Eestit puudutavatest rikkumismenetlustest neli on seotud keskkonna ja jäätmekäitlusega ning üks küberkuritegevuse vastase võitlusega.
Keskkonnakaitse valdkonnas kutsub komisjon Eestit üles viima oma siseriiklikud õigusaktid kooskõlla ELi elupaikade direktiiviga (direktiiv 92/43/EMÜ) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise direktiiviga (direktiiv 2001/42/EÜ), eelkõige seoses metsaraiega Natura 2000 aladel. Nii Euroopa rohelises kokkuleppes kui ka ELi elurikkuse strateegias aastani 2030 rõhutatakse, et ELi jaoks on oluline peatada oma elurikkuse vähenemine, säilitades meie looduslikud elupaigad ja taastades kahjustatud ökosüsteemide hea ökoloogilise seisundi. Eesti õigussüsteemis ei rakendata täielikult ELi õiguses sätestatud keskkonnamõju hindamise nõudeid. Eesti õigusaktide kohaselt ei hinnata asjakohaselt majandustegevust, millel võib olla negatiivne mõju Natura 2000 alale, näiteks metsaraiet. Komisjon on kindlaks teinud 217 alaspetsiifilist kaitse-eeskirja, mis on vastu võetud ilma ELi õiguses ette nähtud keskkonnamõju hindamiseta. Seepärast saadab komisjon Eestile ametliku kirja, kellel on nüüd kirjale vastamiseks ja vajalike meetmete võtmiseks aega kaks kuud. Kui rahuldavat vastust ei esitata, võib komisjon otsustada saata põhjendatud arvamuse.
Jäätmevaldkonnas algatati Eesti suhtes kolm rikkumismenetlust
Esiteks nõuab komisjon Eestilt ja veel 12 liikmesriigilt prügilaid käsitlevate uute ELi õigusnormide täielikku ülevõtmist riiklikesse õigusaktidesse. Komisjon nõuab, et Austria, Belgia, Tšehhi, Eesti, Kreeka, Soome, Prantsusmaa, Horvaatia, Luksemburg, Läti, Malta, Rumeenia ja Slovakkia viiksid oma riiklikud õigusaktid kooskõlla muudatustega, mis on tehtud direktiivis (EL) 2018/850 prügilate kohta. Direktiiviga on kehtestatud piirangud kõigi ringlussevõetavate või energiana kasutamiseks sobivate jäätmete prügilasse ladestamise suhtes alates 2030. aastast. Direktiiviga püütakse ka piirata prügilasse saadetavate olmejäätmete osakaalu 2035. aastaks 10%ni ning on kehtestatud kord, mille alusel tuleb arvutada olmejäätmete sihtkoguste saavutamist. Lisaks nõutakse direktiivis, et ELi liikmesriigid kehtestaksid prügilatesse ladestatud olmejäätmete kvaliteedi kontrollimiseks ja jälgimiseks tõhusa süsteemi.
Lisaks nõuab komisjon Eestilt ja veel 16 liikmesriigilt jäätmekäitlust käsitlevate uute ELi õigusnormide täielikku ülevõtmist riiklikesse õigusaktidesse. Komisjon nõuab, et Austria, Belgia, Tšehhi, Eesti, Kreeka, Hispaania, Soome, Prantsusmaa, Horvaatia, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Rumeenia, Sloveenia ja Slovakkia viiksid oma riiklikud õigusaktid kooskõlla muudatustega, mis on tehtud direktiivis (EL) 2018/851, millega muudetakse direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid. Direktiiviga on kehtestatud tootja laiendatud vastutuse süsteemide minimaalsed toimimisnõuded ja tugevdatakse jäätmetekke vältimist käsitlevaid eeskirju. Samuti seatakse uued olmejäätmete ringlussevõtu eesmärgid, täpsustades, et 2025. aastaks tuleb ringlusse võtta vähemalt 55% olmejäätmete massist. See eesmärk suureneb 2030. aastaks 60%-ni ja 2035. aastaks 65%-ni.
Samuti nõuab komisjon Eestilt ja veel 12 liikmesriigilt pakendeid ja pakendijäätmeid käsitlevate uute ELi õigusnormide täielikku ülevõtmist riiklikesse õigusaktidesse. Komisjon nõuab, et Austria, Eesti, Kreeka, Hispaania, Soome, Prantsusmaa, Horvaatia, Leedu, Luksemburg, Malta, Madalmaad, Poola ja Rumeenia viiksid oma riiklikud õigusaktid kooskõlla muudatustega, mis on tehtud direktiivis (EL) 2018/852 pakendite ja pakendijäätmete kohta. Direktiivi kohaselt peavad ELi liikmesriigid võtma meetmeid pakendijäätmete tekke vältimiseks ja pakendite keskkonnamõju vähendamiseks.
Kõigi nimetatud rikkumiste kohta saatis komisjon 2020. aasta oktoobris eespool asjaomastele liikmesriikidele ametlikud kirjad. Komisjon on nüüd otsustanud saata neile põhjendatud arvamused. Riikidel on vastamiseks ja vajalike meetmete võtmiseks aega kaks kuud, vastasel juhul võidakse juhtumite lahendamiseks pöörduda Euroopa Kohtusse.
Võitluses küberkuritegevusega kutsub komisjon Eestit üles täitma küberrünnete direktiivi
Komisjon otsustas algatada rikkumismenetlused, saates ametlikud kirjad Austriale, Belgiale, Eestile, Luksemburgile, Poolale, Rootsile ja Tšehhile seoses infosüsteemide vastu suunatud ründeid käsitleva direktiivi (direktiiv 2013/40/EL) ebaõige rakendamisega. See direktiiv on küberkuritegevusevastase võitluse seisukohalt väga oluline osa ELi õigusraamistikust ning sellega pannakse liikmesriikidele kohustus karmistada küberkuritegevust käsitlevaid siseriiklikke õigusnorme ja kehtestada rangemad kriminaalkaristused, muu hulgas suuremahuliste küberrünnete eest. Samuti peavad liikmesriigid määrama ööpäevaringselt ja seitse päeva nädalas töötavad kontaktpunktid, et tagada parem koostöö riikide ametiasutuste vahel. Komisjon leiab, et nimetatud riigid on direktiivis sätestatud meetmed oma siseriiklikku õigusesse ebaõigesti üle võtnud, eelkõige mis puudutab sätteid nõutavate karistusmäärade, ebaseadusliku pealtkuulamise ning direktiivis osutatud süütegude toimepanemise eesmärgil kasutatavate vahendite valmistamise ja kasutamise kriminaliseerimise kohta. Nimetatud riigid peavad komisjoni esitatud väidetele kahe kuu jooksul vastama. Vastasel juhul võib komisjon otsustada saata põhjendatud arvamuse.
Rikkumismenetlusi käsitlevate korrapäraselt avaldatavate otsustega rakendab Euroopa Komisjon õiguslikke meetmeid nende liikmesriikide suhtes, kes ei ole täitnud ELi õigusest tulenevaid kohustusi. Need otsused hõlmavad mitmesuguseid sektoreid ja ELi poliitikavaldkondi ning nende eesmärk on tagada ELi õigusaktide nõuetekohane kohaldamine, mis vastab kodanike ja äriühingute huvidele.
Loe lähemalt:
ELi rikkumismenetluse küsimused ja vastused.
Täpsemat teavet kõigi otsuste kohta saab rikkumismenetlusi käsitlevate otsuste registrist.
Üksikasjad
- Avaldamiskuupäev
- 9. juuni 2021