Euroopa roheleppega liigub Euroopa Liit puhta ja loodust hoidva majanduse poole. Viimaste aastate globaalsed kriisid on näidanud, et see on vajalik mitte ainult kliima- ja keskkonnakriisi tõttu, vaid ka Euroopa julgeoleku ja majandusliku konkurentsivõime tagamiseks.
2021. aastal esitas komisjon oma visiooni digitaalsest Euroopast. Eesmärgiks on, et Euroopast saaks 2030. aastaks digitaalselt sõltumatu liider tehnoloogialahenduste rakendamisel ning et inimesed ja ettevõtjad saaksid kõiki digimaailma võimalusi täiel määral ära kasutada.
ELi tulevad varjupaika otsima paljud rahvusvahelist kaitset vajavad inimesed. Kaitset saavad need, kes on sunnitud koduriigist põgenema ega saa naasta põhjendatud tagakiusamise kartuses või ohus kannatada suurt kahju. ELil on seaduslik ja moraalne kohustus abivajajaid aidata.
ELi ühine põllumajanduspoliitika on ELi liikmesriikide ühine poliitikavaldkond, mida juhitakse ja rahastatakse ELi tasemel.
Laienemine tähendab, et Euroopa Liiduga ühinevad uued riigid. Seda on ELi ajaloos toimunud mitu korda ning iga laienemine on muutnud nii ELi kui ka sellega ühinevaid riike.
Eesti inimeste igapäevaelu mõjutavad veel mitmed ELi poliitikavaldkonnad nagu näiteks tervishoid, välispoliitika ja arengukoostöö.
Euroopa Liidus on 24 ametlikku keelt, sealhulgas eesti keel, mis sai ametliku keele staatuse Eesti ühinemisel ELiga 2004. aastal.