Põhisisu juurde
Esindus Eestis
Artikkel24. jaanuar 2024Esindus Eestis2 min lugemist

Homse kujundamine: ühiskonna tulevikukindlamaks muutmine hariduse kaudu

Visit of Iliana Ivanova, European Commissioner, to the Joint Research Centre's Ispra in Italy

Innovatsiooni, teaduse, kultuuri, hariduse ja noorte volinik Iliana Ivanova

 

Täna, 24. jaanuaril, rahvusvahelisel hariduspäeval, mõtleme hariduse ja koolituse olulisele rollile Euroopa majanduse ja ühiskonna tugevdamisel. Haridus suurendab inimeste, eelkõige noorte mõjuvõimu ning aitab neil ühiskonnas aktiivselt ja teadlikult osaleda. Teisisõnu tähendab investeerimine haridusse investeerimist tulevikku.

Viimastel aastatel on ELi liikmesriigid, ELi institutsioonid ja hariduskogukond ühendanud jõud, et ehitada üles Euroopa haridusruum. Selles algatuses kajastub meie ühine visioon kvaliteetsest ja kaasavast haridusest ning piiriülesest elukestvast õppest kõigi jaoks.

Euroopa haridusruum tähendab koostööd kõikidel tasanditel – Euroopa, riikide ja piirkondade tasandil –, et parandada hariduse kvaliteeti ja suurendada võrdseid haridusvõimalusi. Selle eesmärk on arendada oskusi, motiveerida haridustöötajaid ja tugevdada Euroopa kõrgharidust ning samal ajal toetada üleminekut rohelisele ja digitaalsele tulevikule.

Euroopa haridusruumi oluline tugisammas on olnud programm „Erasmus+“. Alates selle loomisest 1987. aastal on 14 miljonil inimesel olnud võimalus osaleda haridusvahetuses. Ainuüksi 2022. aastal toetati ligi 26 000 projekti, mille eelarve oli 4 miljardit eurot. Toetati 73 000 organisatsiooni, mis pakkusid 1,2 miljonile õppijale ja haridustöötajale reaalseid võimalusi õppida välismaal.

Eesti puhul ei ole näitajad vähem muljetavaldavad: 30 miljoni euroga rahastati 265 projekti, mis hõlmasid 713 organisatsiooni ja kus osales 8 997 inimest.

Paika on pandud ka muud Euroopa haridusruumi olulised alustalad, näiteks „Erasmus+“ Teacher Academies (õpetajate akadeemiad) ning ELi liikmesriikide poolt hiljuti vastu võetud soovitused digiõppe ja -oskuste kohta. Need algatused aitavad valitsustel tagada kvaliteetse, kaasava ja kättesaadava digiõppe ja -koolituse.

Meie visiooni kohaselt peab igaühel olenemata isiklikust olukorrast või sotsiaal-majanduslikust taustast olema võimalus oma potentsiaali rakendada. Algatusega „Õpiedu saavutamise teed“ julgustatakse ELi riike võtma vastu ulatuslikke strateegiaid sellise kaasava ja toetava õpikeskkonna loomiseks, kus keskendutakse õppijate edule ja heaolule koolides.

Veel üks oluline aspekt on piiriülene õpiränne, mis suurendab teadmisi, oskusi ja pädevusi. See kasvatab nii tööalast konkurentsivõimet kui ka kodanikuaktiivsust. Euroopa Komisjon esitas novembris ettepaneku paketi „Liikuvus Euroopas“ kohta, mille eesmärk on edendada õpirännet, pöörates erilist tähelepanu nende inimeste abistamisele, kellele sellised võimalused on vähem kättesaadavad.

Edaspidi on kavas lükata käima uus oluline algatus – ühine Euroopa teaduskraad. Sellega kõrvaldatakse õpirände allesjäänud takistused ning antakse liikmesriikidele suunised, kuidas luua ülikoolides üliõpilastele edukaks õpirändeks vajalikud tingimused. Algatus võimaldab üliõpilastel osaleda ühistes haridusprogrammides kogu ELis ja saada kraadi, mis näitab nende rahvusvahelist kogemust, akadeemilist tipptaset, keeleoskust ja kultuurilist kohanemisvõimet. See muudab nad atraktiivseks tööandjate jaoks kõikjal maailmas.

Euroopa haridusruum on osutunud hindamatuks Euroopa avaliku halduse asutuste ja haridusvaldkonna sidusrühmade jaoks. See on aidanud ühiselt reageerida sellistele väljakutsetele nagu COVID-19 pandeemia ja toetada Venemaa agressioonisõja eest põgenenud ukrainlasi. Hariduse roll vastutustundlike ja aktiivsete kodanike kasvatamisel muutub veelgi asjakohasemaks, kui mõtleme sel aastal toimuvatele Euroopa Parlamendi valimistele või Venemaa agressioonisõjale, mis tuletab meile meelde, et väärtusi, mida me ELis hindame, ei saa pidada enesestmõistetavaks.

2025. aastal teeme kokkuvõtte Euroopa haridusruumiga seotud saavutustest ja allesjäänud probleemidest ning paneme paika koostöö järgmise etapi kuni 2030. aastani. Meie ühiselt võetud kohustus luua veelgi tugevam Euroopa haridusruum, kus kõigil on juurdepääs kvaliteetsele, kaasavale ja elukestvale haridusele ja koolitusele, on endiselt vankumatu.

Üksikasjad

Avaldamiskuupäev
24. jaanuar 2024
Autor
Esindus Eestis