Eesti looduskeskkond on ainulaadne oma liigirikaste metsa- ja rabakoosluste, ajalooliste puisniitude, looma-ja linnuriigi ning muude väärtuste poolest.
Aga ka Eesti seisab silmitsi ülemaailmse kriisiga - meie kaunis ning mitmekülgne loodus on ohus ja seda ei saa enam iseenesestmõistetavana võtta. Kliimamuutused on globaalne väljakutse ja on vaja kiiresti tegutseda, et vältida pöördumatuid kahjustusi meie planeedile.
Võitlus kliimamuutustega on Euroopa Komisjoni üks tähtsamaid eesmärke aastast 2019, kui president Ursula von der Leyen ametisse astus. Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärk on muuta Euroopa esimeseks kliimaneutraalseks piirkonnaks.
Euroopa roheline kokkulepe
Euroopa roheline kokkulepe on Euroopa Komisjoni visioon sellest, kuidas muuta Euroopa esimeseks kliimaneutraalseks kontinendiks maailmas ja pöörata tagasi elurikkuse kadu. Euroopa roheline kokkulepe hõlmab kõiki põhilisi poliitikavaldkondi, eesmärgiks muuta EL kaasaegseks, ressursitõhusaks ja nullheitega majanduseks.
Rohelise kokkuleppega soovime näidata kogu maailmale, et kliimaneutraalsus on ka majanduslikult tulus ning õiglane: mitte kedagi ega ühtki piirkonda ei jäeta kõrvale. Euroopa rohelise kokkuleppe investeerimiskava abil tehakse kuni aastani 2030 vähemalt triljon eurot kestlikke investeeringuid. Investeerimiskava hõlmab ka õiglase ülemineku mehhanismi, mille abil kaasatakse aastatel 2021–2027 vähemalt 100 miljardi euro eest investeeringuid, et toetada inimesi piirkondades, mida üleminek kõige rohkem mõjutab. Eestis saab õiglase ülemineku fondist kasu Ida-Virumaa, kuhu investeeritakse ELi eelarvest 354 miljonit eurot.
Euroopa soovib olla oma rohelise kokkuleppega eeskujuks teistele ning kasutab kliimameetmete edendamiseks diplomaatilisi vahendeid, kaubandust ja arengukoostööd. Eesmärgiks on kehtestada üleilmsetes väärtusahelates kestliku majanduskasvu standardid.
Rohelisel kokkuleppel on oluline roll ka COVID-19 kriisi järgses taastumises. Üks kolmandik 1,8 triljonist eurost, mis investeeritakse ELi seitsmeaastase eelarve ja taasterahastu „NextGenerationEU“ abil, toetab Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärke. Venemaa sissetung Ukrainasse on põhjustanud suuri energiaturu häireid, mille leevendamiseks käivitas Euroopa Komisjon 2022. a kava „RePowerEU“, mis aitab Euroopal energiat säästa, toota puhast energiat ning mitmekesistada oma energiavarustust.
Euroopa rohelise kokkuleppe elluviimine
14. juulil 2021. a esitles Euroopa Komisjon seadusandlike ettepanekute paketti „Eesmärk 55“, millega saavutada kliimaneutraalsuse vahe-eesmärk ja vähendada Euroopa heitkoguseid 2030. aastaks 55% võrra. Nüüdseks on Euroopa Parlament ja ELi nõukogu kokku leppinud kõikides peamistes „Eesmärk 55“ seadusaktides:
- ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) reform
- Uus ELi heitkogustega kauplemise süsteem hoonetes ja maanteetranspordis kasutatavate kütuste jaoks
- Kliimameetmete sotsiaalfond
- Jõupingutuste jagamise määrus
- Maakasutuse, metsanduse ja põllumajanduse määrus (LULUCF)
- Sõiduautode ja kaubikute süsinikdioksiidiheite normid
- Süsiniku piirimeede (SPIM)
- Taastuvenergia direktiiv
- Energiatõhususe direktiiv
- Alternatiivkütuste taristu määrus
- „ReFuelEU Aviation“ määrus
- „FuelEU Maritime“ määrus
- Hoonete energiatõhususe direktiiv
- määrus metaaniheite vähendamiseks energiasektoris
- Ajakohastatud eeskirjad gaasiturgude CO2 heite vähendamiseks ja vesiniku kasutuselevõtu kiirendamiseks
Mida teeb Eesti kliimamuutustega võitlemiseks?
Eesti on heaks kiitnud ELi siduvad kliimaeesmärgid. 2030. aastaks on Eesti seadnud endale EList veelgi ambitsioonikama rahvusliku eesmärgi: vähendada kasvuhoonegaase 70% võrra (võrreldes 1990. aastaga). 2020. aasta andmete kohaselt on Eesti heitkogused vähenenud juba 65% võrra, seda eelkõige 1990 aastate alguse suurte struktuurimuutuste tõttu. Lisaks on Eesti võtnud sihiks katta oma aastane elektritarbimine juba 2030. aastal taastuvelektriga.
Siiski on Eesti CO2 jalajälg Euroopas ühe inimese kohta suuruselt seitsmes – seda eelkõige Eesti heitemahuka energiasektori tõttu (82% Eesti heitkogustest), milles omakorda on lõviosa põlevkivil. Hoonete energiatarbimine on viimastel aastatel suurenenud, nagu ka transpordi energiatarbimine võrreldes 2004. aastaga.
Eesti on otsustanud väljuda põlevkivielektri tootmisest hiljemalt aastaks 2035 ning põlevkivi kasutamisest energeetikas aastaks 2040. Nii nagu kõik teised liikmesriigid, on Eestil oma riiklik energia- ja kliimakava ELi 2030. aasta kliimaeesmärgi saavutamiseks. Kliimaministeerium on välja töötamas kliimaseadust, mis peaks jõustuma 2025. aastaks ning mis seab sektoripõhised kliimaeesmärgid 2050. aastani ning nimetab meetmed nende saavutamiseks.
Rohelise ülemineku rahastamine Eestis
Kliimaneutraalsuse saavutamine 2050. aastaks nõuab märkimisväärseid investeeringuid nii avalikust kui ka erasektorist.
Euroopa rohelise kokkuleppe investeerimiskava abil tagatakse järgmise kümne aasta jooksul vähemalt triljon eurot kestlikke investeeringuid. Õiglase ülemineku mehhanismi abil kaasatakse aastatel 2021–2027 vähemalt 100 miljardi euro väärtuses investeeringuid, et toetada inimesi piirkondades, mida üleminek kõige rohkem mõjutab.
Aastatel 2021–2027 on liikmesriikidel võimalik oma rahvuslike energia- ja kliimakavade elluviimiseks kasutada järgmisi ELi vahendeid:
- 91 miljardit eurot programmist „Euroopa horisont“;
- 9,1 miljardit eurot InvestEU programmist;
- 29,9 miljardit eurot Euroopa ühendamise rahastust (transport ja energia);
- 360 miljardit eurot taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendist;
- 0,9 miljardit eurot tehnilise toetuse vahendist;
- 5,4 miljardit eurot keskkonna ja kliimameetmete programmist LIFE;
- 8,2 miljardit eurot Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (taasterahastu „Next Generation EU“ raames võetud kohustused).
- 140 miljardit eurot innovatsioonifondist.
Fakte
- Eesti süsinikdioksiidi heitkogused (inimese kohta) on ligi poolteist korda suuremad kui ELi keskmine (2020. aasta andmed).
- Eesti kasvuhoonegaaside koguheitest on 82% seotud energia tootmise ja tarbimisega.
- 66% Eestis kasutatavast energiast on fossiilset päritolu.
- Põlevkivi kaevandamine tekitab 67% Eesti tavajäätmetest.
- Ainult 63% Eesti inimestest näevad kliimamuutusi kui „väga tõsist” probleemi, mis on alla ELi keskmise (78%).
- Eestis jõuab olmejäätmetest ringlusse vaid 29%.