Euroopa Komisjon avaldas täna viienda iga-aastase õigusriigi aruande, milles analüüsitakse ühtsete kriteeriumide alusel õigusriigi arengut kõigis liikmesriikides. Võrreldes 2020. aastal avaldatud esimese õigusriigi aruandega on liikmesriigid ja EL tervikuna nüüdseks tunduvalt paremini valmis võimalike probleemide avastamiseks, ennetamiseks ja lahendamiseks. See näitab Euroopa demokraatlike riikide vastupanuvõimet ja vastastikust usaldust ELi vastu. Samuti aitab see kaasa ühtse turu heale toimimisele ja toob kasu ettevõtluskeskkonnale, mis omakorda toetab konkurentsivõimet ja kestlikku majanduskasvu.
Tänavune aruanne sisaldab esimest korda eraldi peatükke ka olukorra kohta Albaanias, Montenegros, Põhja-Makedoonias ja Serbias. Nende laienemisprotsessis kõige kaugemale jõudnud riikide lisamine õigusriigi aruandesse toetab nende reformipüüdlusi, aitab ametiasutustel teha ühinemisprotsessis täiendavaid edusamme ja valmistuda õigusriigi põhimõtete järgimiseks tulevase liikmesriigina. Alates aruande esmakordsest avaldamisest 2020. aastal on sellest saanud positiivsete reformide tõukejõud: kaks kolmandikku (68%) 2023. aastal esitatud soovitusteston täielikult või osaliselt arvesse võetud. Mõnes liikmesriigis esineb siiski endiselt süsteemseid probleeme ja on ka neid, kus olukord on halvenenud. Neid probleeme käsitletakse aruandes esitatud soovitustes. Aruanne ei sisalda soovitusi laienemisprotsessis osalevatele riikidele, sest neid esitatakse üksnes iga-aastase laienemispaketi raames.
Täna avaldatud Eurobaromeetri eriuuringu kohaselt nõustub rohkem kui seitse ELi kodanikku kümnest, et ELil on oluline roll õigusriigi põhimõtete järgimisel nende riigis. Peaaegu üheksa ELi kodanikku kümnest peavad oluliseks, et kõik ELi liikmesriigid austaksid ELi põhiväärtusi ning see näitaja on püsinud stabiilsena alates 2019. aastast. Lisaks on paljudes riikides märkimisväärselt kasvanud nende kodanike arv, kes on kursis ELi põhiväärtustega: kokku 51 % ELi kodanikest leiab, et nad on ELi põhiväärtuste ja õigusriigi põhimõtetega hästi kursis. 2019. aastal oli see näitaja 43%.
Nagu igal aastal, sisaldab ka tänavune aruanne teatist, millesanalüüsitakse olukorda ELis tervikuna, ja 27 riigipõhist peatükki, milles käsitletakse olukorda eraldi igas liikmesriigis. Aruandes hinnatakse ka eelmise aasta soovituste rakendamist ja esitatakse selle põhjal uued konkreetsed soovitused kõikidele liikmesriikidele.
Eesti kohta tuuakse aruandes esile õigusemõistmise digitaliseerimise kõrget taset, kuid märgitakse, et sidusrühmad peavad probleemiks kohtunike suurt töökoormust. Kohtuasjade menetlemist kohtutes peetakse piisavalt tõhusaks. Eesti jätkab korruptsioonivastase tegevuskava (2021–2025) rakendamist ning teeb seadusandlikke jõupingutusi, et parandada finantskuritegude, sealhulgas korruptsiooni uurimist ja selle eest vastutusele võtmist. Eesti riiklik meediat reguleeriv asutus on endiselt sõltumatu ning ajakirjanikud piisavalt kaitstud. Muu hulgas märgitakse aruandes, et tahtlikud ülipikad viivitused Riigikogu õigusloomeprotsessis on sundinud valitsust sagedamini kasutama kiirendatud õigusloomemenetlust.
Võrreldes 2023. aastaga on Eesti teinud mõningaid edusamme huvide konflikti käsitlevate suuniste sidumisel täitemehhanismiga ning olukord on paranenud ka andmetele juurdepääsu võimaldamisel kooskõlas ametlikke dokumente käsitlevate Euroopa standarditega. Sel aastal soovitatakse Eestil jätkata kohtute haldamise nõukoja reformi, täiustada teabele juurdepääsu õigusi ning tagada õigusloomeprotsessi raames tõhus konsulteerimine avalikkusega
Peamised järeldused ja soovitused
- Kohtureformid
Õigusreformid on viimasel aastal olnud poliitilises tegevuskavas pidevalt tähtsal kohal ning paljud liikmesriigid on võtnud järelmeetmeid seoses 2023. aasta soovitustega ning viinud ellu taaste- ja vastupidavusrahastu raames kokku lepitud reforme. Mitu liikmesriiki on kohtusüsteemi sõltumatuse tugevdamiseks olulisi reforme algatanud või neis edusamme teinud. Tehtud on seadusandlikke jõupingutusi, et tugevdada kohtute haldamise nõukodade sõltumatust ja tõhusust, parandada kohtunike ametisse nimetamise menetlusi, sealhulgas kõrgeimates kohtutes, ning suurendada prokuratuuri sõltumatust. Samal ajal esineb mõnes liikmesriigis endiselt süsteemseid probleeme kohtusüsteemi sõltumatusega ja mõnes on olukord veelgi halvenenud. Kuigi liikmesriigid on üldiselt parandanud õigusemõistmise tõhusust ja kvaliteeti ning hõlbustanud õiguskaitse kättesaadavust, valmistab mitmes liikmesriigis siiski muret kohtunike ja prokuröride töötasu, mis on tekitanud probleeme kvalifitseeritud kohtutöötajate värbamisega.
Sellest tulenevalt soovitatakse liikmesriikidel pöörata enam tähelepanu sellistele probleemidele nagu vajadus kaitsemeetmete järele kohtunike ametisse nimetamisel nii madalama astme kohtutes kui ka kõrgematel ametikohtadel, prokuratuuri sõltumatus ning vajadus tagada kohtusüsteemile piisavad vahendid, sealhulgas palgad.
Laienemisprotsessis osalevates riikides on tehtud olulisi reforme, sealhulgas põhiseaduslikul tasandil, et tugevdada kohtusüsteemide sõltumatust ja kohtusüsteemi kvaliteeti. Siiski tuleb teha rohkem, eelkõige valdkondades, mis on seotud kohtusüsteemi sõltumatute organite toimimise ja kohtunike ametisse nimetamisega.
- Korruptsioonivastane võitlus
2024. aasta Eurobaromeetri eri- ja kiiruuring kodanike ja ettevõtjate suhtumise kohta korruptsiooni ELis näitas, et korruptsioon on ELi kodanike ja ettevõtjate meelest endiselt suur probleem.
Eurobaromeetri eriuuringu kohaselt peab enamik eurooplasi korruptsiooni endiselt vastuvõetamatuks (61%). Eurooplased on aga jätkuvalt mures valitsuste jõupingutuste üle korruptsiooniga võitlemisel: 65% kodanikest usub, et suurkorruptsiooni juhtumitega ei tegeleta piisavalt ning ainult 30% arvab, et valitsuse jõupingutused korruptsiooni vastu võitlemisel on tõhusad. 51% ELis asuvatest ettevõtetest usub, et korruptsiooniga tegelevad inimesed ja ettevõtted sattuvad ametiasutuste vaatevälja või antakse neist asutustele teada. Umbes kolm neljandikku neist ettevõtetest arvab, et liiga tihedad sidemed ettevõtluse ja poliitika vahel viivad korruptsioonini (79%) ning et soosiklus ja korruptsioon kahjustavad konkurentsi (74%). Keskmiselt 68% ELi kodanikest ja 64% ELis asuvatest ettevõtetest leiab, et korruptsioon on nende liikmesriigis laialt levinud.
Võrreldes eelmise aastaga on liikmesriigid parandanud oma institutsionaalset võimekust võidelda korruptsiooni vastu ning eraldanud muu hulgas lisavahendeid õiguskaitseasutuste, prokuratuuri ja kohtute suutlikkuse suurendamiseks. Siiski on vaja veelgi tugevdada ennetusraamistikke, mis reguleerivad näiteks lobitegevust, huvide konflikte ning vara deklareerimise eeskirju, ning tagada korruptsioonijuhtumite tõhus uurimine ja nende eest süüdistuse esitamine.
Laienemisprotsessi riikides on tugevdatud õiguslikku ja institutsioonilist korda, kuid korruptsioonijuhtumite uurimist ja nende eest vastutusele võtmist tuleb tõhustada.
- Meediavabadus ja mitmekesisus
Pärast eelmist õigusriigi aruannet on mitu liikmesriiki astunud konkreetseid samme ajakirjanike turvalisuse ja töökeskkonna parandamiseks ning arvesse on võetud ka mitut komisjoni algatust, nagu Euroopa meediavabaduse määrus, vaigistuskaebuste vastane direktiiv ja soovitus ning ajakirjanike turvalisust käsitlev soovitus.
Mitme riikliku meediat reguleeriva asutuse ülesandeid ja pädevust on laiendatud muu hulgas tänu ELi digiteenuste määruse jõustumisele ning veebipõhiste omandiregistrite loomisele või laiendamisele.
Mitmes liikmesriigis on aga endiselt probleeme avalik-õigusliku ringhäälinguorganisatsiooni sõltumatu juhtimise ja finantsstabiilsuse, meediaomandi läbipaistvuse, avalikele dokumentidele juurdepääsu õiguse ning riikliku reklaami läbipaistva ja õiglase jaotamisega. Komisjon on taas esitanud mitu soovitust kõigis neis valdkondades, sealhulgas ajakirjanike turvalisuse kohta.
Laienemisprotsessis osalevates riikides esineb probleeme eelkõige seoses meediaomandi läbipaistvuse, reguleerivate asutuste või avalik-õiguslike meediakanalite sõltumatuse ja ajakirjanike turvalisusega, kuigi mõnes neist riikidest on probleemide lahendamiseks läbi viidud ka reforme.
- Institutsioonilised kontrolli- ja tasakaalustussüsteemid
Liikmesriigid on jätkanud õigusloomeprotsesside kvaliteedi parandamist ja sidusrühmade kaasamist ning mõnes liikmesriigis on tugevdatud ka riiklike inimõigusasutuste, ombudsmanide ja muude sõltumatute asutuste staatust ja ressursse. Mitmes liikmesriigis on jätkunud algatused kodanikuühiskonna raamistiku ja rahastamise tugevdamiseks.
Endiselt on probleeme kiirmenetluste ülemäärase kasutamise ning õigusloome üldise kvaliteediga, samuti on puudusi sidusrühmadega konsulteerimisel. Teatavates liikmesriikides on kodanikuühiskonnal ja inimõiguste kaitsjatel üha enam probleeme õiguslike piirangute ja rünnakutega, sealhulgas süsteemsete piirangutega nende tegevusele. See on murettekitav suundumus, mida täheldati juba eelmises aruandes.
Tuvastatud probleemide lahendamiseks on komisjon esitanud soovitused õigusloomeprotsessi toimimise, sõltumatute asutuste loomise ja toimimise ning kodanikuühiskonda soodustava keskkonna loomise kohta.
Laienemisprotsessi riikides on endiselt probleeme ombudsmani ja muude sõltumatute asutuste soovituste järgimisega. Probleeme on täheldatud ka õigusloome kvaliteedi ja sidusrühmadega konsulteerimise osas.
Järgmised sammud
Komisjon kutsub Euroopa Parlamenti ja nõukogu jätkama aruande ning selles sisalduvate soovituste alusel üldisi ja riigipõhiseid arutelusid konkreetsete edasiste sammude üle. Samuti kutsub komisjon riikide parlamente, kodanikuühiskonda ning teisi peamisi sidusrühmi ja osalejaid jätkama nii riikliku kui ka ELi tasandi dialoogi õigusriigi teemal, kaasates rohkem kodanikke.
Lisateave
Täismahus pressiteade koos taustainfo ja tsitaatidega
2024. aasta aruanne õigusriigi olukorra kohta
2024. aasta aruanne õigusriigi olukorra kohta – Õigusriigi olukord Euroopa Liidus
2024. aasta aruanne õigusriigi olukorra kohta – Soovitused
2024. aasta aruanne õigusriigi olukorra kohta – Riike käsitlevad peatükid
2024. aasta aruanne õigusriigi olukorra kohta – Metoodika
Iga-aastane õigusriigi tsükkel – Teabeleht
ELi õigusriigi meetmete pakett – Teabeleht
2024. aasta aruanne õigusriigi olukorra kohta – Küsimused ja vastused
Eurobaromeetri eriuuring nr 553: õigusriik
Eurobaromeetri uuring nr 584 kodanike suhtumise kohta korruptsiooni ELis
Eurobaromeetri uuring nr 542 ettevõtjate suhtumise kohta korruptsiooni ELis
Üksikasjad
- Avaldamiskuupäev
- 24. juuli 2024
- Autor
- Esindus Eestis