Euroopa Komisjon vaatab läbi ELi perioodi 2021-2027 ühtekuuluvuspoliitikat, et paremini toetada liidu konkurentsivõimet, kaitset, julgeolekut ja idapiirialasid, samuti taskukohaseid eluasemeid, veemajanduse kriisivalmidust ja energiasüsteemi ümberkujundamist. Muudatuse eesmärk on muuta ühtekuuluvuspoliitika tõhusamaks ning selleks kutsutakse liikmesriike ja piirkondi üles investeerima Euroopa strateegilistesse prioriteetidesse, suunates sinna osa oma 2021-2027 ühtekuuluvusvahenditest, kuid hoides samal ajal fookust jätkuvalt majanduslike, sotsiaalsete ja territoriaalsete erinevuste vähendamisel.
Ühtekuuluvuspoliitika ja reformide juhtiv asepresident Raffaele Fitto: „Tänase ettepanekuga muudame ühtekuuluvuspoliitika selgemaks, sihipärasemaks, tõhusamaks ja paremini vastavaks ELi ees seisvatele väljakutsetele. Peame tegutsema kiiresti, et tugevdada konkurentsivõimet, kiirendada energiasüsteemi ümberkujundamist, tõhustada kaitset, tagada taskukohased eluasemed ja parandada veemajanduse kriisivalmidust. Selleks vähendame bürokraatiat, optimeerime rahastamistingimusi ja laiendame investeerimisvõimalusi. Teeme koostööd programmide ümberkujundamiseks, et tuua eurooplastele käegakatsutavat kasu ja toetada iga piirkonna potentsiaali.“
Konkurentsivõime
Suurettevõtjatel on oluline roll teadusuuringute ja innovatsiooni ning teadmus- ja tehnosiirde juhtimisel. Seepärast teeb komisjon ettepaneku toetada neid Euroopa Regionaalarengu Fondist valdkondades nagu kaitse, strateegilised tehnoloogiad ja süsinikuheite vähendamine. Lisaks tegi komisjon hiljuti ettepaneku suurendada Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvormi abil investeeringuid strateegilistesse tehnoloogiatesse, et parandada Euroopa konkurentsivõimet ja innovatsioonisuutlikkust.
Kaitsetööstus
Tänane ettepanek võimaldab liikmesriikidel kasutada olemasolevaid ühtekuuluvusvahendeid sõjaväeliseks liikuvuseks vajaliku taristu ehitamiseks. Samuti toetab see kaitsetööstusettevõtteid.
ELi idapoolseid piirialasid on Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu ebaproportsionaalselt mõjutanud. Seetõttu on nende piirkondade ühtekuuluvusprogrammide rakendamisel võimalik teha suuremaid eelmakseid juhul, kui vähemalt 15% kogu programmi vahenditest suunatakse uutesse strateegilistesse prioriteetidesse.
Taskukohasemad eluasemed
Komisjon teeb kooskõlas presidendi poliitiliste suunistega ettepaneku suurendada taskukohaste eluasemete võimaldamiseks ette nähtud ühtekuuluvuspoliitika vahendeid. Samuti saavad liikmesriigid võimendada era- ja avaliku sektori poolset rahastamist, kasutades uut rahastamisvahendit, mis on loodud koos Euroopa Investeerimispangaga. See võimaldab kombineerida ühtekuuluvuspoliitika rahastamise rahvusvaheliste finantsasutuste ning riiklike tugi- ja kommertspankade vahenditega.
Veemajanduse kriisivalmidus
Liikmesriigid saavad suurendada investeeringuid veetaristu digiteerimisse ning põua ja kõrbestumise mõju leevendamisse.
Energiasüsteemi ümberkujundamine
Ühtekuuluvusvahenditest saab toetada investeeringuid energiaühenduste loomiseks ja laadimistaristu kasutuselevõtuks. Ettepanekuga lihtsustatakse ka süsinikuheite vähendamise meetmete rahastamist.
Strateegiliste prioriteetide rahalised stiimulid
Strateegiliste prioriteetide raames välja töötatud projektidele võib kuni 30% eelarvest eraldada eelmaksetena. Strateegilistesse prioriteetidesse tehtavate investeeringute ELi-poolne rahastamine võib katta kuni 100% kuludest. Komisjon teeb ka ettepaneku eraldada täiendavalt 4,5% eelmaksetena ühtekuuluvusprogrammidele, mille koguvahenditest vähemalt 15% paigutatakse ümber strateegilistesse prioriteetidesse. Idapoolsete piirialade puhul on täiendav eelmakse 9,5% ning programmi võib rahastada 100% ELi vahenditest.
Komisjoni ettepanekut hakkavad nüüd arutama Euroopa Parlament ja nõukogu. Komisjon loodab, et muudetud ühtekuuluvusprogramme saab hakata rakendama juba alates 2026. aasta algusest.
Lisateave
Üksikasjad
- Avaldamiskuupäev
- 1. aprill 2025
- Autor
- Esindus Eestis