Täna jõustus esimene ELi õigusakt naistevastase vägivalla ja perevägivalla vastu võitlemise kohta. Naistevastane vägivald ja koduvägivald mõjutavad hinnanguliselt igat kolmandat naist ELi 228 miljonist naisest. Direktiiv kriminaliseerib naistevastase vägivalla teatud vormid terves ELis, sealhulgas internetis, ning parandab ohvrite juurdepääsu õiguskaitsele ja toetusele.
Direktiiviga keelatakse naiste suguelundite moonutamine, sundabielud ja levinumad kübervägivalla vormid nagu intiimkujutiste (sealhulgas süvavõltsingute) nõusolekuta jagamine ning jälitamine ja ahistamine internetis. Direktiiv aitab kübervägivalla ohvreid liikmesriikides, kus neid tegusid ei ole veel kriminaliseeritud.
Väärtuste ja läbipaistvuse valdkonna asepresident Věra Jourová ütles: „Esmakordselt kriminaliseerime soolise kübervägivalla, näiteks intiimkujutiste, sealhulgas süvavõltsingute nõusolekuta jagamise. Kübervägivald on sageli põhjus, miks naised lahkuvad avalikust elust. Internetivägivald on päris vägivald ja naistevastane vägivald on igapäevane probleem.“
Liikmesriikidel on direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmiseks aega 14. juunini 2027.
Lisateavet leiab siit.
Üksikasjad
- Avaldamiskuupäev
- 13. juuni 2024
- Autor
- Esindus Eestis