Põhisisu juurde
Esindus Eestis

ELi majanduse taastekava ja Eesti

2023 kevadise majandusprognoosi kohaselt Eesti SKP eeldatavasti sel aastal langeb 0,4%. Eratarbimine on madal, samas investeeringud peaks pöörduma kergelt kasvule. Eesti eksport jääb vaoshoituks peamiste kaubanduspartnerite kesise majanduskasvu tõttu.

2024. aastal peaks Eesti majanduskasv suurenema 3,1%-ni tänu tarbimiseks kasutada olevate sissetulekute kasvule, mida omakorda soosib järele andev inflatsioon ja kiirem palgakasv. Tänavu jääb inflatsioon siiski veel kõrgeks. See hakkab raugema järk-järgult, jäädes 2023. aastal keskmiselt veel 9,2% juurde. 2024. aastal peaks inflatsioon taanduma 2,8%-ni.

Eesti valitsussektori puudujääk suureneb sel aastal 3,1%-ni SKPst ja väheneb taas järgmisel aastal. Riigivõlg peaks prognoosi kohaselt järgmiseks aastaks kasvama 21,3%-ni. Kuigi inflatsioon võib lühiajalises perspektiivis toetada avaliku sektori rahanduse paranemist, võib see mõju aja jooksul kaduda, sest võla tagasimaksekulud suurenevad ja avaliku sektori kulutused viiakse järk-järgult kooskõlla kõrgema hinnatasemega.

Majandusprognoos kevad 2023

 

ELi ajutine taastevahend NextGenerationEU võimaldab toetada rohe- ja digipööret Eestis, aga suurendada ka sotsiaalset ja majanduslikku vastupanuvõimet.

  • Eesti saab taaste- ja vastupidavusrahastust 863 miljonit eurot. Esialgne hinnanguline summa oli 969 miljonit, kuid lõplik summa korrigeeriti 2020-2021 majandusnäitajatestega 2022 suvel. . Lisaks saab Eesti REPowerEU eesmärkide saavutamiseks 83,3 miljonit eurot ja 6,6 miljonit eurost Brexiti tasandusfondist.
  • Eesti sai 2021. aastal 178 miljonit REACT-EUst pandeemia tagajärgede leevendamiseks ning 340 miljonit eurot õiglase ülemineku fondist, et leevendada põlevkivilt rohelisemale energiale ülemineku sotsiaal-majanduslikke tagajärgi.
  • Eesti sai soodustingimustel 240 miljonit eurot laenu TERA rahastust. See toetus aitas Eestil katta ajutise palgatoetuste meetme kulud.
  • Komisjon on heaks kiitnud mitu Eesti enda erakorralise riigiabi skeemi, millega toetatakse erinevaid sektoreid ja ettevõtteid, et aidata neil toime tulla kriisi tagajärgedega. Kõik komisjoni poolt heaks kiidetud erakorralise riigiabi skeemid riigiti.

Eesti taastekava ja selle rakendamine

 

Kliimaeesmärkide täitmisse panustab Eesti 59% kava mahustTähtsamad meetmed ettevõtete jaoks on rohefond innovaatiliste projektide rahastamiseks (100 miljonit eurot), rohevesiniku pilootprojekt (50 miljonit), tootmisprotsesside rohestamine, bioressursside väärindamine ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtt (70,1 miljonit) ning roheoskuste parandamine (15 miljonit). Energeetika ja energiatõhususe vallas on plaanis renoveerida 3500 eluaset (75 miljonit), suurendada taastuvenergia ühenduste võimsust vähemalt 310 MW võrra ning taastuvenergia tootmise võimsust tööstusaladel vähemalt 28 MW ulatuses, samuti katsetada energiasalvestuse lahendusi (55 miljonit). REPowerEU peatükiga lisati kavasse reform taastuvenergeetika projektide kiirendamiseks (31,8 miljonit), investeeringud taastuvenergiatoodangu elektrivõrku lülitamiseks (38 miljonit) ning biogaasi ja biometaani tootmise ja kasutuse suurendamiseks (20,2 miljonit).

Säästliku transpordi arengusse panustab Tallinna Vanasadama tramm (36,5 miljonit), Rail Balticu viaduktid (31 miljonit) ning kergliiklusteed omavalitsustes (5 miljonit). Lisaks peaks 2026. aastaks töötama Tallinna, Harju- ja Raplamaa ühtne ühistranspordisüsteem ning olema elektrifitseeritud Tallinn-Tartu raudtee.

Digipöördesse investeerib Eesti 24% kava mahust. Sellest rahastatakse digiüleminekut 230 ettevõttes 83 miljoni euroga tööprotsesside digitaliseerimiseks, e-riigi uuendusi 97 miljoni euroga ning lairibaühenduse loomist 8097 majapidamisele maapiirkondades 24 miljoni euroga. Lisaks toetatakse 33 miljoni euroga ettevõtete konkurentsivõimet välisturgudel, aidates kujundada ekspordistrateegiaid ning luua ärikeskused tähtsamatel turgudel.

Tervishoiusektori vastupanuvõimet peaks suurendama uus Viljandi tervishoiukompleks, mille rajamist toetatakse 72 miljoniga ning e-tervise uuendused. Sotsiaalkaitse vallas panustab Eesti noorte tööhõive suurendamisse palga- ja koolitustoetuste abil. Lisaks nähakse ette töötukindlustustoetuse pikendamine kõrge tööpuudusega perioodidel, parandatakse pikaajalise hoolduse süsteemi ning võetakse kasutusele ettevõtetele mõeldud digitaalne töövahend soolise palgalõhe vähendamiseks.

ELi taastekava

Taustteave

2020. aasta detsembris leppisid kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide juhid, Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon kokku majanduse taastamise kavas, et aidata korvata COVID-19 pandeemia põhjustatud majanduslikku ja sotsiaalset kahju.

ELi pikaajalisest eelarvest ja ajutisest rahastamisvahendist „NextGenerationEU“ eraldatakse kokku 2,018 triljonit eurot, et aidata üles ehitada keskkonnahoidlikumat, digitaalsemat ja vastupanuvõimelisemat Euroopat.

 

Mis on ELi majanduse taastekava?