Euroopa Komisjon tutvustas täna puhta tööstuse kokkulepet, mis on tegevuskava ELi tööstuse konkurentsivõime ja vastupidavuse toetamiseks. Kokkulepe kiirendab CO2-heite vähendamist, kindlustades samal ajal tootmise tuleviku Euroopas. Kokkulepe toetab ELi konkurentsivõimet, andes ettevõtjatele ja investoritele kindluse, et Euroopa jääb kindlaks oma eesmärgile muuta oma majandus 2050. aastaks kliimaneutraalseks. Samuti võtab komisjon meetmeid, et muuta ELi õiguskeskkond tõhusamaks ja vähendada bürokraatiat.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen: „Euroopa pole mitte ainult tööstusinnovatsiooni, vaid ka tööstusliku tootmise piirkond. Nõudlus puhaste toodete järele on aga vähenenud ning osa investeeringuid on liikunud teistesse piirkondadesse. Euroopa ettevõtetel on endiselt liiga palju takistusi, alates kõrgetest energiahindadest kuni liigse regulatiivse koormuseni. Puhta tööstuse kokkuleppe eesmärk on kõrvaldada ettevõtete ees seisvad takistused ja teha sellest Euroopa jaoks selge ärivõimalus.“
CO2-heite vähendamine, tööstuse ümberkujundamine ja innovatsioon
Kokkulepe keskendub peamiselt kahele omavahel tihedalt seotud sektorile: energiamahukad tööstusharud ja puhas tehnoloogia. Neist esimesed vajavad kiiret toetust CO2-heite vähendamiseks ja elektrifitseerimiseks. Sektorit räsivad suured energiakulud, ebaaus ülemaailmne konkurents ja keerukad õigusnormid, mis kokku kahjustavad sektori konkurentsivõimet.
Puhas tehnoloogia on edasise konkurentsivõime ja majanduskasvu keskmes ning otsustava tähtsusega ka tööstuse ümberkujundamisel. Kokkuleppe keskne element on ringmajandus, kuna EL peab maksimaalselt ära kasutama oma piiratud ressursse ja vähendama liigset sõltuvust kolmandate riikide toorainest.
Kokkuleppega tugevdatakse kogu väärtusahelat. See on raamistik, mille abil kavandada tegevust konkreetsetes sektorites, nagu autotööstus, terasetööstus, kemikaalid ja puhas tehnoloogia.
Teatises tuuakse välja järgmised ELi tööstuse edutegurid.
- Energiakulude vähendamine
Konkurentsivõime alus on taskukohane energia. Seepärast võtab komisjon täna vastu ka taskukohase energia tegevuskava, et vähendada tööstuse, ettevõtete ja kodumajapidamiste energiaarveid. Sellega kiirendatakse puhta energia kasutuselevõttu ja elektrifitseerimist, energia siseturul vajalike füüsiliste ühenduste loomist, üleminekut tõhusamale energiakasutusele ja sõltuvuse vähendamist imporditud fossiilkütustest.
- Nõudlus puhaste toodete järele
Kavandatav õigusakt tööstuse süsinikuheite kiiremaks vähendamiseks suurendab nõudlust ELis valmistatud puhaste toodete järele. Selleks vaatab komisjon 2026. aastal läbi riigihankeraamistiku, et võtta strateegiliste sektorite riigihangetes kasutusele kestlikkuse, vastupidavuse ja Euroopa toodete eelistamise kriteeriumid.
Õigusaktiga luuakse ka tööstustoodete vabatahtlik CO2-mahukuse märgis, mis võetakse 2025. aastal kasutusele terasetootmises ning seejärel tsemenditootmises. Komisjon lihtsustab ja ühtlustab ka CO2 arvestusmeetodeid. Märgised annavad tarbijale vajalikku teavet ja võimaldavad tootjatel saada kasu oma CO2-heite vähendamisest.
- Üleminek puhtale energiale
Lähiperspektiivis investeeritakse puhta tööstuse kokkuleppe raames 100 miljardit eurot, et toetada puhast tootmist ELis. See summa sisaldab praeguse mitmeaastase finantsraamistiku täiendavaid tagatisi ühe miljardi euro ulatuses. Peale selle kavandab komisjon järgmist:
- võtta vastu uus puhta tööstuse kokkuleppe riigiabiraamistik. See võimaldab lihtsamini ja kiiremini heaks kiita riigiabimeetmeid taastuvenergia kasutuselevõtuks, vähendada tööstuse CO2-heidet ja tagada puhtale tehnoloogiale piisav tootmisvõimsus;
- tugevdada innovatsioonifondi ja teha ettepanek luua uus tööstuse CO2-heite vähendamise rahastamisvahend, mille rahaline maht oleks 100 miljardit eurot ja mis põhineks innovatsioonifondi vahenditel, heitkogustega kauplemise süsteemist saadavatel täiendavatel tuludel ja InvestEU tugevdamisel;
- muuta InvestEU määrust, et suurendada fondi riskivõtmisvõimet. See võimaldaks kaasata kuni 50 miljardit eurot näiteks puhta tehnoloogia kasutuselevõtuks, keskkonnahoidlikuks liikuvuseks ja jäätmete vähendamiseks.
Euroopa Investeerimispanga (EIP) grupp toetab puhta tööstuse kokkuleppe eesmärke rahastamisvõimaluste pakkumisega. Näiteks pakutakse võrgukomponentide tootjatele edasigarantiisid ja muid riskivähendamistoetusi. Euroopa Komisjon ja Euroopa Investeerimispank käivitavad ühise elektriostulepingute edasigarantiide katseprogrammi väikeettevõtjatele ja energiamahukatele tööstusharudele. Samuti luuakse InvestEU programmi „Tech EU“ raames puhta tehnoloogia tagatisrahastu.
- Ringmajandus ja juurdepääs materjalidele
Kriitilise tähtsusega toorained on ELi tööstuse jaoks üliolulised. Seetõttu peab EL tagama juurdepääsu sellistele materjalidele ja vähendama sõltuvust ebausaldusväärsetest tarnijatest. Samal ajal aitab ringmajandus maksimeerida ELi piiratud ressursse. Seepärast on komisjonil kavas teha järgmist:
- luua mehhanism, mis võimaldaks Euroopa ettevõtjatel ühendada oma jõud ja koondada nõudlust kriitilise tähtsusega toorainete järele;
- luua ELi kriitilise tähtsusega toorainete keskus, et osta huvitatud ettevõtjate nimel ühiselt tooraineid. Ühisostud loovad mastaabisäästu ja annavad suuremat mõjuvõimu läbirääkimiseks paremate hindade ja tingimuste üle;
- võtta 2026. aastal vastu ringmajanduse õigusakt, et kiirendada ringmajandusele üleminekut ning tagada nappide materjalide tõhus kasutamine ja korduskasutamine, vähendada ELi ülemaailmset sõltuvust ja luua kvaliteetseid töökohti. 2030. aastaks peaks olema ringlusse võetud 24% materjalidest.
- Tegutsemine ülemaailmsel tasandil
EL vajab usaldusväärseid ülemaailmseid partnereid rohkem kui kunagi varem. Lisaks käimasolevatele ja uutele kaubanduslepingutele käivitab komisjon varsti esimesed puhta kaubanduse ja investeeringute partnerlused, mis mitmekesistavad tarneahelaid ja loovad vastastikku kasulikke kokkuleppeid. Samal ajal tegutseb komisjon veelgi otsustavamalt, et kaitsta ELi tööstust ebaausa ülemaailmse konkurentsi eest. Komisjon lihtsustab ja tõhustab ka süsiniku piirimeedet.
- Kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavus
ELi tööstuse ümberkujundamiseks on vaja kvalifitseeritud ja andekaid inimesi. Komisjon loob oskuste liidu, mis investeerib töötajatesse, arendab oskusi ja loob kvaliteetseid töökohti. Kuni 90 miljoni euroga programmist „Erasmus+“ aitab kokkulepe tugevdada strateegiliste tööstusharude valdkondlikke oskusi. Kokkuleppega toetatakse ka kvaliteetseid töökohti, edendatakse sotsiaalseid tagatisi ja pakutakse täiendavat tuge üleminekuvaldkondade töötajatele.
Lisateave
Üksikasjad
- Avaldamiskuupäev
- 26. veebruar 2025
- Autor
- Esindus Eestis