Eesti digiühiskond
Kuni 2023. aastani kasutas Euroopa Komisjon liikmesriikide digiarengu jälgimiseks digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksit (DESI). Alates 2023. aastast on DESI lõimitud digikümnendi aruandesse ja riike omavahel ei võrrelda ega paremusjärjestusse ei seata. Küll aga võrreldakse riikide digiarengut Euroopa Liidu keskmisega.
Digitaalsete avalike teenuste poolest on Eesti ELis endiselt esirinnas. Eestis on hästi väljaarendatud e-valitsuse ja e-tervise süsteemid: internetis saab kasutada kõiki keskvalitsuse teenuseid ning teenuseid osutavad ka kohalikud omavalitsused. Avalike digiteenuste pakkumise poolest on Eesti tugevalt üle ELi keskmise ning e-valitsuse kasutajate osakaal on Euroopa üks suuremaid (93%).
Eesti jätkab investeerimist lairibataristu kasutuselevõttu, kuid 5G leviala Eestis laieneb visalt. Euroopa digikümnendi eesmärk on katta 2030. aastaks 5G-ga kõik asustatud piirkonnad. Eestis on 5G-ga kaetud alasit praegu alla poole, mis jääb oluliselt alla ELi keskmisele (81%). Eesti majanduse üks suur proovikivi on endiselt nende ettevõtete digitaliseerimine, mis digitehnoloogia võimalusi veel täielikult ära ei kasuta, ning digitehnoloogia üldisem lõimimine. Samas kasutas 2021. aastal pilveteenuseid 51% Eesti ettevõtetest, mis on märgatavalt üle EL keskmise (34%). Digioskuste poolest on Eesti veidi üle ELi keskmise (54%): 2021. aastal olid vähemalt põhilised digioskused olemas 56% elanikkonnast.
2021. aasta lõpus kinnitas Vabariigi Valitsus digiühiskonna arengukava, mis on jaotatud kolmeks valdkonnaks: digiriik, ühenduvus ja küberturvalisus. Arengukava eesmärk on pakkuda pikaajalist strateegiat ja parimat digikogemust kõigile.
Euroopa digikümnend
9. märtsil 2021 esitas komisjon oma visiooni digipöördest Euroopas aastaks 2030. Siht on kujundada Euroopa, mis on digitaalselt sõltumatu liider tehnoloogialahenduste rakendamisel nii, et inimesed ja ettevõtjad saaksid kõiki digimaailma võimalusi täiel määral ära kasutada.
Komisjon on teinud ettepaneku võtta kasutusele nn digikompass, et ELi 2030. aasta digivaldkonna eesmärkidest saaksid konkreetsed õigusnormid. Digikompass sisaldab konkreetseid eesmärke neljas valdkonnas: digioskustega elanikkond ja kvalifitseeritud digispetsialistid, turvaline, toimiv ja kestlik digitaristu, ettevõtete digiüleminek ja avalike teenuste digiteerimine.
Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni sõnul sõltub Euroopa edu digi- ja rohepöörde elluviimisest.
Leppisime digikümnendi alguses kokku, et anname liikmesriikide käsutusse enneolematus mahus ELi investeeringuid digilahendustesse, et saaksime pandeemiast tugevamatena välja tulla. Kui järgime digikompassi, saavutame oma eesmärgi, milleks on digitaalselt võimekas liit, kus inimesed ja ettevõtjad pääsevad juurde parimale, mida digimaailmal pakkuda on.
Küberturvalisus
2020. aastal esitasid Euroopa Komisjon ning liidu välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ELi küberturvalisuse strateegia, mis aitab tugevdada Euroopa kollektiivset vastupanuvõimet küberohtudele ning muudab digiteenused ja -vahendid inimeste ja ettevõtjate jaoks usaldusväärsemaks. Samuti aitab strateegia ELil tugevdada oma juhtpositsiooni rahvusvahelise küberruumi kujundamisel ning koostööd partneritega kogu maailmas.
Küberturvalisuse strateegia eesmärk on muuta internet turvalisemaks, mitte ainult julgeoleku, vaid ka Euroopa väärtuste ja inimeste põhiõiguste kaitsmiseks. See sisaldab konkreetseid ettepanekuid kolmes valdkonnas:
- suurem vastupanuvõime ja tehnoloogiline sõltumatus
- parem valmisolek
- tihedam rahvusvaheline koostöö.
Strateegias tehakse ettepanek koondada ELi vastav tegevus ja vahendid nelja valdkonda – siseturg, õiguskaitse, diplomaatia ja kaitse.
2023. aasta lõpus jõudsid Euroopa Parlament ja nõukogu poliitilisele kokkuleppele digitoodete küberturvalisust puudutavas õigusaktis, mille kohta komisjon tegi ettepaneku 2022. aasta septembris. Määrusega kehtestatakse kohustuslikud küberturvalisuse nõuded kogu riist- ja tarkvarale, alates beebimonitoridest, nutikelladest ja arvutimängudest kuni tulemüüride ja ruuteriteni.
Riist- ja tarkvara küberturvalisust puudutav ELi määrus (europa.eu)
Eestis koordineerib küberturvalisuse poliitika kujundamist ja elluviimist ning vastavat riigiasutuste ja laiema kogukonna koostööd Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Eesti E-riigi Akadeemia on loonud küberturvalisuse indeksi NCSI, mida alates 2016. aastast kasutatakse riikide küberturvalisuse mõõtmiseks ning selliste valdkondade määratlemiseks, kus tuleks küberturvalisust suurendada. Lisaks annab indeks ülevaate riikide valmisolekust ennetada küberrünnakuid ja – kuritegusid ning nendega toime tulla. Küberturvalisuse indeksi alusel on Eesti maailmas teisel kohal.
Andmekaitse
ELi eeskirjade kohaselt võib isikuandmeid koguda üksnes õiguspärastel eesmärkidel ja rangetel õiguslikel tingimustel ning igaüks, kes kogub ja haldab isikuandmeid, peab kaitsma neid väärkasutuse eest.
2018. aastal tugevdati andmekaitset kogu ELis isikuandmete kaitse üldmäärusega. Selle määrusega antakse üksikisikutele õigus taotleda enda isikuandmeid organisatsioonidelt, kelle valduses need võivad olla. Samuti on kodanikel õigus lasta oma andmed isikuandmete kaitse üldmääruse alusel kustutada ning ettevõtjad ja organisatsioonid peavad andmete töötlemisel järgima rangeid eeskirju.
Digitaalne Euroopa
Üks ELi digistrateegia kõige nähtavamaid edulugusid on rändlustasude kaotamine, tänu millele saavad Euroopa Liidus reisivad kodanikud helistada, saata sõnumeid ja ühendada oma mobiilsideseadmeid andmevõrku samasuguse tasu eest, nagu nad maksavad koduriigis. Mõned aastad tagasi lõppes Euroopa Liidus ka tarbijate asukohapõhine diskrimineerimine ehk geoblokeering.
2024. aasta alguses jõustus õigusalase koostöö digitaliseerimise ja õiguskaitse kättesaadavuse määrus, mis tähendab, et õigusalane teabevahetus ELis ühtlustub ning piiriülesed tsiviil- ja kriminaalmenetlused muutuvad digitaalseks. Euroopa e-õiguskeskkonna portaalis luuakse uus Euroopa elektrooniline juurdepääsupunkt, mille kaudu väiksemaid nõudeid esitada teises liikmesriigis asuva kostja vastu. See hõlbustab tarbijatel hüvitiste saamist ning võimaldab tsiviil- või kriminaalasja pooltel osaleda kohtuistungil videokonverentsi teel. Ka kohtukulusid saab edaspidi tasuda elektrooniliselt.
Viimaste aastate kriisid nagu pandeemia ja Venemaa agressioon Ukrainas on loonud soodsa pinnase desinformatsiooni levikuks. Juba 2015. aastal lõi Euroopa Liit võitluseks väärinfoga loonud eraldi veebisaidi EUvsDisinfo, mille eesmärk on suurendada inimeste teadmisi eeskätt Kremli infooperatsioonidest ning aidata neil hoiduda meedia manipulatsioonidest ja märgata ohte internetis.
Tehisintellekt
Euroopa Liit pöörab üha enam tähelepanu ka tehisintellektile ja sellega seotud riskidele. 2023. aasta lõpus saavutasid Euroopa Parlament ja nõukogu poliitilise kokkuleppe tehisintellekti määruse suhtes, mille kohta komisjon tegi ettepaneku 2021. aasta aprillis. Uued reeglid lähtuvad riskidest ning tehisintellektisüsteemid on jagatud kolme riskikategooriasse: minimaalne risk, suur risk ja vastuvõetamatu risk. Keelatakse tehisintellektisüsteemid, millega seotud riskid on vastuvõetamatud ning mida peetakse selgeks ohuks inimeste põhiõigustele. Need on süsteemid või rakendused, mis manipuleerivad inimeste käitumisega, et mõjutada kasutaja vaba tahet.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen:
„Tehisintellekt juba muudab meie igapäevaelu. See on alles algus. Tehisintellekti arukas ja laialdane kasutamine võib tuua meie majandusele ja ühiskonnale tohutut kasu. Seepärast on mul väga hea meel Euroopa Parlamendi ja nõukogu poliitilise kokkuleppe üle. ELi tehisintellekti reguleeriv õigusakt on esimene terviklik tehisintellekti käsitlev õigusraamistik kogu maailmas. Seega on see ajalooline hetk. Tehisintellekti määrus viib Euroopa väärtused üle uude ajastusse ning aitab edendada vastutustundlikku innovatsiooni Euroopas. See tagab inimeste ja ettevõtjate ohutuse ja põhiõigused ning toetab seega usaldusväärse tehisintellekti arendamist ja kasutuselevõttu ELis. Määrus on oluline samm inimkeskse tehisintellekti ülemaailmsete reeglite ja põhimõtete väljatöötamisel.“
Digiteenuste määrus
16. novembril 2022 jõustunud digiteenuste määrusega hakkasid kehtima ELi uued õigusnormid, et muuta internetikeskkond turvalisemaks ja panna veebiplatvormidele suurem vastutus.
Digiteenuste määrusega kehtestatakse uued põhjalikud normid selle kohta, kuidas digivahendajad peavad oma teenuseid ja protseduure välja töötama. Muu hulgas puudutavad uute normidega ettenähtud kohustused ebaseadusliku veebisisu ja ebaseaduslike toodete leviku piiramist internetis, alaealiste paremat kaitsmist, kasutajatele suuremate valikuvõimaluste ja parema teabe pakkumist. Erinevate internetis tegutsevate isikute kohustused on vastavuses sellega, milline on nende roll, suurus ja mõju interneti ökosüsteemis.
Ülevaate uutest normidest ja digiteenuste õigusakti peamistest eesmärkidest leiad siit veebilehelt.