Euroopa Komisjon avaldas täna energialiidu olukorra 2024. aasta aruande, milles kirjeldatakse, kuidas EL on praeguse komisjoni ametiaja jooksul toime tulnud enneolematute energiapoliitiliste probleemidega. Peamised saavutused on ELi õigusraamistiku loomine puhtale energiale üleminekuks ning alusepanek uuele majanduskasvule ja konkurentsivõimele.
Energeetikavolinik Kadri Simson: „Tänavune aruanne näitab, et me ei sõltu enam Putini armust ja seisame talve saabudes jätkuvalt oma Ukraina partnerite kõrval. Aruanne näitab tulemuslikku tööd, mida oleme selle komisjoni ametiaja jooksul teinud turvalise, konkurentsivõimelise ja taskukohase energiasektori rajamiseks ELis. ELil on head vahendid, et tulla toime eesseisvate suurte muutuste ja väljakutsetega ning täita oma kohustusi planeedi ja kodanike ees. Meie energialiit on tugevam ja keskkonnahoidlikum kui kunagi varem.“
Aruande kohaselt on EL viimastel aastatel suutnud vastu pidada oma energiavarustuskindlust ohustavatele kriitilistele riskidele, taastada kontrolli energiaturu ja hindade üle ning kiirendada üleminekut kliimaneutraalsusele.
- Taastuvenergia tootmine teeb järjest uusi rekordeid. 2024. aasta esimesel poolel toodeti pool ELi elektrist taastuvatest energiaallikatest.
- Venemaa gaasi osakaal ELi impordis vähenes 45%-lt 2021. aastal 18%-le 2024. aasta juunis, samal ajal kui import usaldusväärsetelt partneritelt, nagu Norra ja USA, on suurenenud.
- Vahemikus 2022. aasta augustist kuni 2024. aasta maini vähendas EL oma gaasinõudlust 138 miljardi kuupmeetri võrra.
- 90%-line talvise gaasi hoiustamise eesmärk saavutati 19. augustil 2024, tunduvalt enne 1. novembri tähtaega.
- Energiahinnad on stabiilsemad ja jäävad märgatavalt alla 2022. aasta energiakriisi tipptaset.
- ELi kasvuhoonegaaside heide on vahemikus 1990–2022 vähenenud 32,5%, samal ajal kui ELi majandus on samal perioodil kasvanud ligikaudu 67%.
- Rahvusvahelisel tasandil juhtis EL ülemaailmset algatust kolmekordistada taastuvenergia tootmisvõimsust ja kahekordistada energiatõhususe parandamist osana fossiilkütustest loobumisest, mille kõik osalised kiitsid heaks Dubais toimunud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 28. Istungjärgul (COP28).
Taastuvenergia valdkonnas on tehtud märkimisväärseid edusamme. Tuuleenergia edestas gaasi ja on nüüd ELi suuruselt teine elektritootmisallikas tuumaenergia järel. 2024. aasta esimeseks pooleks toodeti 50% ELi elektrist taastuvenergiast. 2022. aastal hakkas ELi primaarenergia tarbimine taas vähenema, langedes 4,1% võrra. Selleks et EL saavutaks 2030. aastaks lõppenergia tarbimise 11,7%-lise vähendamise eesmärgi, tuleb energiatõhusust siiski veelgi suurendada. Tuleb teha rohkem, et tuua alla energiahinnad, mis on äärmiselt oluline ELi ettevõtete konkurentsivõime parandamiseks ja investeeringute kiirendamiseks Euroopa energiataristusse.
Komisjon ootab liikmesriikidelt võimalikult kiiresti lõplikke energia- ja kliimakavu, mille 2023. aasta detsembris avaldatud eelnõud näitasid, et liikmesriigid liiguvad õiges suunas, kuid kasvuhoonegaaside netoheite vähendamiseks 2030. aastaks 55% võrra ei ole see piisav.
EL jätkab Ukraina toetamist riigi energiasüsteemide kindlustamisel Venemaa rünnakute vastu. Ukraina ja Moldova võrkude sünkroniseerimine Mandri-Euroopa võrguga aitas stabiliseerida Ukraina elektrisüsteemi ning elektribörside võimsus on nüüd jõudnud 1,7 GW-ni. Samuti võimaldab see Ukrainal vastu võtta erakorralist importi. 31. juuliks 2024 läks üle 40% kõigist liikmesriikide annetustest energiasektorile ning ELi elanikkonnakaitse mehhanismi kogupanus oli hinnanguliselt üle 900 miljoni euro. Ukraina energiatoetusfond (UESF) kogus 2024. aasta juuniks samuti üle 500 miljoni euro. Lisaks tagab ELi 50 miljardi suurune Ukraina rahastu riigile 2027. aastani püsiva finantsabi.
Energiajulgeolek ja konkurentsivõime
ELi tootjad seisavad silmitsi kasvava üleilmse ja ELi sisese konkurentsiga nullnetotehnoloogiate vallas. Aruanne rõhutab, et konkurentsis püsimiseks on tähtis nullnetotööstuse määruse ja kriitilise tähtsusega toorainete määruse rakendamine ja elektriturureform. Samuti tuleb edendada partnerlusi ettevõtetega, et kiirendada nullnetotehnoloogiate arendamist ja tugevdada ELi tootmisbaasi.
Innovatsioonifondi hinnanguline eelarve 2030. aastani on ligikaudu 40 miljardit eurot ning ELi heitkogustega kauplemise süsteemi innovatsioonifondist rahastatav Euroopa vesinikupank on korraldanud esimese eduka enampakkumisvooru, mille raames eraldati peaaegu 720 miljonit eurot seitsmele saastevaba vesiniku projektile Euroopas.
Tarbijate toetamine
Uute energiaturu õigusaktidega nähakse ette kõige raskemas olukorras olevate inimeste kaitsmine elektriühenduse katkemise eest. Maagaasi hinnakriisi korral saavad liikmesriigid võtta meetmeid, et kaitsta tarbijaid ning tagada juurdepääs taskukohasele energiale ja esmastele sotsiaalteenustele. See hõlmab sekkumist jaehinnakujundusse, et kaitsta tarbijaid ülemäära kõrgete hindade eest.
Kliimameetmete sotsiaalfondi kaudu võtab EL aastatel 2026–2032 kasutusele vähemalt 86,7 miljardit eurot, mida rahastatakse heitkogustega kauplemise süsteemi tuludest ja vähemalt 25% ulatuses liikmesriikide kaasrahastusest. Fondist toetatakse struktuurimeetmeid ja investeeringuid energiatõhusasse renoveerimisse, taskukohaste ja energiatõhusate eluasemete kättesaadavust, puhtaid kütte- ja jahutuslahendusi ning taastuvenergia integreerimist, samuti heiteta ja vähese heitega liikuvust ja transporti. Samuti on võimalik anda ajutist otsest sissetulekutoetust.
Komisjon avaldab energialiidu aruande kord aastas, et teha kokkuvõte ELi edusammudest energialiidu eesmärkide saavutamisel.
Lisateave
Üksikasjad
- Avaldamiskuupäev
- 11. september 2024
- Autor
- Esindus Eestis