Skip to main content
Esindus Eestis logo
Esindus Eestis

Eesti ELis

Eesti liitumine Euroopa Liiduga sai alguse 14. septembril 2003, kui 66,83% rahvahääletusel osalenutest hääletas liitumise poolt. 1. mail 2004 sai Eestist - koos üheksa teise riigiga - Euroopa Liidu uus liikmesriik.

Eesti saamine Euroopa Liidu liikmeks

Euroopa Liidu lepingu allkirjastamine

Eesti esitas ametliku liitumistaotluse 1995. aastal ning võeti Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal. Liitumisele eelnesid viie aasta pikkused (1997–2002) liitumisläbirääkimised, mille käigus vaadati kahepoolselt läbi kõik olulised Euroopa Liidu õiguse valdkonnad. Läbirääkimiste tulemusena võeti enamik ELi õigusakte kohe üle ning mõne puhul lepiti kokku erandid ja pikendusperiood. Schengeni viisaruum rakendus Eestile 2007. aastal ning 2011. aasta rahareformiga võeti Eesti krooni asemel kasutusele euro.

Mida tähendab ELi liikmesus Eesti jaoks?

  • Eesti kodanikel on õigus vabalt liikuda, töötada ja elada teiste liikmesriikide territooriumil. Tänu Euroopa Liitu kuulumisele on kõik Eesti kodanikud automaatselt ka Euroopa Liidu kodanikud.
  • Eestil on võimalus ja kohustus rääkida kaasa liidu poliitika kujundamises ning Euroopa Liidu arengusuundade määramises.
  • Eesti seisukohad ja huvid kajastuvad ELi ühises välispoliitikas muu maailma suhtes.
  • Eesti keel on üks Euroopa Liidu ametlikest keeltest.
  • Eesti ettevõtetel on juurdepääs enam kui 440 miljoni elanikuga turule.
  • Perioodil 2014–2020 maksis Eesti Euroopa Liidu eelarvesse umbes 1,4 miljardit eurot ning sai sealt vastu umbes 5,9 miljardit eurot.
  • Uuel eelarveperioodil (2021–2027) saab Eesti Euroopa Liidu fondidest kokku üle  8,4 miljardi euro (sissemakse umbes 2,45 miljardit eurot), s.t umbes 3,5 eurot iga sisse makstud euro eest.
  • 2017. aasta teises pooles oli Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik – hea võimalus tutvustada Eestit laiemalt kogu Euroopas ning maailmas, suunata Euroopa Liidu seadusloomet ja kujundada poliitikat.
  • Tallinnas asub 2011. aastal loodud eu-LISA peakontor. See Euroopa agentuur haldab suuri IT-süsteeme sisejulgeoleku vallas (viisainfosüsteem VIS, Euroopa varjupaigataotlejate sõrmejälgede andmebaas Eurodac ning Schengeni infosüsteem SIS II).
8,4
Eesti saab Euroopa Liidu fondidest kokku üle 8,4 miljardi euro
2017
Eesti oli 2017. aastal Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik
440
Eesti ettevõtetel on juurdepääs 440 miljoni elanikuga turule

Eesti eesmärgid Euroopa Liidus

Euroopa Liidu otsustusprotsessides osalemine käib läbi erinevate Euroopa Liidu institutsioonide, kus Eestil on oma esindajad. Seejuures määrab Eesti valitsus kindlaks eesmärgid ja põhimõtted, millele Eesti oma Euroopa Liidule suunatud tegevuses toetub. Lisaks on Eesti Euroopa Liidu poliitika pikaajalised suunad lõimitud „Eesti 2035“ protsessi valdkondlikesse arengukavadesse ja programmidesse.

Euroopa Liidu poliitikat viib ellu valitsus peaministri juhtimisel. Ministeeriumide vaheline Euroopa Liidu koordinatsioonikogu aitab jälgida ja planeerida poliitika kujundamist ja elluviimist. Euroopa Liidu poliitika keskse koordineerimisega Eestis tegeleb Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaat, mis nõustab peaministrit Euroopa teemadel (sh valmistab ette Euroopa Ülemkogu kohtumisi), juhib Eesti ELi-suunalist tegevust valitsusasutuste üleselt ning annab suunised Eesti Vabariigi alalisele esindusele ELi juures tööks Euroopa Liidu Nõukogus ja teistes institutsioonides.

Riigikogus on Euroopa Liidu asjade komisjonil Euroopa Liidu küsimustes otsustav ja koordineeriv roll.

Eestlased Euroopa institutsioonides

Kadri Simson

Euroopa Komisjon

Alates 1. detsembrist 2019 on Kadri Simson Euroopa Komisjoni energeetikavolinik.

2014–2019 aastatel oli Euroopa Komisjoni digitaalse ühtse turu asepresidendiks Andrus Ansip. Eesti esimeseks Euroopa Komisjoni volinikuks oli Siim Kallas, kes töötas ajavahemikus 2010–2014 transpordivoliniku ning aastatel 2004–2009 haldusküsimuste, auditi ja pettusevastase võitluse volinikuna.

Euroopa Parlament

Viimased Euroopa Parlamendi valimised Eestis toimusid 26. mail 2019. Selle tulemusena registreeris Vabariigi Valimiskomisjon järgmised kuus Euroopa Parlamendi liiget:

  • Andrus Ansip ja Urmas Paet (Eesti Reformierakond) kuuluvad Uueneva Euroopa fraktsiooni;
  • Marina Kaljurand ja Sven Mikser (Sotsiaaldemokraatlik Erakond) kuuluvad Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni;
  • Yana Toom (Eesti Keskerakond) kuulub Uueneva Euroopa fraktsiooni;
  • Jaak Madison (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond) kuulub Identiteedi ja Demokraatia fraktsiooni.

Seoses Ühendkuningriigi lahkumisega Euroopa Liidust  avanes Eestil võimalus saata Euroopa Parlamenti ka oma seitsmes esindaja. 1. veebruaril 2020 asus Brüsselis tööle Riho Terras (Isamaa), kes kuulub Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni. Järgmised Euroopa Parlamendi valimised toimuvad 2024. aastal.

 

Teised Euroopa Liidu institutsioonid

Eesti majandus- ja ühiskonnaelu mitmete alade esindajad on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmed ning Eesti kohalikud omavalitsused osalevad Regioonide Komitee töös. Eestil on mõlemas komitees seitse liiget, komiteede koosseisu uuendatakse iga nelja aasta tagant.

Alates 2017. aasta jaanuarist on Eesti esindaja Euroopa KontrollikojasJuhan Parts.