Euroopa Liidu 27 liikmesriigis elab ligikaudu 446 miljonit inimest, kes esindavad 175 eri rahvust ning räägivad sadu erinevaid keeli. Iga kord, kui ELiga ühineb uus liige, lisandub selle riigi keel ELi ametlike keelte hulka. Praegu on Euroopa Liidus 24 ametlikku keelt, sealhulgas eesti keel, mis sai ametliku keele staatuse Eesti ühinemisel ELiga 2004. aastal. Seega on eesti keel olnud üks ELi keeltest juba üle 20 aasta.
EL toetab mitmekeelsust nii oma programmides kui ka institutsioonide töös. Mitmekeelsuse põhimõte on paika pandud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, mis ütleb, et ELi kodanikel on õigus kasutada ELi institutsioonidega suheldes ükskõik millist ametlikku keelt ning saada vastus samas keeles. See tähendab, et ELi institutsioonidega saab suhelda ka eesti keeles. Samuti peab igal ELi kodanikul olema võimalus tutvuda ELi õigusega ükskõik millises ELi ametlikus keeles. Selleks töötavad ELi institutsioonide juures kutselised tõlkijad, kelle käe all tõlgitakse 24 ELi ametlikku keelde kõik määrused, direktiivid ja otsused, aga ka tööprogrammid, pressiteated ja kodanike kirjad. Kokku töötab ELi institutsioonides pea 3000 tõlkijat ja tuhatkond tõlki, kelle abil muutuvad ELi keerulised seadused ja tekstid tavainimesele mõistetavaks.
ELi institutsioonidest on suurim tõlkeüksus Euroopa Komisjonil. Kirjaliku tõlke peadirektoraadis töötab kokku ligi 2000 inimest. Neist kaks kolmandikku on tõlkijad, kellest veidi üle poole töötavad Luksemburgis ja ülejäänud Brüsselis. Eesti keele tõlkijaid töötab komisjonis umbes 55, neist enamik Luksemburgis. Kuigi valdav osa eesti osakonna tõlkijatest on filoloogid, on nende seas ka ajaloolasi, keemikuid ja muude erialade esindajaid. Tõlkijate hulgas on naised kindlas ülekaalus – meeste osakaal on alla viiendiku. Lisaks töötab komisjoni suulise tõlke peadirektoraadis hulk suulisi tõlke, kes aitavad kaasa mitmekeelsete koosolekute sujuvale korraldusele.
2025. aastal tõlgiti komisjonis eesti keelde üle saja tuhande lehekülje (101 853 lk). Kogu tõlkedirektoraadi töömaht kõikide keelte peale kokku oli samal aastal üle 2,5 miljoni lehekülje. Peamine keel, millest tõlgitakse, on inglise keel. Vähesel määral tuleb ette ka tõlkimist prantsuse ja saksa keelest. Need kolm on ELi töökeeled ehk keeled, milles õigusakte ja muid dokumente peamiselt koostatakse. Pikimad tõlgitavad dokumendid ulatuvad tuhandetesse lehekülgedesse – näiteks Brexitiga kaasnenud kaubanduslepe ELi ja Ühendkuningriigi vahel oli 1575 lehekülge pikk!
Võime küsida, miks ikkagi on vaja kõiki neid dokumente tõlkida, kui enamik inimesi mõistab inglise keelt? Põhjuseid on mitu. Esiteks, tõlkimine on osa demokraatiast – see võimaldab kõigil ELi kodanikel Euroopa asjadega kursis olla ja sõna sekka öelda. Teiseks, tõlkimine aitab parandada ELi õigusloomeprotsessi – sageli just tõlkimise käigus tulevad seadustes välja need kohad, mida oleks vaja selgemaks või täpsemaks kirjutada. Kolmandaks on tõlkimine väga oluline ELi liikmesriikide keelte rikastamise ja arengu jaoks. Just tänu tõlkimisele areneb ka eesti keeles erinevate eluvaldkondade oskussõnavara ning tekib juurde uusi termineid, mida kasutavad nii erialainimesed kui ka riigi- ja teadusasutused. ELi institutsioonide ühises terminibaasis IATE on praeguse seisuga juba üle 80 tuhande eestikeelse termini.
Mitmekeelsuse, keeleõppe ja tõlkimise väärtustamiseks korraldame Eestis mitmesuguseid üritusi. Neist suuremad on Euroopa keeltepäev 26. septembril ning rahvusvaheline tõlkijate päev 30. septembril. Lisaks osalevad Eesti koolid igal aastal innukalt komisjoni noorte tõlkijate võistlusel Juvenes Translatores.
Siit leiad mõned meie 2025. aastal toimunud keeleteemalised üritused:
Euroopa keeltepäev 26. septembril 2025.
Tõlkijate päeva seminar "Ühest sõnast võib sõltuda kõik" 30. septembril 2025.