Eesti saamine Euroopa Liidu liikmeks
Eesti esitas ametliku liitumistaotluse 1995. aastal ning võeti Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal. Liitumisele eelnesid viis aastat kestnud(1997–2002) liitumisläbirääkimised, mille käigus vaadati kahepoolselt läbi kõik olulised Euroopa Liidu õiguse valdkonnad. Läbirääkimiste tulemusena võeti enamik ELi õigusakte kohe üle ning mõne puhul lepiti kokku erandid ja pikendusperiood. Schengeni viisaruum rakendus Eestile 2007. aastal ning 2011. aasta rahareformiga võeti Eesti krooni asemel kasutusele euro.
Mida tähendab ELi liikmesus Eesti jaoks?
- Eesti kodanikel on õigus vabalt liikuda, töötada ja elada teiste liikmesriikide territooriumil. Tänu Euroopa Liitu kuulumisele on kõik Eesti kodanikud automaatselt ka Euroopa Liidu kodanikud.
- Eesti kujundab koos teiste liikmesriikidega Euroopa Liidu poliitikat ja määrab Euroopa Liidu arengusuunad.
- Eesti on rahvusvaheliselt tugevam ning Eesti seisukohad ja huvid kajastuvad Euroopa Liidu ühises välis- ja julgeolekupoliitikas.
- Eesti keel on võrdselt teiste liikmesriikide ametlike keeltega üks Euroopa Liidu ametlikest keeltest.
- Eesti inimeste tervist ja elukeskkonda kaitsevad ühed maailma kõrgemad tooteohutuse, toiduohutuse, töötajate heaolu ja keskkonna standardid.
- Eesti ettevõtetel on juurdepääs maailma suurimale pea 4504 miljoni elanikuga ühisturule, kus kaubad, teenused, kapital ja inimesed liiguvad vabalt.
- Perioodil 2014–2020 maksis Eesti Euroopa Liidu eelarvesse ligikaudu 1,4 miljardit eurot ning sai sealt vastu ligikaudu 5,9 miljardit eurot.
- Praegusel eelarveperioodil (2021–2027) saab Eesti Euroopa Liidu fondidest hinnanguliselt kokku üle 8,4 miljardi euro (sissemakse umbes 2,45 miljardit eurot), s.t umbes 3,5 eurot iga sisse makstud euro eest.
- 2017. aasta teises pooles oli Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik, mis oli hea võimalus tutvustada Eestit laiemalt kogu Euroopas ning maailmas ja suunata veelgi otsesemalt Euroopa Liidu seadusloomet ning kujundada poliitikat.
- Tallinnas asub 2011. aastal loodud eu-LISA peakontor. See Euroopa agentuur haldab suuri sisejulgeoleku valdkonna IT-süsteeme (viisainfosüsteem VIS, Euroopa varjupaigataotlejate sõrmejälgede andmebaas Eurodac ning Schengeni infosüsteem SIS II).
- Eestis asub alates 2025. aastast ka Euroopa Piiri- ja Rannikuvalveameti Frontex piirkondlik juhtimiskeskus, kust koordineeritakse seitsme Euroopa Liidu liikmesriigi (Eesti, Läti, Leedu, Soome, Poola, Slovakkia ja Rootsi) ja lisaks ka Norra piirioperatsioone.
Eesti eesmärgid Euroopa Liidus
Euroopa Liidu otsustusprotsessides osalemine käib erinevate Euroopa Liidu institutsioonide kaudu, kus Eestil on oma esindajad. Seejuures määrab Eesti valitsus kindlaks eesmärgid ja põhimõtted, millele Eesti oma Euroopa Liidule suunatud tegevuses toetub. Lisaks on Eesti Euroopa Liidu poliitika pikaajalised suunad lõimitud „Eesti 2035“ protsessi valdkondlikesse arengukavadesse ja programmidesse.
Euroopa Liidu poliitikat viib ellu valitsus peaministri juhtimisel. Ministeeriumidevaheline Euroopa Liidu koordinatsioonikogu aitab jälgida ja planeerida poliitika kujundamist ja elluviimist. Euroopa Liidu poliitika keskse koordineerimisega Eestis tegeleb Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaat, mis nõustab peaministrit Euroopa teemadel (sh valmistab ette Euroopa Ülemkogu kohtumisi), juhib Eesti ELi-suunalist tegevust valitsusasutuste üleselt ning annab Eesti Vabariigi alalisele esindusele ELi juures suunised tööks Euroopa Liidu Nõukogus ja teistes institutsioonides.
Riigikogus on Euroopa Liidu küsimustes otsustav ja koordineeriv roll Euroopa Liidu asjade komisjonil.
Eestlased Euroopa Liidu institutsioonides
Euroopa Komisjon
Eesti väiksusele vaatamata on eestlastest volinikel olnud Euroopa Komisjonis kõrged ja mõjukad positsioonid.
2024. aastal alustas komisjoni asepresidendi ja Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindajana Brüsselis tööd Eesti endine peaminister Kaja Kallas.
Eesti esimeseks Euroopa Komisjoni volinikuks oli Siim Kallas, kes töötas ajavahemikus 2010–2014 komisjoni asepresidendi ja transpordivolinikuna ning aastatel 2004–2009 haldusküsimuste, auditi ja pettusevastase võitluse volinikuna.
Aastatel 2014–2019 oli Euroopa Komisjoni asepresident ja digitaalse ühtse turu volinik Andrus Ansip.
Aastatel 2020–2019 töötas Euroopa Komisjonis energeetikavolinikuna Kadri Simson.
Euroopa Parlament
Viimased Euroopa Parlamendi valimised toimusid 6.–9. juunil 2024. Ühendkuningriigi lahkumise tõttu EList suurenes Eesti saadikute arv europarlamendis kuuelt seitsmele.
Eesti saadikud Euroopa Parlamendis aastatel 2024–2029 on:
- Jüri Ratas (Isamaa) – Euroopa Rahvapartei (EPP) fraktsioon
- Riho Terras (Isamaa) – EPP fraktsioon
- Marina Kaljurand (Sotsiaaldemokraatlik Erakond) – S & D fraktsioon
- Sven Mikser (Sotsiaaldemokraatlik Erakond) – S & D fraktsioon
- Urmas Paet (Eesti Reformierakond) – fraktsioon Uuenev Euroopa (Renew Europe)
- Jana Toom (Eesti Keskerakond) – fraktsioon Uuenev Euroopa
- Jaak Madison (Eesti Keskerakond) – fraktsioon Euroopa Konservatiivid ja Reformistid
Teised Euroopa Liidu institutsioonid
Eesti majandus- ja ühiskonnaelu mitme ala esindajad on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmed ning Eesti kohalikud omavalitsused osalevad Regioonide Komitee töös. Eestil on mõlemas komitees seitse liiget, komiteede koosseisu uuendatakse iga nelja aasta tagant.
Alates 2022. aasta jaanuarist on Eesti esindaja Euroopa Kontrollikojas Keit Pentus-Rosimannus.