Põhisisu juurde
Esindus Eestis
  • Pressiteade
  • 23. september 2024
  • Esindus Eestis
  • 1 min lugemist

Eesti saab ELilt 3,3 miljonit eurot ebasoodsate ilmastikunähtuste tõttu kahju kannatanud põllumajandustootjate toetamiseks

Westhof Bio farm, Friedrichsgabekoog and Wöhrden, Germany

Komisjon tegi täna ettepaneku eraldada Eestile ja veel neljale liikmesriigile (Bulgaaria, Itaalia, Rumeenia ja Saksamaa) põllumajandusreservist kokku 119,7 miljonit eurot, millest Eesti saab 3,3 miljonit. Toetus on mõeldud põllumajandustootjatele, keda on negatiivselt mõjutanud selle aasta kevadel ja varasuvel esinenud erakordselt ebasoodsad ilmastikutingimused ning kes on kaotanud osa oma toodangust ja selle tulemusena ka sissetulekust. Liikmesriigid võivad toetussummasid omakorda täiendada kuni 200% ulatuses riiklikest vahendistest.

Kui ettepanek vastu võetakse, peavad riiklikud ametiasutused toetused välja jagama 30. aprilliks 2025, tagades et põllumajandustootjad on lõplikud abisaajad. Liikmesriigid peavad komisjonile 31. detsembriks 2024 teatama meetmete rakendamise üksikasjad, eelkõige üksikabi andmisel kasutatud kriteeriumid, meetme kavandatud mõju, maksete prognoosid kuude kaupa kuni aprilli lõpuni ning antava lisatoetuse taseme. Teade peaks sisaldama ka meetmeid, mida on võetud konkurentsimoonutuste ja ülemäärase hüvitamise vältimiseks.

Komisjoni ettepanekut arutatakse kõigi liikmesriikidega ning selle vastuvõtmine otsustatakse põllumajandusturgude ühise korralduse komitee 7. oktoobri koosolekul. 

Ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) 2023–2027 sisaldab vähemalt 450 miljoni euro suurust põllumajandusreservi aastas, et tulla toime tootmist või turustamist mõjutavate turuhäirete ja erakorraliste sündmustega. Reservi kasutamiseks peavad liikmesriigid saatma komisjonile aruande, milles põhjendatakse hüvitisnõudeid ja selgitatakse oma hinnangut erakorraliste ilmastikunähtuste või sanitaarmeetmete tõttu tekkinud kahju kohta.

2024. aasta esimesel poolel tabasid Eestit erakordselt kõikuvad ilmastikutingimused, mis ulatusid külmast ja külmalainetest detsembris ja jaanuaris ebatavaliselt sooja temperatuurini märtsis, millele suvel järgnesid külm ja rahe ning hiljem ka tugevad sademed ja üleujutused. See mõjutas negatiivselt põllukultuuride, eelkõige kartuli-, rapsi- ning puu- ja köögiviljasaaki.

 

Lisateave

Täismahus pressiteade koos taustainfoga

Üksikasjad

Avaldamiskuupäev
23. september 2024
Autor
Esindus Eestis