

Slovakkia

69

50

45

–9 %

–33 %

Soome

51

38

40

4 %

–19 %

Rootsi

28

22

18

–14 %

–29 %

Šveits

42

22

26

21 %

–31 %

Norra

43

20

18

–11 %

–54 %

Island

25

17

22

33 %

0 %

 

2020. aasta andmed põhinevad mõne riigi puhul esialgsetel andmetel ja neid võidakse veidi muuta, kui 2021. aasta sügisel avaldatakse lõplikud andmed. Tabelis esitatud protsentuaalsed muutused põhinevad surmajuhtumite absoluutarvul, mitte näitajal miljoni elaniku kohta.

 

Lisateave

2020. aasta liiklusohutusstatistika: mida arvud näitavad?

Komisjoni liiklusohutusalane tegevus ja ELi liiklusohutusstatistika ning selle analüüs

Üksikasjad

Avaldamiskuupäev
20. aprill 2021