
Euroopa Komisjon võttis täna vastu terase ja metallide tegevuskava, mille eesmärk on tugevdada sektori konkurentsivõimet ja kaitsta selle tööstusala tulevikku. Tugev terase- ja metallitööstus on Euroopa jaoks äärmiselt oluline, et tagada ELi julgeolek praeguses geopoliitilises kontekstis ja viia ellu samuti täna esitatud Euroopa taasrelvastamise kava ja kaitse valge raamat „Kaitsevalmidus 2030“. Need meetmed peavad sektorit toetama keerulisel ja pöördelisel ajal, mida iseloomustavad suured energiakulud, ebaaus ülemaailmne konkurents ja vajadus teha investeeringuid kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks. Kava esitatakse ajal, mil turgu moonutavad meetmed, nagu turuväline toetus ülemaailmsele liigsele tootmisvõimsusele ning põhjendamatud tollimaksud ELi terasele ja alumiiniumile, võivad negatiivselt mõjutada ELi majandust.
Komisjoni president Ursula von der Leyen: „Terasetööstus on alati olnud üks Euroopa heaolu mootoreid. Seepärast tuleks Euroopas jätkata uue põlvkonna puhta terase tootmist. See tähendab, et peame aitama oma terasetootjaid, keda mõjutavad maailmaturul aset leidvad raputused. Nende konkurentsivõime säilitamiseks peame vähendama energiakulusid ja aitama neil turule tuua uuenduslikke, vähese süsinikuheitega tehnoloogiaid. Tänase tegevuskavaga pakume konkreetseid lahendusi Euroopa terasetööstuse jaoks.“
Tegevuskava eesmärk on:
- tagada sektorile taskukohane ja kindel energiavarustus. Energiakulud moodustavad metalli tootmiskuludest suurema osa kui muudes sektorites. Tegevuskavaga soodustatakse energiaostulepingute kasutamist ning julgustatakse liikmesriike kasutama energiamaksude paindlikkust ja vähendatud võrgutariife, et leevendada elektrihindade volatiilsust. Samuti edendatakse energiamahukate tööstusharude kiiremat juurdepääsu elektrivõrgule ning toetatakse taastuvallikatest toodetud ja vähese süsinikuheitega vesiniku suuremat kasutamist nendes sektorites;
- vältida kasvuhoonegaaside heite ülekandumist. Süsiniku piirimeede peab tagama võrdsed tingimused. Samuti peaks see ära hoidma ELi-väliste metallitootjate „rohepesu“, mis näitab nende tooteid olevat vähese süsinikuheitega, kuigi need on tegelikult toodetud suure heitega energiaallikatest. Käesoleva aasta teises kvartalis avaldab komisjon teatise, kuidas lahendada EList kolmandatesse riikidesse eksporditavate süsiniku piirimeetmega hõlmatud kaupade heite ülekandumise probleemi. Lisaks vaatab komisjon piirimeetme läbi ja esitab 2025. aasta lõpuks esimese seadusandliku ettepaneku, millega laiendatakse piirimeetme kohaldamisala teatavatele terase- ja alumiiniumipõhistele tootmisahela järgmise etapi toodetele ning lisatakse kõrvalehoidmise vastaseid meetmeid;
- laiendada ja kaitsta Euroopa tööstussuutlikkust. Ülemaailmne liigne tootmisvõimsus ohustab tõsiselt terase- ja metallisektori kasumlikkust ja konkurentsivõimet. EL on juba võtnud kaubanduse kaitsemeetmeid kõlvatu konkurentsi vastu terase, alumiiniumi ja ferrosulamite valdkonnas, kuid olukord halveneb jätkuvalt. Seepärast karmistab komisjon praegu kehtivaid terase kaitsemeetmeid. Enne aasta lõppu teeb komisjon ettepaneku uue pikaajalise meetme kohta, et säilitada ELi terasesektori tõhus kaitse pärast praeguste kaitsemeetmete aegumist 2026. aasta keskel. Selleks et eksportijad ei saaks kaubanduse kaitsemeetmetest mööda hiilida, hindab komisjon ka võimalust kehtestada metallitoodete päritolu kindlaksmääramiseks nn sulatamise ja valamise asukoha reegel;
- ringluse edendamine. Ringlussevõtu parandamine on oluline heite ja energiakasutuse vähendamiseks metallitööstuses. Komisjon kavatseb peamistes sektorites kehtestada eesmärgid ringlussevõetud terase ja alumiiniumi jaoks ning hinnata, kas ringlussevõtu või ringlussevõetud materjali sisalduse nõuded tuleks kehtestada ka muudele toodetele, nagu ehitusmaterjalid ja elektroonika. Lisaks kaalub komisjon kaubandusmeetmeid vanametalli suhtes, mis on oluline sisend vähese süsinikuheitega terase jaoks, et tagada vanametalli piisav kättesaadavus;
- süsinikuheite vähendamisega seotud riskide maandamine. Tööstuse süsinikuheite kiirema vähendamise õigusaktiga on kavas kehtestada riigihangetes Euroopa toodete vastupidavuse ja kestlikkuse kriteeriumid, et suurendada nõudlust ELis toodetud vähese süsinikuheitega metallide järele. Komisjon eraldab aastatel 2026–2027 söe ja terase teadusfondi kaudu 150 miljonit eurot, millele lisandub programmi „Euroopa horisont“ kaudu 600 miljonit eurot, mis on ette nähtud puhta tööstuse kokkuleppe jaoks. Kasvuetapis eraldab komisjon 100 miljardit eurot tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastu kaudu, tuginedes innovatsioonifondile ja muudele allikatele. 2025. aastal toimub 1 miljardi euro suurune katsepakkumine, mis keskendub peamiste tööstusprotsesside süsinikuheite vähendamisele ja elektrifitseerimisele;
- kaitsta kvaliteetseid töökohti tööstuses. Terase- ja metallitööstus on ELi majanduse jaoks eluliselt tähtis, andes otseselt ja kaudselt tööd peaaegu 2,6 miljonile inimesele. Aktiivne tööjõupoliitika toetab oskuste arendamist ja õiglastel alustel töökohavahetust.
Terase ja metallide tegevuskava tugineb puhta tööstuse kokkuleppe ja taskukohase energia tegevuskava meetmetele. Tegevuskava vastuvõtmisele eelnes strateegiline dialoog, mida juhtisid komisjoni president ning heaolu ja tööstusstrateegia eest vastutav juhtiv asepresident.
Euroopa terasetööstus tegutseb ligikaudu 500 tootmiskohal 22 liikmesriigis ning see annab ELi SKPsse ligikaudu 80 miljardit eurot ja toetab rohkem kui 2,6 miljonit töökohta.
Lisateave
Üksikasjad
- Avaldamiskuupäev
- 19. märts 2025
- Autor
- Esindus Eestis