Alates Venemaa sõjalise sissetungi algusest Ukrainasse 24. veebruaril 2022 on Ukrainast sõja eest põgenenud üle 3 miljoni inimese, kellest hinnanguliselt üle poole on lapsed. Selles olukorras leppis EL kiiresti kokku, et Ukraina sõja eest põgenevate inimeste aitamiseks aktiveeritakse ajutise kaitse direktiiv, mida hakati kohaldama kohe 4. märtsist 2022.
Täna võttis komisjon vastu tegevussuunised, et aidata liikmesriikidel seda direktiivi praktikas kohaldada.
Suunised liikmesriikidele
Suunised on mõeldud pidevalt muutuva dokumendina, mis kajastab reaalset olukorda. Põhielemendid on järgmised.
- Selgitatakse, kellel on õigus ajutisele kaitsele: siia hulka kuuluvad näiteks isikud, kes said Ukrainas samaväärset riiklikku kaitset enne 24. veebruari ja kes on Ukrainast põgenenud 24. veebruaril või pärast seda, ning nende pereliikmed.
- Määratletakse mõiste „piisav kaitse“ siseriikliku õiguse kohaselt, mis on liikmesriikide jaoks võimalik alternatiiv ajutisele kaitsele ja mis ei pea olema samaväärne, kuid mis peab olema kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta ja ajutise kaitse direktiivi mõttega. Kõigile tuleb tagada inimväärikuse austamine ja seega ka inimväärne elatustase.
- Täpsustatakse, missugused on ajutise kaitse või siseriikliku õiguse kohase piisava kaitse saamiseks vajalikud tõendid.
- Julgustatakse liikmesriike kaaluma ajutise kaitse laiendamist isikutele, kes ei pruugi kuuluda otsuse kohaldamisalasse, kuid vajavad kaitset, näiteks need, kes põgenesid Ukrainast veidi enne 24. veebruari 2022.
- Lapsed: suunised sisaldavad eraldi peatükki laste kohta. Saatjata lastele ja teismelistele tuleks viivitamatult määrata eestkostja või asjakohane esindaja. Komisjon koordineerib ka jõupingutusi saatjata laste ja teismeliste ümberpaigutamiseks teistesse liikmesriikidesse. Komisjon on seisukohal, et kõigil sõja eest põgenevatel lastel, olenemata nende staatusest, peaks olema täielik kaitse ja kiire juurdepääs neile ettenähtud õigustele (sh haridus, tervishoid, psühhosotsiaalne abi).
- Suunised ajutise kaitse direktiivi kohaste eriõiguste kohta: elamisluba peaks võimaldama tõendada isiku staatust teistes asutustes, nagu tööhõiveametid ja -teenistused, koolid, haiglad. Kui elamisload on veel tegemisel, peaksid liikmesriigid hõlbustama pangakontode avamist ja juurdepääsu asjakohastele teenustele isikut tõendava dokumendi alusel või tõendi alusel, mis tõendab ELi sisenemist pärast 24. veebruari 2022.
- Suunised vaba liikumise tagamiseks nii enne kui ka pärast elamislubade väljastamist: Ukraina kodanikel, kellel on biomeetriline pass või kodakondsus, mille puhul ei nõuta liidu territooriumile sisenemiseks lühiajalist viisat, on õigus Schengeni alal vabalt liikuda, kui nad on territooriumile lubatud 90 päevaks 180-päevase ajavahemiku jooksul. Sellise kodakondsusega isikute puhul, kellele kehtib viisanõue, soovitab komisjon, et liikmesriigid väljastaksid esmasel sisenemisel piiril 15-päevased viisad ning et teisesed liikmesriigid ei kehtestaks rahalisi karistusi vedajatele, kes veavad ajutist kaitset omavaid isikuid, kellel puuduvad kehtivad sisenemisdokumendid. Pärast elamisloa väljastamist on ajutise kaitse all olevatel isikutel õigus vabalt liikuda.
- Antakse tagasipöördumisabi neile, kellel pole õigust ELi jääda, näiteks tagasipöördumiseks vajalikku konsulaarabi, mida saab toetada Frontex.
Taust
4. märtsil 2022 võttis nõukogu komisjoni poolt eelmisel päeval tehtud ettepaneku peale ühehäälselt vastu rakendusotsuse, millega kehtestatakse Ukraina sõja eest põgenevate inimeste ajutine kaitse. Pärast seda otsust sai komisjon selge nõudmise täiendava teabe järele ja avas veebilehe, et sõja eest põgenevaid inimesi teavitada ja toetada, kui nad ELi saabuvad.
Lisateave
Tegevussuunised ajutist kaitset kehtestava nõukogu rakendusotsuse rakendamiseks
Üksikasjad
- Avaldamiskuupäev
- 18. märts 2022
- Autor
- Esindus Eestis