Komisjon andis ülevaate ulatuslikust toetusest, mille EL eraldab Ukrainast sõja eest põgenevate inimeste ja neid vastuvõtvate ELi riikide abistamiseks.
ELi välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell ütles: „Elame Euroopa jaoks süngeimal ajal pärast Teist maailmasõda. Tsiviilisikud on Putini Ukraina-vastase mõttetu sõja esimesed ohvrid. EL toetab ja kaitseb neid, kes põgenevad Venemaa agressiooni eest, olenemata nende kodakondsusest ja päritolust. EL võtab kasutusele ka kõik oma vahendid, et aidata nende vastuvõtjaid.“
Abi hõlmab järgmist.
- Humanitaarabi: ELi eelarvest kasutatakse 500 miljonit eurot selleks, et tegeleda sõja traagiliste humanitaartagajärgedega nii Ukrainas kui ka mujal. Sellest summast on eraldatud humanitaarabi 90 miljonit eurot (85 miljonit eurot Ukrainale ja 5 miljonit eurot Moldovale), et pakkuda toitu, vett, tervishoiuteenuseid, peavarju ja kaitset, et aidata katta kõige kaitsetumate inimeste põhivajadusi. Miljonid esemed, sealhulgas sõidukid, meditsiinikomplektid, telgid, tekid ja magamiskotid, on juba jõudnud abivajajateni Ukrainas ning naaberriikidele Moldovale, Poolale ja Slovakkiale antakse abi sõjapõgenike toetamiseks.
- Piirihalduse toetamine: komisjon on avaldanud tegevussuunised, et aidata liikmesriikide piirivalveametnikel paremini hallata Ukraina piirile saabujaid ja vähendada ooteaega ning tagada samal ajal turvalisus. ELi asutused pakuvad liikmesriikidele ka lisatöötajaid ja oskusteavet: näiteks lähetatakse 49 Frontexi töötajat ELi-Ukraina ja Moldova-Ukraina piirile ning veel 162 töötajat lähetatakse Rumeeniasse. Moldova saab lisaks 15 miljonit eurot, et olukorraga toime tulla.
- Põgenike kaitse ja vastuvõtuvõime toetamine: EL nõustus rekordajaga ühehäälselt võtma kasutusele ajutise kaitse direktiivi, et tuua abivajajatele selgus ja turvalisus: pakutakse õigust hoolekandele, juurdepääsu tööturule ja haridusele. Siseasjade fondide vahenditest aastateks 2021–2027 eraldatakse liikmesriikidele ka märkimisväärsed lisasummad, et tagada piisavad vastuvõturajatised ja tõhusad varjupaigamenetlused. Komisjon teeb ka ettepaneku pikendada 2014.–2020. aastaks siseasjade fondidest liikmesriikidele kättesaadavate vahendite rakendusperioodi, et võimaldada eraldada ligikaudu 420 miljonit eurot lisatoetust. Komisjon avaldab Europa veebisaidil teabe, et eraisikud ja ettevõtjad saaksid olla kindlad, et nende abi sõjapõgenikele antakse usaldusväärsete organisatsioonide kaudu ja et see vastab vajadustele.
- Ühtekuuluvuspoliitika meetmed pagulaste toetamiseks Euroopas: komisjon võttis vastu ka seadusandliku ettepaneku, mis käsitleb ühtekuuluvusmeetmeid pagulaste toetamiseks Euroopas. See võimaldab rahastada Ukrainast põgenevaid inimesi toetavaid meetmeid Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF), Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) ja Euroopa abifondist enim puudust kannatavate isikute jaoks. Näiteks saab neid ühtekuuluvusfonde kasutada investeeringuteks haridusse, tööhõivesse, eluasemesse, tervishoiu- ja lapsehoiuteenustesse ning Euroopa abifondist enim puudust kannatavate isikute jaoks saab anda esmast materiaalset abi, nagu toit ja rõivad. Liikmesriikide täiendavaks toetamiseks pikendatakse pandeemiale reageerimiseks kohaldatavat erakorralist 100% kaasrahastamismäära ühe aasta võrra. Ühtekuuluvust ja Euroopa territooriume toetava taasteabi (REACT-EU) 2022. aasta vahenditest on kättesaadav ligikaudu 10 miljardit eurot ja sellega saab rahastada meetmeid, mis toetavad põgenikke Ukrainast.
Lisateave
Teatis „Euroopa solidaarsus Ukraina pagulaste ja sõjapõgenikega“
Veebisait – ELi solidaarsus Ukrainaga
Veebisait – Ümberpaigutamine ELi: teave Ukraina sõja eest põgenevatele inimestele
Pressiteade – Ukraina: ühtekuuluvusvahendid, millega toetatakse Venemaa sissetungi eest Ukrainast põgenevaid inimesi
Küsimused ja vastused – Ettepanek: Ühtekuuluvusmeetmed pagulaste toetamiseks Euroopas
Üksikasjad
- Avaldamiskuupäev
- 9. märts 2022
- Autor
- Esindus Eestis