Euroopa majandus on keeruliste üleilmsete olude kiuste jätkuvalt vastupanuvõimeline. Madalamad energiahinnad, tarnepiirangud ja tugev tööturg toetasid 2023. aasta esimeses kvartalis mõõdukat majanduskasvu, mis hajutas hirmu majanduslanguse ees. Oodatust parem aasta algus suurendab ELi majanduse kasvuväljavaadet 2023. aastal 1,0%-ni (0,8% talvises vaheprognoosis) ja 1,7%-ni 2024. aastal (talvel 1,6%). Euroala väljavaateid korrigeeriti sarnases suurusjärgus: SKP kasv on nüüd eeldatavasti 1,1% 2023. aastal ja 1,6% 2024. aastal. Püsiva hinnasurve tõttu on inflatsiooni korrigeeritud talvega võrreldes samuti kõrgemaks, euroalal 5,8%-le 2023. aastal ja 2,8%-le 2024. aastal.
Eesti SKP eeldatavasti sel aastal langeb 0,4%. Eratarbimine on madal, samas investeeringud peaks pöörduma kergelt kasvule. Eesti eksport jääb vaoshoituks peamiste kaubanduspartnerite kesise majanduskasvu tõttu.
2024. aastal peaks Eesti majanduskasv suurenema 3,1%-ni tänu tarbimiseks kasutada olevate sissetulekute kasvule, mida omakorda soosib järele andev inflatsioon ja kiirem palgakasv. Tänavu jääb inflatsioon siiski veel kõrgeks. See hakkab raugema järk-järgult, jäädes 2023. aastal keskmiselt veel 9,2% juurde. 2024. aastal peaks inflatsioon taanduma 2,8%-ni.
Madalamad energiahinnad suurendavad majanduskasvu väljavaateid
Eurostati esialgse kiirhinnangu kohaselt kasvas SKP aasta esimeses kvartalis ELis 0,3% ja euroalal 0,1%. Peamised näitajad viitavad kasvu jätkumisele teises kvartalis.
Euroopa majandus on suutnud ohjeldada Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja kahjulikku mõju energiakriisis tänu tarnete mitmekesistamisele ja gaasitarbimise märkimisväärsele vähenemisele. Märgatavalt madalamad energiahinnad aitavad vähendada ettevõtete tootmiskulusid. Ka tarbijate energiaarve on väiksemad, kuigi eratarbimine peaks jääma tagasihoidlikuks, sest palgakasv on inflatsiooniga võrreldes aeglasem.
Kuna inflatsioon on endiselt kõrge, peaksid laenutingimused veelgi karmistuma. Kuigi Euroopa Keskpank ja teised ELi keskpangad peaksid jõudma intressimäärade tõusutsükli lõppu, raskendab finantssektori hiljutine ebastabiilsus tõenäoliselt laenu saamist ja suurendab sellega seotud kulusid, mis omakorda aeglustab investeeringute kasvu ja mõjutab eelkõige eluasemeinvesteeringuid.
Alusinflatsioon on korrigeeritud kõrgemaks, kuid peaks järk-järgult aeglustuma
Pärast 2022. aasta tipptaseme saavutamist jätkas koguinflatsioon 2023. aasta esimeses kvartalis energiahindade järsu languse tõttu aeglustumist. Alusinflatsioon (koguinflatsioon, v.a energia ja töötlemata toiduained) on osutunud siiski püsivamaks. Märtsis jõudis see ajalooliselt kõrgele tasemele 7,6%, kuid prognoosiperioodi jooksul peaks see järk-järgult vähenema, kuna kasumimarginaalid neelavad palgasurve ja laenutingimused karmistuvad. Aprillis avaldati tarbijahindade kiirindeksi hinnang euroala kohta, mis näitas alusinflatsiooni mõningast aeglustumist. See kinnitab varem prognoositut, et inflatsioon võis saavutada haripunkti esimeses kvartalis. Euroala alusinflatsioon on 2023. aastal keskmiselt 6,1% ning langeb 2024. aastal 3,2%-le, jäädes mõlemal prognoosiaastal koguinflatsioonist kõrgemaks.
Tööturg on majanduskasvu aeglustumise suhtes endiselt vastupidav
Rekordiliselt tugev tööturg tugevdab ELi majanduse vastupanuvõimet. Töötuse määr oli ELis rekordiliselt madal – 2023. aasta märtsis 6,0% – ning tööturul osalemise ja tööhõive määr on erakordselt kõrge.
Eeldatakse, et ELi tööturg reageerib majanduskasvu aeglasemale tempole vaid vähesel määral. Tööhõive kasvuks prognoositakse sel aastal 0,5%, 2024. aastal peaks see vähenema 0,4%-ni. Prognooside kohaselt jääb töötuse määr veidi üle 6%. Palgakasv on alates 2022. aasta algusest kiirenenud, kuid on seni püsinud inflatsioonist tunduvalt madalam.
Valitsemissektori eelarvepuudujääk peaks vähenema 2024. aastal
Hoolimata kõrgete energiahindade mõju leevendamiseks võetud meetmetest, tugevast nominaalkasvust ja pandeemiaga seotud meetmete lõpetamisest vähenes ELi valitsemissektori eelarvepuudujääk 2022. aastal 3,4%-ni SKPst. 2023. aastal ja eriti 2024. aastal peaksid langevad energiahinnad võimaldama valitsustel järk-järgult kaotada energiatoetusmeetmed, mis soodustavad eelarvepuudujäägi edasist vähendamist vastavalt 3,1%-ni ja 2,4%-ni SKPst. ELi üldine valitsemissektori võla suhe SKPsse peaks prognooside kohaselt langema 2024. aastal alla 83% (euroalal 90%), mis on siiski kõrgem kui pandeemiaeelne tase.
Eesti valitsussektori puudujääk suureneb sel aastal 3,1%-ni SKPst ja väheneb taas järgmisel aastal. Riigivõlg peaks prognoosi kohaselt järgmiseks aastaks kasvama 21,3%-ni.
Kuigi inflatsioon võib lühiajalises perspektiivis toetada avaliku sektori rahanduse paranemist, võib see mõju aja jooksul kaduda, sest võla tagasimaksekulud suurenevad ja avaliku sektori kulutused viiakse järk-järgult kooskõlla kõrgema hinnatasemega.
Majanduse väljavaateid ohustavad langusriskid on suurenenud
Püsivam alusinflatsioon võib jätkuvalt piirata kodumajapidamiste ostujõudu ja sundida rahapoliitikat karmistama, millel on ulatuslikud makromajanduslikud tagajärjed. Lisaks võivad uued finantsstressid suurendada riskikartlikkust, mis võib tähendada karmimaid laenutingimusi kui prognoosis eeldati. Lisaks võivad maailmamajanduses tekkida uued probleemid, mis tulenevad pangandussektori ebastabiilsusest või on seotud laiemate geopoliitiliste pingetega. Hea on see, et energiahindade jätkuv odavnemine tooks kaasa koguinflatsiooni kiirema languse, millel oleks positiivne mõju sisenõudlusele. Samuti tekitab Venemaa jätkuv sissetung Ukrainasse püsivat ebakindlust.
Prognoos sisaldab esimest korda ülevaadet Ukraina, Moldova ning Bosnia ja Hertsegoviina majanduse struktuursetest omadustest, hiljutistest tulemustest ja väljavaadetest. Nendele kolmele riigile andis nõukogu vastavalt 2022. aasta juunis ja detsembris ELi kandidaatriigi staatuse.
Lisateave
Pressiteade tsitaatide ja täiendava lisainfoga
Üksikasjad
- Avaldamiskuupäev
- 15. Mai 2023
- Autor
- Esindus Eestis