Täna avaldasid Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon kõigi aegade esimese kahe institutsiooni poolt ühiselt korraldatud Eurobaromeetri uuringu. Eurobaromeetri eriuuring Euroopa tuleviku teemal toimus 22. oktoobrist 20. novembrini 2020 ELi 27 liikmesriigis.
Euroopa tuleviku teemalise konverentsi ühisdeklaratsiooni allkirjastamise eel avaldatud uuringust selgub, et valdav enamik liikmesriikide kodanikke (92%) soovib, et nende häält võetaks Euroopa tulevikku puudutavate otsuste juures rohkem kuulda.
Just see ongi Euroopa tuleviku teemalise konverentsi eesmärk: sellega luuakse võimalus pidada avatud, kaasavat, läbipaistvat ja struktureeritud arutelu eurooplastega küsimustes, mis on nende jaoks olulised ja mõjutavad nende igapäevaelu.
Euroopa tuleviku teemaline konverents
Kolmveerand eurooplastest leiab, et Euroopa tuleviku teemaline konverents mõjutab ELi demokraatiat positiivselt: 76% nõustub väitega, et see kujutab endast olulist edusammu demokraatia jaoks ELis (25% „täielikult nõus“ ja 51% „pigem nõus“), kusjuures kõigis liikmesriikides on sellel seisukohal enamuse selge toetus.
Vastajad leidsid, et aktiivselt tuleks kaasata inimesi kõigist eluvaldkondadest (51%); 47% soovisid anda olulise rolli noortele, 42% riikide valitsustele ning 40% akadeemilistele ringkondadele, ekspertidele, intellektuaalidele ja teadlastele.
Veidi üle poole eurooplastest (51 %) sooviksid ise osaleda: kõige innukamad olid seejuures vastajad Iirimaalt (81%), kellele järgnesid belglased (64%), luksemburglased (63%) ja sloveenid (63%).
Kodanike hääl ELis
Kõige tulemuslikumaks viisiks oma häält kuuldavaks teha peetakse osalemist Euroopa Parlamendi valimistel (55% vastajatest). Samal ajal soovivad väga paljud, et ELi kodanikel oleks Euroopa tulevikku puudutavates otsustes suurem sõnaõigus. Neist 92%, kes usuvad, et ELi kodanike häält tuleks Euroopa tulevikku puudutavate otsuste juures rohkem arvesse võtta, on 55% selle väitega „täielikult nõus“, 37% „pigem nõus“ ja sellega ei nõustu ainult 6%.
Euroopa tulevik
Kuus kümnest eurooplasest nõustub väitega, et koroonakriis on sundinud nad mõtlema Euroopa Liidu tulevikule (19% on „täielikult nõus“ ja 41% „pigem nõus“), 39% aga ei ole sellega nõus (23% „pigem ei ole nõus“ ja 16% „ei ole üldse nõus“).
Intervjueeritutelt küsiti, milliseid muutusi nad soovivad näha Euroopa tulevikus. Kaks kõige enam nimetatud asja olid võrreldav elatustase (35%) ja suurem liikmesriikide vaheline solidaarsus (30%). Lisaks sellele on eurooplaste jaoks oluline ühtne tervishoiupoliitika (25%) ja võrreldavad haridusstandardid (22%).
Head ja vead
Eurooplaste arvates on ELi peamised head küljed liidu austus demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi vastu (32%) ning selle majandus-, tööstus- ja kaubandusjõud (30%). ELi austust demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi vastu peetakse kõige olulisemaks (või üheks kõige olulisematest) heaks küljeks 14 riigis. Eriti levinud on see seisukoht Rootsis, kus 58% vastanuist peab seda keskse tähtsusega väärtuseks. ELi majandus-, tööstus- ja kaubandusjõud on kõige olulisem (või kõige olulisemate seas) üheksas riigis, kelle seas on esikohal Soome (45%) ja Eesti (44%).
Kliimamuutusi peetakse ilmselgelt peamiseks Euroopa tulevikku mõjutavaks üleilmseks probleemiks: see on põhiprobleem 45% jaoks eurooplastest. Teine ja kolmas kõige enam nimetatud probleem on enam-vähem võrdse arvu eurooplaste jaoks terrorism (38%) ja terviseohud (37%). Neljas kõige sagedamini nimetatud probleem, mida mainis pisut üle neljandiku eurooplastest, on sundränne (27%).
Taust
Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi ühistellimusel korraldatud Eurobaromeetri eriuuring nr° 500 „Euroopa tulevik“ (EB94.1) toimus 22. oktoobrist 20. novembrini 2020 ELi 27 liikmesriigis. Uuring toimus otseküsitlustena, mida vajaduse korral (pandeemia tõttu) täiendasid internetipõhised intervjuud. Kokku tehti 27 034 intervjuud.
Lisateave
Üksikasjad
- Avaldamiskuupäev
- 9. märts 2021