Täna avaldatud Eurobaromeetri uuringu kohaselt on usaldus ELi vastu tõusnud viimase 17 aasta kõrgeimale tasemele ning toetus eurole on kõigi aegade suurim. Eurooplased on tuleviku suhtes optimistlikumad, kuid sooviksid, et EL oleks praeguste ülemaailmsete probleemide taustal tugevam ja sõltumatum.
51% (Eestis 52%) küsitletutest ütles, et pigem usaldab ELi – see on parim tulemus alates 2007. aastast. Usaldus ELi vastu on suurim 15–24aastaste noorte seas (59%). Samuti on viimase 17 aasta kõrgeimal tasemel usaldus Euroopa Komisjoni vastu. Komisjoni usaldab 51% (Eestis 46%) eurooplastest.
Peaaegu kolm neljandikku vastanutest (74%, Eestis 78%) ütles, et tunneb end ELi kodanikuna. Ka see on rohkem kui kahe aastakümne kõrgeim tase. Rohkem kui kuus kümnest ELi kodanikust (61%, Eestis 60%) on ELi tuleviku suhtes optimistlik. 44%-l (Eestis 45%) ELi kodanikest on EList jätkuvalt positiivne kuvand, 38% (Eestis 40%) jaoks on kuvand neutraalne ja 17% (Eestis 14%) jaoks negatiivne.
Eurooplased soovivad tugevamat, sõltumatumat ja kestlikumat ELi
Peaaegu seitse vastajat kümnest (69%, Eestis 62%) nõustub, et ELil on piisavalt võimu ja vahendeid, et kaitsta Euroopa huve maailmamajanduses. Samuti nõustub 69% (Eestis 57%), et Euroopa Liit on stabiilsuse kants rahutus maailmas.
Eurooplaste arvates peaks ELi keskpika perspektiivi peamine prioriteet olema julgeolek ja kaitse (33%, Eestis 42%), millele järgnevad ränne (29%, Eestis 16%), majandus (28%, Eestis 41%), kliima ja keskkond (28%, Eestis 11%) ning tervis (27%, Eestis 22%). Samal ajal leiab 44% (Eestis 53%) Euroopa kodanikest, et lühiajalises perspektiivis on nende elule suurim positiivne mõju rahu ja stabiilsuse tagamisel, millele järgnevad toiduga kindlustatus, tervishoid, tööstusvarude tagamine ning rände haldamine (27%, Eestis 24%). Puhta tööstuse sektoris peaks EL eurooplaste meelest eelistama taastuvenergiat (38%, Eestis 23%) ning investeeringuid kestlikku põllumajandusse (31%, Eestis 26%), energiataristusse ja puhtasse tehnoloogiasse (28%, Eestis 27%)
Ajalooliselt suur toetus eurole ja kasvav optimism majanduse suhtes
Värske Eurobaromeetri uuring näitas kõigi aegade suurimat toetust ühisrahale nii ELis tervikuna (74%, Eestis 89%) kui ka euroalal (81%). 48% (Eestis 43%) eurooplastest (2024. aasta kevadega võrreldes 1% rohkem) peab Euroopa majanduse olukorda heaks, 43% (Eestis 44%) aga halvaks (2% rohkem). Hinnang Euroopa majanduse olukorrale on alates 2019. aasta sügisest siiski pidevalt paranenud. Peaaegu pool kodanikest (49%, Eestis 36%) arvab, et Euroopa majandusolukord jääb järgmise 12 kuu jooksul stabiilseks.
Jätkuv toetus ELi tegevusele seoses sõjaga Ukrainas
Peaaegu üheksa eurooplast kümnest (87%, Eestis 88%) on valmis andma humanitaarabi inimestele, kes on mõjutatud Venemaa agressioonisõjast Ukraina vastu. 71% (Eestis 70%) ELi kodanikest toetab majandussanktsioone Venemaa valitsuse, ettevõtete ja üksikisikute vastu ning 68% (Eestis 56%) kiidab heaks rahalise toetuse andmise Ukrainale. Kuus kodanikku kümnest (Eestis 59%) on rahul Ukrainale kandidaatriigi staatuse andmisega ja 58% (Eestis 63%) sellega, et EL rahastab Ukrainale sõjavarustuse ostmist ja tarnimist.
Kõige olulisemaks ELi tasandi küsimuseks peetakse endiselt sõda Ukrainas (31 %, Eestis 46%), millele järgneb sisseränne (28%, Eestis 18%) ja rahvusvaheline olukord (22%, Eestis 33%). 76% (Eestis 73%) küsitletud eurooplastest leiab, et Venemaa sissetung Ukrainasse ohustab ELi julgeolekut.
Taust
Eurobaromeetri standarduuring nr 102 (sügis 2024) viidi läbi 27 liikmesriigis 10. oktoobrist kuni 5. novembrini 2024. Kokku küsitleti isiklikult 26 525 ELi kodanikku. Eestist intervjueeriti 1001 inimest. Intervjuud toimusid ka üheksas kandidaatriigis ja potentsiaalses kandidaatriigis (kõigis peale Ukraina) ning Ühendkuningriigis.
Lisateave
Üksikasjad
- Avaldamiskuupäev
- 29. november 2024
- Autor
- Esindus Eestis