Komisjoni hinnangul on Eestil puudusi jäätmete raamdirektiivi ülevõtmise ja elupaikade direktiivi täitmisega

Euroopa Komisjon otsustas täna saata Eestile ametliku kirja rikkumismenetluse algatamise kohta seoses puudustega jäätmete raamdirektiivi ülevõtmisel. Direktiiviga on kehtestatud olmejäätmete ringlussevõtu ja korduskasutamiseks ettevalmistamise õiguslikult siduvad eesmärgid. Samuti nõutakse direktiivis, et liikmesriigid parandaksid oma jäätmekäitlussüsteeme ja ressursitõhusust. Direktiiv tuli siseriiklikku õigusesse üle võtta 5. juuliks 2020. Eesti ei ole aga täielikult üle võtnud toidu raiskamise ja prügistamise vältimise nõudeid, samuti sätteid, mis puudutavad korduskasutamise ja toidujäätmete tekke vältimise meetmete järelevalvet ja hindamist. Peale selle on endiselt üle võtmata mitu laiendatud tootjavastutuse süsteemi aspekti.  

Sama direktiivi üle võtmata jätmist puudutav kiri saadeti täna ka Austriale, Bulgaariale, Küprosele, Rumeeniale ja Tšehhile. Riikidel on nüüd vastamiseks ja puuduste kõrvaldamiseks aega kaks kuud. Kui komisjon rahuldavat vastust ei saa, võib ta viia menetluse edasi järgmisesse etappi ja esitada rikkumise kohta põhjendatud arvamuse.

Samuti otsustas komisjon täna saata Eestile põhjendatud arvamuse selle kohta, et Eesti ei ole nõuetekohaselt kohaldanud elupaikade direktiivi, eelkõige seoses raietegevusega Natura 2000 aladel. ELi looduskaitsealaste õigusaktide järgimine on looduse ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamise ja taastamise seisukohast ülimalt oluline. Elupaikade direktiivis nõutakse, et kõiki tegevusi, millel võib olla Natura 2000 alale märkimisväärne mõju, hinnataks asjakohaselt ja et nendeks antaks luba ainult ulatuses, mis alale märkimisväärset mõju ei avalda. See puudutab ka metsaraiet.

Komisjon saatis Eestile selles küsimuses ametliku kirja juba 2021. aasta juunis. Kuigi Eesti on võtnud teatavaid meetmeid direktiivi järgimiseks, antakse Natura 2000 aladel endiselt raielubasid ilma nõutava eelhindamiseta. Seepärast on komisjon otsustanud esitada Eestile põhjendatud arvamuse ning aega sellele vastamiseks ja vajalike meetmete võtmiseks on kaks kuud. Vastasel juhul võib komisjon otsustada kaevata Eesti Euroopa Liidu Kohtusse.

Rikkumismenetlusi käsitlevate otsustega rakendab Euroopa Komisjon õiguslikke meetmeid nende liikmesriikide suhtes, kes ei ole täitnud ELi õigusest tulenevaid kohustusi. Otsuste eesmärk on tagada ELi õigusaktide nõuetekohane kohaldamine kodanike ja äriühingute huvides.

Lisateabe saamiseks ELi rikkumismenetluse kohta vt küsimuste ja vastuste täistekst. Täpsemat teavet juhtumite kohta saab rikkumismenetlusi käsitlevate otsuste registrist.

Täismahus pressiteade koos taustainfoga