Skip to main content
Euroopa Komisjoni logo
Esindus Eestis

ELi majanduse taastekava ja Eesti

2022. aasta sügisese majandusprognoosi kohaselt on oodata selleks aastaks Eesti SKP  0.1%list kahanemist, kuid SKP pöördub kasvule järgmisel aastal (+0.7%) ja kasv kiireneb 2024. aastal (+2.1%). Pandeemiajärgne hoogne eratarbimine on hakanud aeglustuma koos hinnatõusuga, aga järgmise aasta riigieelarvesse plaanitud meetmete pakett peaks majanduskasvu toetama.  

Sel aastal kiiresti kasvanud inflatsiooni põhjuseks on energiahinnad ja hinnatõus on kiiresti kandumas ka teiste kaupade ja teenuste hindadesse. Lagi majapidamiste ja väiksemate ettevõtete elektri- ja gaasihinnale, mis jõustus selle aasta oktoobris, peaks hinnatõusu pidurdama 2023 ja 2024. aastal. Valitsussektori eelarvedefitsiit jõuab järgmisel aastal eeldatavasti 3.7%ni SKPst, enne kui 2024. aastal vähenema hakkab. Avaliku sektori võlg küündib 2024. Aastal 21.9%ni SKPst.

Majandusprognoos sügis 2022

 

ELi ajutine taastevahend NextGenerationEU võimaldab toetada rohe- ja digipööret Eestis, aga suurendada ka sotsiaalset ja majanduslikku vastupanuvõimet.

  • Eesti saab taaste- ja vastupidavusrahastust esialgsel hinnangul 969,3 miljonit eurot. Kuna lõplik summa on seotud 2020.-2021. aasta majandusnäitajatega, selgub see 2022. aastal suvel.
  • Lisaks saab Eesti 2021. aastal 178 miljonit REACT-EUst pandeemia tagajärgede leevendamiseks ning 340 miljonit eurot õiglase ülemineku fondist, et leevendada põlevkivilt rohelisemale energiale ülemineku sotsiaal-majanduslikke tagajärgi.
  • Ühtekuuluvuspoliitika raames saab Eesti alanud eelarveperioodil umbes 3,3 miljardit eurot, mis on ette nähtud rohelisema, digitaalsema, sotsiaalsema, inimestele lähedasema ja ühendatuma Eesti loomiseks, piirkondlikuks arenguks ja piirkondade vaheliste lõhede vähendamiseks.
  • Euroopa ühise põllumajanduspoliitika rakendamiseks on Eestil võimalus saada 1,4 miljardit eurot otsetoetusteks ja 700 miljonit eurot maaelu arenguks. Lisaks saab Eesti 100 miljonit eurot kalanduse ja rannaäärse majandustegevuse arendamiseks.
  • Eesti saab soodustingimustel 240 miljonit eurot laenu TERA rahastust. See toetus aitab Eestil katta ajutise palgatoetuste meetme kulud.
  • Komisjon on heaks kiitnud mitu Eesti enda erakorralise riigiabi skeemi, millega toetatakse erinevaid sektoreid ja ettevõtteid, et aidata neil toime tulla kriisi tagajärgedega. Kõik komisjoni poolt heaks kiidetud erakorralise riigiabi skeemid riigiti.

Eesti taastekava ja selle rakendamine

Kliimaeesmärkide täitmisse panustab Eesti 41,5% kava mahust. Tähtsamad meetmed ettevõtete jaoks on rohefond innovaatiliste projektide rahastamiseks (100 miljonit eurot), rohevesiniku pilootprojekt (50 miljonit), tootmisprotsesside rohestamine, bioressursside väärindamine ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtt (55 miljonit) ning roheoskuste parandamine (15 miljonit). Energeetika ja energiatõhususe vallas on plaanis renoveerida 2680 eluaset (47 miljonit), suurendada taastuvenergia ühenduste võimsust vähemalt 310 MW võrra ning taastuvenergia tootmise võimsust tööstusaladel vähemalt 28 MW ulatuses, samuti katsetada energiasalvestuse lahendusi (45 miljonit). Säästliku transpordi arengusse panustab Rohuküla raudtee (34 miljonit), Tallinna Vanasadama tramm (26 miljonit), Rail Balticu Tallinna terminal (31 miljonit) ning kergliiklusteed omavalitsustes (5 miljonit). Lisaks peaks 2026. aastaks töötama Tallinna, Harju- ja Raplamaa ühtne ühistranspordisüsteem ning olema elektrifitseeritud Tallinn-Tartu raudtee.

Digipöördesse investeerib Eesti 21,5% kava mahust. Sellest rahastatakse digiüleminekut 230 ettevõttes 83 miljoni euroga tööprotsesside digitaliseerimiseks, e-riigi uuendusi 97 miljoni euroga ning lairibaühenduse loomist 8097 majapidamisele maapiirkondades 24 miljoni euroga. Lisaks toetatakse 33 miljoni euroga ettevõtete konkurentsivõimet välisturgudel, aidates kujundada ekspordistrateegiaid ning luua ärikeskused tähtsamatel turgudel.

Tervishoiusektori vastupanuvõimet peaks suurendama uus Põhja-Eesti tervishoiukompleks, mille rajamist toetatakse 280 miljoniga, e-tervise uuendused ning mitmeotstarbelised helikopterid ja maandumisplatsid. Sotsiaalkaitse vallas panustab Eesti noorte tööhõive suurendamisse palga- ja koolitustoetuste abil. Lisaks nähakse ette töötukindlustustoetuse pikendamine kõrge tööpuudusega perioodidel, parandatakse pikaajalise hoolduse süsteemi ning võetakse kasutusele ettevõtetele mõeldud digitaalne töövahend soolise palgalõhe vähendamiseks.

Komisjon kiitis Eesti taastekava heaks 5. oktoobril.

Mul on hea meel tutvustada Euroopa Komisjoni positiivset hinnangut Eesti 969,3 miljoni euro suurusele taaste- ja vastupidavuskavale. Meie kogemused COVID-19 pandeemiaga võitlemisel on näidanud, kui tähtis on tugev tervishoiusüsteem. Olen uhke, et NextGenerationEU aitab Eestil seda eesmärki saavutada. Kava võimaldab Eestil oma majandust ja ühiskonda veelgi digitaliseerida. Investeeringud energiatõhususse ja säästvasse liikuvusse aitavad kiirendada Eesti üleminekut rohelisele majandusele. Me seisame eesolevatel aastatel Eesti kõrval, et tagada kava täielik rakendamine.

Komisjoni president Ursula von der Leyen Eesti taastekava hinnangu esitlemisel

ELi taastekava

Taustteave

2020. aasta detsembris leppisid kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide juhid, Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon kokku majanduse taastamise kavas, et aidata korvata COVID-19 pandeemia põhjustatud majanduslikku ja sotsiaalset kahju.

ELi pikaajalisest eelarvest ja ajutisest rahastamisvahendist „NextGenerationEU“ eraldatakse kokku 2,018 triljonit eurot, et aidata üles ehitada keskkonnahoidlikumat, digitaalsemat ja vastupanuvõimelisemat Euroopat.

 

Mis on ELi majanduse taastekava?