Alates 1960. aastatest on Euroopa Liidu liikmesriigid koondanud rahalisi ressursse, et panustada ühistesse väljakutsetesse ja muuta selle abil elu Euroopa Liidus paremaks. Valdkonnad, kuhu Euroopa Liidu ühist raha suunatakse, on väga erinevad. Näiteks toetatakse uute töökohtade loomist ja keskkonnakaitset, aidatakse vähendada erinevusi Euroopa eri piirkondade vahel ja riikide sees ning rahastatakse võitlust terrorismi ja organiseeritud kuritegevusega. Euroopa Liidu ühisest eelarvest investeeritakse ka teadus- ja arendustegevusse, et Euroopa oleks konkurentsivõimeline kogu maailmas. ELi eelarve toimib solidaarsuspõhimõttel, et tasandada erinevusi ELi eri piirkondade vahel. Eesti on ELi eelarvest netokasusaaja.
COVID-19 pandeemia tõttu suurendas Euroopa Liit oma pikaajalist eelarvet aastateks 2021–2027. Koos ajutise taasterahastuga „NextGenerationEU“ on kasutada 1,8 triljonit eurot. See toetas pandeemia põhjustatud kahju leevendamist ning aitas Euroopal väljuda kriisist tugevama ja vastupidavamana.
Kuidas ELi eelarve Eestis toimib?
Euroopa Liidu eelarve täiendab Eesti riigieelarvet ning võimaldab teha vajalikke investeeringuid ja rahastada reforme. ELi toetused moodustavad 2–5% Eesti iga-aastasest sisemajanduse kogutoodangust. Peamiselt ELi vahenditest koosnevad välistoetused moodustavad Eesti riigieelarvest ligikaudu 10%.
Aastatel 2021–2027 saab Eesti ELi ühisest eelarvest hinnanguliselt 8,4 miljardit eurot, eelarvesse maksab aga 2,45 miljardit eurot. Seega saab Eesti tagasi veidi alla 3,5 euro iga eelarvesse makstud euro kohta. Toetussummad Eestile eelarveperioodil 2021–2027:
- Ühtekuuluvuspoliitika raames saab Eesti eelarveperioodil 2021–2027 umbes 3,4 miljardit eurot, mis on ette nähtud rohelisema, digitaalsema, sotsiaalsema, inimestele lähemal oleva ja ühendatuma Eesti loomiseks, piirkondlikuks arenguks ja piirkondade vaheliste lõhede vähendamiseks. Muuhulgas saab Eesti 340 miljonit eurot õiglase ülemineku fondist, et leevendada põlevkivilt rohelisemale energiale ülemineku sotsiaal-majanduslikke tagajärgi Ida-Virumaal. Vt Eesti ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava ja meetmed siit.
- Euroopa ühise põllumajanduspoliitika rakendamiseks on Eestile ette nähtud 1,4 miljardit eurot otsetoetusteks ja 700 miljonit eurot maaelu arenguks. Lisaks saab Eesti 97 miljonit eurot kalanduse ja rannikualade majandustegevuse arendamiseks. Vt Eesti põllumajanduse strateegiakava.
- Eesti saab taaste- ja vastupidavusrahastust 953 miljonit eurot, et teha reforme ja investeeringuid, mis suurendavad majanduse ja sotsiaalvaldkonna konkurentsi- ja vastupanuvõimet.. Vt Eesti taastekava ja meetmed.
- Eesti sai 2021. aastal REACT-EU raames 178 miljonit eurot pandeemia tagajärgede leevendamiseks.
- Euroopa ühendamise rahastust toetatakse piiriüleseid transpordi-, energeetika- ja telekommunikatsiooniprojekte. Need toetused aitavad Eestil arendada Rail Balticu raudteeühendust ja elektriühendust Euroopa Liidu riikidega.
- Lisaks saavad Eesti teadusasutused ja ettevõtted toetust teadusprogrammist „Euroopa horisont“ ja Euroopa Innovatsioonifondist ning keskkonnaprogrammist LIFE.
- Eesti noored saavad haridusprogrammi Erasmus+ toel õppida ja teha praktikat kõigis EL riikides.
Järgmises videos seletab ELi eelarve põhimõtted lahti Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Ave Schank-Lukas.
ELi eelarve rakendamine Eestis
Eestis rakendavad Euroopa Liidu toetusi järgmised asutused:
- ühtekuuluvuspoliitika struktuuritoetusi, sealhulgas õiglase ülemineku fondi, samuti taaste- ja vastupidavusrahastu toetusi rakendab Riigi Tugiteenuste Keskus;
- põllumajandus- ja maaelutoetuste rakendusasutus on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet;
- erinevatest fondidest rahastatavaid keskkonnatoetusi saab taotleda Keskkonnainvesteeringute Keskusest;
- elamute renoveerimise ja energiatõhususe toetusi ja laenutagatisi ning ettevõtlustoetusi vahendab EIS.
Osa toetustest saab taotleda otse, ilma liikmesriigi vahendusasutuseta. Täpsemat infot nende toetuste kohta leiab siit:
- Teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“
- Haridusprogramm „Erasmus+“
- Euroopa Innovatsioonifond
- LIFE
- Lisaks tagatakse Euroopa Liidu eelarvest programmi „InvestEU“ kaudu ka laene, mille eesmärk on toetada majanduse taastumist, digi- ja rohepööret ning suurendada majanduslikku ja sotsiaalset vastupanuvõimet.
Taaste- ja vastupidavusrahastu
Taaste- ja vastupidavusrahastu on peamine NextGenerationEU vahend, millest eraldatakse kuni 806,9 miljardit eurot (jooksevhindades) investeeringute ja reformide toetamiseks kogu ELis. 2020. aasta detsembris leppisid kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide juhid, Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon kokku majanduse taastamise kavas, et aidata korvata COVID-19 pandeemia põhjustatud majanduslikku ja sotsiaalset kahju ning üles ehitada keskkonnahoidlikumat, digitaalsemat ja vastupanuvõimelisemat Euroopat.
Kohandati ka ELi majanduspoliitika koordineerimise ja järelevalve raamistikku ehk Euroopa poolaasta tsüklit, et struktuurireformid oleksid riikide majanduse elavdamise lahutamatu osa. Taaste- ja vastupidavusrahastu vahendite kasutamiseks pidi iga ELi liikmesriik esitama riikliku taaste- ja vastupidavuskava, milles vähemalt 37% kuludest on ette nähtud kliimameetmeteks ning 20% digiinvesteeringuteks ja -reformideks.
Eesti taastekava ja selle rakendamine
Eesti taastekava kiideti heaks 2021. aasta oktoobris. Võttes arvesse sõjast tingitud inflatsiooni ja vajadust vähendada sõltuvust fossiilkütustest, lisati kavasse 2023. aasta märtsis REPowerEU peatükk.
Eesti saab taaste- ja vastupidavusrahastust 953 miljonit eurot.
Eesti taastekava eesmärk on soodustada rohe- ja digipööret nii era- kui ka avalikus sektoris ning tõhustada tervishoiusektorit ja sotsiaalhoolekannet. Kava koosneb seitsmest komponendist: (i) ettevõtete digipööre – 116,2 miljonit eurot; (ii) ettevõtete rohepööre – 211,2 miljonit eurot; (iii) digiriik – 121,7 miljonit eurot; (iv) energeetika ja energiatõhusus – 192 miljonit eurot; (v) säästlik transport – 134,5 miljonit eurot; (vi) tervishoid ja sotsiaalkaitse – 82 miljonit eurot ning (vii) REPowerEU – 95 miljonit eurot.
Kliimaeesmärkide täitmisse panustab Eesti 59% kava mahust. Tähtsamad meetmed ettevõtete jaoks on rohefond innovaatiliste projektide rahastamiseks (100 miljonit eurot), rohevesiniku katseprojekt (50 miljonit eurot), tootmisprotsesside rohestamine, bioressursside väärindamine ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtt (70,1 miljonit) ning roheoskuste parandamine (15 miljonit eurot). Energeetika ja energiatõhususe vallas on plaanis renoveerida 80 kortermaja ja vähemalt 900 väikeelamut (75 miljonit eurot), suurendada taastuvenergia ühenduste võimsust vähemalt 310 MW võrra ning taastuvenergia tootmise võimsust tööstusaladel vähemalt 28 MW ulatuses, samuti katsetada energiasalvestuse lahendusi (55 miljonit eurot). Taastuvenergeetika projektide kiirendamiseks eraldatakse 31,8 miljonit eurot, taastuvenergiatoodangu elektrivõrku lülitamiseks investeeritakse 38 miljonit eurot ning biogaasi ja biometaani tootmise ja kasutuse suurendamiseks 20,2 miljonit eurot.
Kestliku transpordi arengu projektid on Tallinna Vanasadama tramm (36,5 miljonit eurot), Rail Balticu viaduktid (31 miljonit eurot) ning kergliiklusteed omavalitsustes (5 miljonit eurot).
Digivaldkonda investeerib Eesti 24% kava mahust. Sellest rahastatakse 83 miljoni euroga tööprotsesside digitaliseerimist 230 ettevõttes, 97 miljoni euroga e-riigi uuendusi ning 24 miljoni euroga 8097 majapidamisele maapiirkondades lairibaühenduse loomist . Lisaks toetatakse 33 miljoni euroga ettevõtete konkurentsivõimet välisturgudel, aidates kujundada ekspordistrateegiaid ning luua ärikeskusi tähtsamatel turgudel.
Tervishoiusektori vastupanuvõimet parandab uus Viljandi tervishoiukompleks Tervikum, mille rajamist toetati 72 miljoni euroga ning e-tervise uuendused. Sotsiaalkaitse vallas panustab Eesti noorte tööhõive suurendamisse palga- ja koolitustoetuste abil. Lisaks pikendati töötukindlustustoetusi kõrge tööpuudusega perioodidel, parandati pikaajalise hoolduse süsteemi ning võeti kasutusele ettevõtetele mõeldud digitaalne töövahend soolise palgalõhe vähendamiseks.
2026. aastal on taastekava ellurakendamine lõpusirgel: kõik reformid ja investeeringud tuleb lõpule viia 31. augustiks. Taastekava rakendamisest saab ülevaate:
- Riigi Tugiteenuste Keskuse interaktiivsest rakendusest siin: Taastekava statistika | Riigi Tugiteenuste keskus
- komisjoni kodulehelt: Recovery and Resilience Scoreboard
Komisjoni veebileht Eesti taastekava kohta
Taasterahastu „NextGenerationEU“ parimad praktikad Elu edeneb!
ELi eelarve aastateks 2028–2034
16. juulil 2025 esitas Euroopa Komisjon ettepaneku pikaajalise eelarve kohta aastateks 2028–2034. Eelarve suurus on ligikaudu 2 triljonit eurot. Ettepanekuga soovitakse luua rohkem paindlikkust, et Euroopal oleks võime ootamatute olukordade korral kiiresti tegutseda, lihtsustada ja ühtlustada rahastusprogramme, võtta rohkem arvesse kohalikke vajadusi majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse toetamiseks ELis ning anda tugev tõuge Euroopa puhtale ja nutikale konkurentsivõimele ning strateegilisele autonoomiale. Uue pikaajalise eelarve peavad kõik liikmesriigid ühehäälselt heaks kiitma hiljemalt 2027. aastal.
ELi majanduse taastekava ja NextGenerationEU Eesti jaoks
Täpsem teave Eesti (ja teiste ELi riikide) eelarve kohta
Taustteave
Kuidas ELi eelarve toimib?
ELi eelarve on peamiselt suunatud investeeringutele, seega võetakse seitsmeks aastaks vastu pikaajaline kulukava, mida tuntakse mitmeaastase eelarveraamistiku nime all. Mitmeaastases eelarveraamistikus pannakse paika iga-aastased maksimumsummad (ülemmäärad), mida EL igale kategooriale (rubriigile) kulutab.
ELi eelarvest saavad kasu kõik. See kasu seisneb nii ühtse turu osaks olemise lisaväärtuses kui ka probleemide ühises käsitlemises, olgu nendeks võitlus kliimamuutustega, digitaalse suveräänsuse tugevdamine või toimetulek globaalsete väljakutsete ja kriisidega.
Iga-aastase ELi aastaeelarve üle otsustatakse demokraatlikult ning selles osalevad Euroopa Komisjon, ELi liikmesriigid (nõukogus esindatud) ja Euroopa Parlament:
- Euroopa Komisjon esitab aastaeelarve projekti;
- liikmesriikide valitsused (Euroopa Liidu Nõukogu) ja Euroopa Parlament (kes esindab ELi kodanikke) saavad seda muuta;
- Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlament peavad eelarve heaks kiitma.
Kust raha tuleb?
ELi 2021–2027 eelarvet rahastatakse järgmistest allikatest:
- osa iga riigi kogurahvatulust nende jõukuse taseme järgi;
- ELi imporditavale kaubale kehtestatud tollimaksud;
- väike osa iga ELi riigi kogutavast käibemaksust;
- alates 2021. aastast: ringlusse võtmata plastpakendijäätmetel põhinev osamaks iga riigi kohta;
- muud tulud, sealhulgas ELi-väliste riikide sissemaksed teatavates programmides osalemiseks, viivisintressid ja trahvid ning ülekantud eelmise aasta ülejääk;
- taasterahastu „NextGenerationEU“ rahastamiseks kaasab Euroopa Komisjon kapitaliturgudelt rahalisi vahendeid, mis makstakse tagasi pika aja jooksul (kuni aastani 2058).
2028–2034 eelarve tarbeks on Euroopa Komisjon välja pakkunud viis uut tuluallikat: 30% heitkogustega kauplemise süsteemi ja 75% süsiniku piirimeetme tuludest, ümbertöötlemata elektroonikajäätmetelt kogutav maks, tubakatoodete aktsiisitulud ja ühtsel turul tegutsevate suurkorporatsioonide netokäibelt arvestatav iga-aastane kindlasummaline maks.
Kes otsustab, kuidas raha kasutatakse?
Jaotus ühiste prioriteetide vahel ja iga riigi osa ühisest eelarvest otsustatakse eelarvet kokku leppides Euroopa Ülemkogul ühehäälsuse põhimõttel.
Aastatel 2021–2027:
- riiklikud ametiasutused haldavad ligikaudu kolme neljandikku eelarvekuludest koos Euroopa Komisjoniga (jagatud eelarve täitmine);
- Euroopa Komisjon ning selle ametid ja delegatsioonid haldavad umbes 18% ELi eelarvest (otsene eelarve täitmine);
- muud rahvusvahelised organisatsioonid, riiklikud bürood või ELi mittekuuluvad riigid haldavad 8% ELi eelarvest (kaudne eelarve täitmine);
- NextGenerationEU puhul liigub 90% rahast taaste- ja vastupidavusrahastu kaudu. Taaste- ja vastupidavusrahastu on vahend, millest antakse toetusi ja laene reformide ja investeeringute toetamiseks ELi riikides kogusummas kuni 806,9 miljardit eurot.Komisjoni kavandatud 2028.–2034. aasta eelarveettepaneku kohaselt väheneks jagatud eelarve rakendamine ligikaudu 60%-ni ja suureneks Euroopa Komisjoni ja ELi täitevagentuuride otse juhitav osa eelarvest umbes 35%-ni. Muutus tuleneb uue eelarve suuremast fookusest ELi-ülestele strateegilistele prioriteetidele, nagu konkurentsivõime, strateegilised tehnoloogiad, tööstuspoliitika, kaitse, piiriülene taristu ja kriisivalmidus ning ühtekuuluvus- ja põllumajanduspoliitika osakaalu suhtelisest vähenemisest. Suurem fookus on ka tulemuspõhisel rahastamisel.
Eelarve täitmise eest tervikuna vastutab komisjon, kes vaatab, et arvepidamine oleks nõuetekohane. Seejärel auditeerivad raamatupidamisaruandeid komisjon, liikmesriikide valitsused ja muud organisatsioonid ning kõrvaldatakse võimalikud puudused või vead. Lõpuks annab eelarve täitmisele oma heakskiidu (või siis mitte) Euroopa Parlament (ELi kodanike nimel).
EL jälgib ELi vahendite väärkasutamist, korruptsiooni, maksudest kõrvalehoidumist või rasket reeglite rikkumist ELi institutsioonide sees ja vajaduse korral määrab selle eest karistusi.
Vaata, kes Eestis on saanud ELi rahalist toetust
Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF)