Eesti kui ekspordile orienteeritud avatud majandusega väikeriigi jaoks on tähtis kogu Euroopa Liidu kiire taastumine COVID-19 pandeemia tagajärgedest.
2024. aaasta kevadise majandusprognoosi kohaselt Eesti SKP eeldatavasti 2024. aastal väheneb 0,5 %, kuna eksport ja investeeringud jätkuvalt vähenevad. 2025. aastal peaks SKP reaalkasv taastuma 3,1 %-le, kuna reaalpalkade tõus kandub eratarbimisse ja peamiste kaubanduspartnerite majanduse elavnemise tõttu ekspordi kasv kiireneb.
Inflatsioon kiirenes 2024. aasta alguses käibemaksumäära tõusu tõttu, kuid hakkas seejärel taas vähenema. Prognoosi kohaselt on see sel aastal keskmiselt 3,4 % ja langeb 2025. aastal 2,1 %-le. Valitsussektori eelarvepuudujääk peaks 2024. aastal jääma 3,4 %-le SKPst. 2025. aastal prognoosib komisjon selle suurenemist 4,3 %-le, kuna üksikisiku tulumaksuvabastust suurendatakse, kuid kompensatsioonimeetmeid ei ole veel täpsustatud. Valitsemissektori võlg peaks 2025. aastal suurenema 24,6 %-le SKPst.
Valitsussektori eelarvepuudujäägiks prognoosib komisjon 2024. aastal 2.4% SKPst, 2025. aastal peaks aga puudujääk jälle pisut suurenema 3.6% juurde. Selle põhjuseks on muudatused üksikisiku tulumaksus ja hetkel veel ebaselgus kompensatsioonimeetmete osas. Eesti riigivõlg eeldatavasti suureneb 23.2%ni SKPst aastaks 2025.
Taaste- ja vastupidavusrahastu on peamine NextGenerationEU vahend, millest eraldatakse kuni 806.9 miljardit eurot (jooksevhindades) investeeringute ja reformide toetamiseks kogu ELis. Eesti taaste- ja vastupidavuskava on osa mahukast koordineeritud toetusmehhanismist, mille Euroopa Liit COVID-19 pandeemia taustal käiku lasi, et täita Euroopa suured eesmärgid: viia läbi rohe- ja digipööre ning tugevdada majanduslikku ja sotsiaalset vastupidavust ning ühtekuuluvust ühtsel turul.
- Eesti saab taaste- ja vastupidavusrahastust 863 miljonit eurot. Esialgne hinnanguline summa oli 969 miljonit, kuid lõplik summa korrigeeriti 2020-2021 majandusnäitajatestega 2022 suvel. Lisaks saab Eesti REPowerEU eesmärkide saavutamiseks 83,3 miljonit eurot ja 6,6 miljonit eurost Brexiti tasandusfondist, mida kasutatakse taastekava meetmete rakendamiseks. Seega taastekava kogumaht on 953,5 miljonit Eurot
- Eesti sai 2021. aastal 178 miljonit REACT-EUst pandeemia tagajärgede leevendamiseks ning 340 miljonit eurot õiglase ülemineku fondist, et leevendada põlevkivilt rohelisemale energiale ülemineku sotsiaal-majanduslikke tagajärgi.
- Eesti sai soodustingimustel 240 miljonit eurot laenu TERA rahastust. See toetus aitas Eestil katta ajutise palgatoetuste meetme kulud.
Komisjon on heaks kiitnud mitu Eesti enda erakorralise riigiabi skeemi, millega toetatakse erinevaid sektoreid ja ettevõtteid, et aidata neil toime tulla kriisi tagajärgedega. Kõik komisjoni poolt heaks kiidetud erakorralise riigiabi skeemid riigiti.
Eesti taastekava ja selle rakendamine
Avalik konsultatsioon Eesti taastekava üle kestis 2021. aasta mai lõpust juuni alguseni. Selle eesmärk oli välja selgitada, milliseid investeeringuid ja reforme peaks Eesti oma kavas eelistama.
Eesti esitas oma taastekava komisjonile 18. juunil 2021. See kiideti heaks 2021. aasta oktoobris ja sama aasta detsembris sai Eesti taaste- ja vastupidavusrahastust ka eelmakse. Seoses sõjast tingitud inflatsiooniga ja ka vajadusega lisada kavasse REPowerEU algatusest tulenevaid tegevusi fossiilsetest kütustest sõltuvuse vähendamiseks, esitas Eesti muudetud taastekava 9. märtsil 2023. See kiideti heaks 16. juunil 2023.
Eesti esitas taaste- ja vastupidavusrahastust taotluse esimese makse saamiseks 30. juunil 2023 ja esimene makse summas 238,5 miljonit eurot kanti Eestile üle 6. Novembril 2023..
Detsembris 2023 kanti Eestile üle ka RePowerEU eelmakse summas 18 miljonit eurot.
Teise korralise maksetaotluse summas 122,3 miljonit eurot esitas Eesti 18. detsembril 2023 ja teine makse laekus Eestile 18. aprillil 2024. Koos teise maksega on Eesti kätte saanud 505 miljonit eurot ehk 53% kogu kava mahust.
Eesti taastekava eesmärk on soodustada rohe- ja digipööret nii era- kui avalikus sektoris ning tugevdada tervishoiusektorit ja sotsiaalhoolekannet. Kava koosneb seitsmest komponendist: (i) ettevõtete digipööre – 116,2 miljonit eurot (ii) ettevõtete rohepööre – 255,2 miljonit eurot (iii) digiriik – 121,7 miljonit eurot (iv) energeetika ja energiatõhusus 198,1 miljonit eurot (v) säästlik transport – 90,5 miljonit eurot (vi) tervishoid ja sotsiaalkaitse – 82 miljonit eurot ning (vii) REPowerEU – 90 miljonit eurot.
Kliimaeesmärkide täitmisse panustab Eesti 59% kava mahust. Tähtsamad meetmed ettevõtete jaoks on rohefond innovaatiliste projektide rahastamiseks (100 miljonit eurot), rohevesiniku pilootprojekt (50 miljonit), tootmisprotsesside rohestamine, bioressursside väärindamine ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtt (70,1 miljonit) ning roheoskuste parandamine (15 miljonit). Energeetika ja energiatõhususe vallas on plaanis renoveerida 3500 eluaset (75 miljonit), suurendada taastuvenergia ühenduste võimsust vähemalt 310 MW võrra ning taastuvenergia tootmise võimsust tööstusaladel vähemalt 28 MW ulatuses, samuti katsetada energiasalvestuse lahendusi (55 miljonit). REPowerEU peatükiga lisati kavasse reform taastuvenergeetika projektide kiirendamiseks (31,8 miljonit), investeeringud taastuvenergiatoodangu elektrivõrku lülitamiseks (38 miljonit) ning biogaasi ja biometaani tootmise ja kasutuse suurendamiseks (20,2 miljonit).
Säästliku transpordi arengusse panustab Tallinna Vanasadama tramm (36,5 miljonit), Rail Balticu viaduktid (31 miljonit) ning kergliiklusteed omavalitsustes (5 miljonit). Lisaks peaks 2026. aastaks töötama Tallinna, Harju- ja Raplamaa ühtne ühistranspordisüsteem ning olema elektrifitseeritud Tallinn-Tartu raudtee.
Digipöördesse investeerib Eesti 24% kava mahust. Sellest rahastatakse digiüleminekut 230 ettevõttes 83 miljoni euroga tööprotsesside digitaliseerimiseks, e-riigi uuendusi 97 miljoni euroga ning lairibaühenduse loomist 8097 majapidamisele maapiirkondades 24 miljoni euroga. Lisaks toetatakse 33 miljoni euroga ettevõtete konkurentsivõimet välisturgudel, aidates kujundada ekspordistrateegiaid ning luua ärikeskused tähtsamatel turgudel.
Tervishoiusektori vastupanuvõimet peaks suurendama uus Viljandi tervishoiukompleks, mille rajamist toetatakse 72 miljoniga ning e-tervise uuendused. Sotsiaalkaitse vallas panustab Eesti noorte tööhõive suurendamisse palga- ja koolitustoetuste abil. Lisaks nähakse ette töötukindlustustoetuse pikendamine kõrge tööpuudusega perioodidel, parandatakse pikaajalise hoolduse süsteemi ning võetakse kasutusele ettevõtetele mõeldud digitaalne töövahend soolise palgalõhe vähendamiseks.
Taastekava rakendamisest antakse regulaarselt ülevaade aastakoosolekutel.
- 2022. aasta koosolek toimus 18.05 Pärnus. Osalejate hulgas olid sotsiaalpartnerite ja huvigruppide, Eesti rakendusasutuste ja ministeeriumite ning Euroopa komisjoni esindajad. Lisaks taastekava rakendamisest ülevaate andmisele arutleti põhjalikumalt roheüleminekule transpordisektoris.
- 2023. aasta koosolek Tallinnas 6. Novembril tõi kohale peaminister Kaja Kallase ja Euroopa komisjoni juhtiva asepresidendi Valdis Dombrovskise, kes arutlesid Eesti ja EL konkurentsivõime teemal. Teine arutelu keskendus energeetikale ja selles osalesid Kliimaminister Kristen Michal, Euroopa komisjoni energeetikapeadirektoraadi asepeadirektor ning taastekava kasusaajad energiakontsern Utilitas ja biogaasiettevõte Bioforce esindajad. Vaata ürituse salvestust siit.
Komisjoni leht Eesti taastekava kohta
Pressiteade esimese makse kohta Eestile taaste- ja vastupidavusrahastust
Pressiteade teise makse kohta Eestile taaste- ja vastupidavusrahatust
Teabeleht Eesti taaste- ja vastupidavuskava kohta
Nõukogu rakendusotsus Eesti taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnagu heakskiitmise kohta
Nõukogu rakendusotsuse lisa - sisaldab kava meetmete kirjeldust, vahe- ja lõppeesmärke ning maksetaotluste plaani (inglise keeles)
Eesti taastekava analüüs, mis on lisatud nõukogu rakendusotsuse ettepanekule
ELi taastekava
Taustteave
2020. aasta detsembris leppisid kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide juhid, Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon kokku majanduse taastamise kavas, et aidata korvata COVID-19 pandeemia põhjustatud majanduslikku ja sotsiaalset kahju.
ELi pikaajalisest eelarvest ja ajutisest rahastamisvahendist „NextGenerationEU“ eraldatakse kokku 2,018 triljonit eurot, et aidata üles ehitada keskkonnahoidlikumat, digitaalsemat ja vastupanuvõimelisemat Euroopat.
Mis on ELi majanduse taastekava?
ELi pikaajaline eelarve, mida COVID-19 pandeemiaga toimetulekuks suurendati, tagab, et üle poole taastekavast on pühendatud majanduse ajakohastamiseks teadusuuringute ja innovatsiooni, kliima- ja digiülemineku ning valmisoleku, taastumise ja vastupidavuse suurendamise abil.
Tulevikku vaatav taastekava on kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega ning aitab võidelda kliimamuutustega. Selleks on ette nähtud 30% ELi eelarvest. Erilist tähelepanu pööratakse ka bioloogilise mitmekesisuse kaitsele.
Taasterahastust „NextGenerationEU“ eraldatakse täiendavalt 806,9 miljardit eurot, millest 723,8 miljardit (jooksevhindades) läheb taaste- ja vastupidavusrahastu kaudu laenudeks ja toetusteks, et aidata ELi riikidel ellu viia reforme ja investeeringuid. Euroopa Komisjon on loonud ka uue tehnilise toe rahastamisvahendi, mis pakub ELi riikidele eriteadmisi reformide kavandamiseks ja rakendamiseks. Lisateave tehnilise toe rahastamisvahendi ja toetatavate reformiprojektide kohta.
ELi majanduspoliitika koordineerimise ja järelevalve raamistikku ehk Euroopa poolaastat on samuti kohandatud, kuna see on tihedalt seotud taaste- ja vastupidavusrahastuga ning tagab, et struktuurireformid on lahutamatu osa riikide majanduse elavdamisel.
Taaste- ja vastupidavusrahastu vahendite kasutamiseks pidi iga ELi liikmesriik esitama riikliku taaste- ja vastupidavuskava, milles vähemalt 37% kuludest on ette nähtud kliimameetmetele ning 20% digiinvesteeringuteks ja -reformideks. Taastekava tuleb ellu viia 2026. aastaks.
Kasulikud lingid
Taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamine
Taaste- ja vastupidavusrahastust toetatud projektide interaktiivne kaartTaasterahastu „NextGenerationEU