Skip to main content
Esindus Eestis logo
Esindus Eestis

ELi majanduse taastekava ja Eesti

Eesti kui ekspordile orienteeritud avatud majandusega väikeriigi jaoks on tähtis kogu Euroopa Liidu kiire taastumine COVID-19 pandeemia tagajärgedest.

Taaste- ja vastupidavusrahastu on peamine NextGenerationEU vahend, millest eraldatakse kuni 800 miljardit eurot (jooksevhindades) investeeringute ja reformide toetamiseks kogu ELis. Eesti taaste- ja vastupidavuskava on osa mahukast koordineeritud toetusmehhanismist, mille Euroopa Liit COVID-19 pandeemia taustal käiku lasi, et täita Euroopa suured eesmärgid: viia läbi rohe- ja digipööre ning tugevdada majanduslikku ja sotsiaalset vastupidavust ning ühtekuuluvust ühtsel turul.

Euroopa Komisjon hindas oma 2021. aasta sügiseses majandusprognoosis, et Eesti majandus kasvab 2021. aastal 9%, märksa kiiremini euroala ja kogu liidu keskmisest kasvust (5%). Kasvu soodustavad komisjoni hinnangul eelkõige eratarbimine, riiklikud toetusmeetmeted ja soodne ekspordikeskkond. 2022. aastal jätkub kasv (+3,7%) tööhõive taastumise, püsiva palgakasvu ja dünaamilise välisnõudluse toel.

majandusprognoos sügis 2021

 

ELi ajutine taastevahend NextGenerationEU võimaldab toetada rohe- ja digipööret Eestis, aga suurendada ka sotsiaalset ja majanduslikku vastupanuvõimet.

  • Eesti saab taaste- ja vastupidavusrahastust esialgsel hinnangul 969,3 miljonit eurot. Kuna lõplik summa on seotud 2020.-2021. aasta majandusnäitajatega, selgub see 2022. aastal suvel.
  • Lisaks saab Eesti 2021. aastal 178 miljonit REACT-EUst pandeemia tagajärgede leevendamiseks ning 340 miljonit eurot õiglase ülemineku fondist, et leevendada põlevkivilt rohelisemale energiale ülemineku sotsiaal-majanduslikke tagajärgi.
  • Ühtekuuluvuspoliitika raames saab Eesti alanud eelarveperioodil umbes 3,3 miljardit eurot, mis on ette nähtud rohelisema, digitaalsema, sotsiaalsema, inimestele lähedasema ja ühendatuma Eesti loomiseks, piirkondlikuks arenguks ja piirkondade vaheliste lõhede vähendamiseks.
  • Euroopa ühise põllumajanduspoliitika rakendamiseks on Eestil võimalus saada 1,4 miljardit eurot otsetoetusteks ja 700 miljonit eurot maaelu arenguks. Lisaks saab Eesti 100 miljonit eurot kalanduse ja rannaäärse majandustegevuse arendamiseks.
  • Eesti saab soodustingimustel 240 miljonit eurot laenu TERA rahastust. See toetus aitab Eestil katta ajutise palgatoetuste meetme kulud.
  • Komisjon on heaks kiitnud mitu Eesti enda erakorralise riigiabi skeemi, millega toetatakse erinevaid sektoreid ja ettevõtteid, et aidata neil toime tulla kriisi tagajärgedega. Kõik komisjoni poolt heaks kiidetud erakorralise riigiabi skeemid riigiti.

Eesti taastekava ja selle rakendamine

Avalik konsultatsioon Eesti taastekava üle kestis 2021. aasta mai lõpust juuni alguseni. Selle eesmärk oli välja selgitada, milliseid investeeringuid ja reforme peaks Eesti oma kavas eelistama.

Eesti esitas oma taastekava komisjonile 18. juunil 2021.

Eesti taastekava eesmärk on soodustada rohe- ja digipööret nii era- kui avalikus sektoris ning tugevdada tervishoiusektorit ja sotsiaalhoolekannet.

Kava maht on 982,5 miljonit eurot. Esialgsel hinnangul on toetus Eesti kavale 969,3 miljonit eurot, lõplik toetussumma selgub 2022. aasta suvel. Kava koosneb kuuest komponendist: (i) ettevõtete digipööre (ii) ettevõtete rohepööre (iii) digiriik (iv) energeetika ja energiatõhusus (v) säästlik transport ning (vi) tervishoid ja sotsiaalkaitse.

Kliimaeesmärkide täitmisse panustab Eesti 41,5% kava mahust. Tähtsamad meetmed ettevõtete jaoks on rohefond innovaatiliste projektide rahastamiseks (100 miljonit eurot), rohevesiniku pilootprojekt (50 miljonit), tootmisprotsesside rohestamine, bioressursside väärindamine ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtt (55 miljonit) ning roheoskuste parandamine (15 miljonit). Energeetika ja energiatõhususe vallas on plaanis renoveerida 2680 eluaset (47 miljonit), suurendada taastuvenergia ühenduste võimsust vähemalt 310 MW võrra ning taastuvenergia tootmise võimsust tööstusaladel vähemalt 28 MW ulatuses, samuti katsetada energiasalvestuse lahendusi (45 miljonit). Säästliku transpordi arengusse panustab Rohuküla raudtee (34 miljonit), Tallinna Vanasadama tramm (26 miljonit), Rail Balticu Tallinna terminal (31 miljonit) ning kergliiklusteed omavalitsustes (5 miljonit). Lisaks peaks 2026. aastaks töötama Tallinna, Harju- ja Raplamaa ühtne ühistranspordisüsteem ning olema elektrifitseeritud Tallinn-Tartu raudtee.

Digipöördesse investeerib Eesti 21,5% kava mahust. Sellest rahastatakse digiüleminekut 230 ettevõttes 83 miljoni euroga tööprotsesside digitaliseerimiseks, e-riigi uuendusi 97 miljoni euroga ning lairibaühenduse loomist 8097 majapidamisele maapiirkondades 24 miljoni euroga. Lisaks toetatakse 33 miljoni euroga ettevõtete konkurentsivõimet välisturgudel, aidates kujundada ekspordistrateegiaid ning luua ärikeskused tähtsamatel turgudel.

Tervishoiusektori vastupanuvõimet peaks suurendama uus Põhja-Eesti tervishoiukompleks, mille rajamist toetatakse 280 miljoniga, e-tervise uuendused ning mitmeotstarbelised helikopterid ja maandumisplatsid. Sotsiaalkaitse vallas panustab Eesti noorte tööhõive suurendamisse palga- ja koolitustoetuste abil. Lisaks nähakse ette töötukindlustustoetuse pikendamine kõrge tööpuudusega perioodidel, parandatakse pikaajalise hoolduse süsteemi ning võetakse kasutusele ettevõtetele mõeldud digitaalne töövahend soolise palgalõhe vähendamiseks.

Komisjon kiitis Eesti taastekava heaks 5. oktoobril.

Mul on hea meel tutvustada Euroopa Komisjoni positiivset hinnangut Eesti 969,3 miljoni euro suurusele taaste- ja vastupidavuskavale. Meie kogemused COVID-19 pandeemiaga võitlemisel on näidanud, kui tähtis on tugev tervishoiusüsteem. Olen uhke, et NextGenerationEU aitab Eestil seda eesmärki saavutada. Kava võimaldab Eestil oma majandust ja ühiskonda veelgi digitaliseerida. Investeeringud energiatõhususse ja säästvasse liikuvusse aitavad kiirendada Eesti üleminekut rohelisele majandusele. Me seisame eesolevatel aastatel Eesti kõrval, et tagada kava täielik rakendamine.

Komisjoni president Ursula von der Leyen Eesti taastekava hinnangu esitlemisel

ELi taastekava

Taustteave

2020. aasta detsembris leppisid kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide juhid, Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon kokku majanduse taastamise kavas, et aidata korvata COVID-19 pandeemia põhjustatud majanduslikku ja sotsiaalset kahju.

ELi pikaajalisest eelarvest ja ajutisest rahastamisvahendist „NextGenerationEU“ eraldatakse kokku 2,018 triljonit eurot, et aidata üles ehitada keskkonnahoidlikumat, digitaalsemat ja vastupanuvõimelisemat Euroopat.

 

Mis on ELi majanduse taastekava?

The banner NextGenerationEU on the front of the Berlaymont building

ELi pikaajaline eelarve, mida COVID-19 pandeemiaga toimetulekuks suurendati, tagab, et üle poole taastekavast on pühendatud majanduse ajakohastamiseks teadusuuringute ja innovatsiooni, kliima- ja digiülemineku ning valmisoleku, taastumise ja vastupidavuse suurendamise abil.

Tulevikku vaatav taastekava on kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega ning aitab võidelda kliimamuutustega. Selleks on ette nähtud 30% ELi eelarvest. Erilist tähelepanu pööratakse ka bioloogilise mitmekesisuse kaitsele.

Taasterahastust „NextGenerationEU“ eraldatakse täiendavalt 806,9 miljardit eurot, millest 723,8 miljardit (jooksevhindades) läheb taaste- ja vastupidavusrahastu kaudu laenudeks ja toetusteks, et aidata ELi riikidel ellu viia reforme ja investeeringuid. Euroopa Komisjon on loonud ka uue tehnilise toe rahastamisvahendi, mis pakub ELi riikidele eriteadmisi reformide kavandamiseks ja rakendamiseks. Lisateave tehnilise toe rahastamisvahendi ja toetatavate reformiprojektide kohta.

ELi majanduspoliitika koordineerimise ja järelevalve raamistikku ehk Euroopa poolaastat on samuti kohandatud, kuna see on tihedalt seotud taaste- ja vastupidavusrahastuga ning tagab, et struktuurireformid on lahutamatu osa riikide majanduse elavdamisel.

Taaste- ja vastupidavusrahastu vahendite kasutamiseks pidi iga ELi liikmesriik esitama riikliku taaste- ja vastupidavuskava, milles vähemalt 37% kuludest on ette nähtud kliimameetmetele ning 20% digiinvesteeringuteks ja -reformideks. Taastekava tuleb ellu viia 2026. aastaks.

Kasulikud lingid

ELi eelarve Eesti jaoks

ELi majanduse taastekava

Taasterahastu „NextGenerationEU“

2021. aasta Euroopa poolaasta – erakorraline tsükkel

Euroopa roheline kokkulepe

ELi rahastamis- ja hankeprogrammid ning taotlemise kord