Ukraina: EL toetab liikmesriike pagulaste vajaduste katmisel

Komisjon esitleb täna liikmesriikide toetuseks võetavaid meetmeid, et aidata neil katta Ukraina sõja eest põgenevate inimeste vajadusi. Alates Venemaa provotseerimata ja põhjendamatu invasiooni algusest on nelja nädala jooksul ELi saabunud ligikaudu 3,5 miljonit inimest, peamiselt naised ja lapsed. Hinnanguliselt 6,5 miljonit inimest on olnud sunnitud riigi sees ümber asuma. ELi territooriumile saabunud põgenike kiireks aitamiseks ja neile selge õigusliku seisundi andmiseks aktiveeriti esimest korda ajutise kaitse direktiiv. Lisaks vahetule abile piiril, põgenike vastuvõtmisel ja elanikkonna kaitsel, pakub EL nüüd liikmesriikidele abi, et põgenikud, kel on õigus haridusele, tervishoiule, majutusele ja töökohtadele, saaksid neid õigusi ka kasutada.

Siseasjade volinik Ylva Johansson ütles: „Miljonid inimesed on kodust lahkunud ja me peame muutma kogu solidaarsuse kiiresti praktilisteks tegudeks. Uus solidaarsusplatvorm juba toimib ning aitab kokku viia liikmesriikide võimalused ja põgenike vajadused. Sõja eest põgenejad peavad saama oma õigusi kiiresti kasutada. Neil peab olema võimalus töötada, saada arstiabi, omada katust pea kohal ning panna lapsed kooli.”  

Toetus katab järgmist. 

• Laste erikaitse. Laste õigusi tuleb rakendada kiiresti ja kedagi kõrvale jätmata. Laste registreerimine ELi sisenemisel on sellega seoses eriti tähtis. ELi lapse õiguste strateegia annab põhjaliku raamistiku laste õiguste kaitsmiseks ja rakendamiseks. Euroopa lastegarantii riiklikel koordinaatoritel on keskne roll meetmete rakendamisel ja koordineerimisel riigi tasandil ning piirkondlike ja kohalike ametiasutustega. Sellega seoses pööratakse erilist tähelepanu hoolekandeasutustest pärit lastele (näiteks lastekodud) ning inimkaubanduse ja inimröövi ohus olevatele lastele. Lisaks sellele valmistab komisjon ette spetsiaalseid standardtoiminguid saatjata alaealiste üleandmiseks. 
• Haridus. Õpilaste, üliõpilaste ja õpetajate abistamine praegusel raskel ajal on esmatähtis. Komisjon toob kokku liikmesriigid, et jagada kogemusi ja teha kindlaks, mida on vaja ümberasustatud laste hariduse jätkamiseks. Ühtseks kontaktpunktiks saab School Education Gateway, mis loob seosed Ukrainast pärit õppematerjalide ja liikmesriikide ukrainakeelsete materjalide vahel. Samuti on oluline kasutada Euroopasse saabuvate Ukraina õpetajate kogemust. eTwinningu kogukond saab toetada õpetajaid platvormi turvalises keskkonnas loodud rühmade kaudu. Rahastamisprogrammi „Erasmus+“ hakatakse kasutama ka pagulastest üliõpilaste hariduse toetamiseks ja sõja eest põgenevate kõrgkoolitöötajate lõimimiseks.

• Tervishoid. Tänu komisjoni loodud solidaarsusmehhanismile saab kiireloomulist spetsiaalset haiglaravi vajavaid inimesi kiiresti toimetada ravile teise liikmesriiki. Praegu on juba saadaval 10 000 voodikohta. Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus jälgib kohapealset terviseolukorda ning on välja andnud suunised nakkushaiguste ennetamise ja tõrje kohta. Komisjon toetab HERA kaudu ka vaktsiinitarneid, pöörates erilist tähelepanu laste vaktsineerimisele. Lisaks võtab EL sihipäraseid meetmeid sõja eest põgenevate inimeste vaimse tervise ja traumaga seotud probleemide leevendamiseks, muu hulgas loob ukraina keelt kõnelevate vaimse tervise spetsialistide võrgustiku. 
• Tööelu. Liikmesriike kutsutakse üles hoolitsema selle eest, et uutel saabujatel oleks kiiresti võimalik kasutada oma õigust tööle ja kutseõppele. Inimesi tuleb teavitada õigustest, mis tulenevad ajutise kaitse direktiivist, pakkuda keele- ja ettevõtlustuge ning tagada lastehoiuteenused. Riiklikel tööturuasutustel on siin keskne roll vahendajatena tööturul. Komisjon on lisanud ukraina keele ELi vahendile kolmandate riikide kodanike kutsekirjelduse koostamiseks, et aidata Ukrainast pärit tööotsijatel ja inimestel, kes soovivad jätkata õpinguid, näidata oma oskusi ning kasutada töö- ja õppimisvõimalusi ning saada juhendamist järgmiste sammude astumiseks. Komisjon kaalub ka uue talendireservi katsetamist oskuste ja vabade töökohtade kokku viimiseks. Lisaks koostab komisjon uusi suuniseid, et hõlbustada Ukrainas omandatud kutsekvalifikatsioonide tunnustamist, ning teeb koostööd sotsiaalpartneritega, et aidata teavitada erasektorit ajutise kaitse alla kuuluvate inimeste õigustest ning olemasolevatest programmidest.
• Majutus ja eluase. Majutusvajaduste kiireks katmiseks on loodud uus turvalise kodu algatus (Safe Home), millest toetatakse eurooplasi, kes avavad põgenikele oma kodu uksed. Selleks kasutatakse sihipärast rahastust ning veebiressursse vastavalt vajadusele. Lisaks kasutatakse riiklike vastuvõtusüsteemide tugevdamiseks Varjupaiga- ja Rändefondi ning ühtekuuluvuspoliitika fonde. Pikemas perspektiivis aitab Euroopa Regionaalarengu Fond pakkuda sotsiaaleluasemeid põgenike peredele ja üksikisikutele ning fondist võib katta eluaseme ostmise ja renoveerimise kulud. Euroopa Sotsiaalfondist võib toetada kogukonnapõhiseid teenuseid ja majutust, eelkõige erivajadustega, puuetega, laste ja eakate inimeste jaoks. 

Toimiv solidaarsus 

Komisjon on loonud solidaarsusplatvormi, mis ühendab liikmesriike ja ELi ameteid, et koordineerida abivajavate liikmesriikide toetamist. Platvorm aitab korraldada inimeste toimetamist ELi sees liikmesriikidesse, kellel on põgenike vastuvõtmise võimekus. Lisaks võib see aidata luua võimalusi kolmandates riikides, kus juba on suured ukraina kogukonnad (nt Kanada või Ühendkuningriik). Solidaarsust on üles näidanud ka erasektor, kus paljud transpordiettevõtted korraldavad põgenike vedu ja pakuvad tasuta pileteid. EL aitab kodumaale tagasi Ukraina sõtta sattunud mitte-Ukraina kodanikke (nt Frontexi toetatud vabatahtlikud humanitaarlennud Poolast Tadžikistani ja Kõrgõzstani).

Kiired ja paindlikud lahendused solidaarsuse toetamiseks 

Komisjon on tegutsenud kiiresti, et aidata mobiliseerida rahalist toetust Ukraina sõjapõgenikke vastu võtvatele liikmesriikidele. Näiteks on tehtud ettepanek „Ühtekuuluvuspoliitika Euroopa pagulaste heaks“ (CARE) ning 2014.–2020. aasta siseasjade fonde puudutavad muudatused. Tehnilise toe rahastamisvahendist pakutav kohandatud toetus aitab liikmesriikidel suurendada institutsioonilist ja tegutsemissuutlikkust, et võtta vastu Ukraina sõja eest põgenevaid inimesi, toetada nende sotsiaalset ja majanduslikku lõimumist ning kasutada parimal viisil ära olemasolevaid ELi vahendeid peredele või saatjata lastele majutuse pakkumiseks. Lisaks saavad liikmesriigid kasutada REACT-EU vahendeid, eelkõige selle 2022. aastaks ette nähtud osa (kuni 10 miljardit eurot). Liikmesriikide ja eeskätt ELi-Ukraina piirile kõige lähemal olevate liikmesriikide toetamiseks eraldatakse REACT-EU raames eelmaksetena 3,4 miljardit eurot, et kiirendada rahaliste vahendite kättesaadavust. Ka 2021.–2027. aasta finantsraamistiku alusel tehakse nii siseküsimuste kui ka ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kättesaadavaks märkimisväärne summa raha.

Lisateave

Pressiteade

Teatis „Ukrainas toimuva sõja eest põgenevate inimeste vastuvõtmine: Euroopa ettevalmistamine vajaduste katmiseks” 

Teabeleht 

Veebisait – ELi solidaarsus Ukrainaga 

Veebisait – teave Ukraina sõjapõgenikele