EL võttis vastu viimased kliimapaketi „Eesmärk 55“ elluviimiseks vajalikud õigusaktid

Täna võtsid liikmesriigid Euroopa Liidu Nõukogus vastu ELi 2030. aasta kliimaeesmärkide paketi „Eesmärk 55“ viimased õigusaktid. Läbivaadatud taastuvenergia direktiivi ja säästvate lennukikütuste edendamise määruse vastuvõtmisega on EL-il nüüd õiguslikult siduvad kliimaeesmärgid kõikides peamistes majandussektorites. Lõplik pakett peaks vähendama ELi kasvuhoonegaaside netoheidet 2030. aastaks 57 %.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen: „Euroopa roheline kokkulepe aitab kaasa muutustele, mida on vaja CO₂-heite vähendamiseks. Seda tehakse meie kodanike huve silmas pidades ja luues uusi võimalusi Euroopa tööstusele. Nüüd on olemas õigusaktid, mille eesmärk on vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 55 %, ning mul on väga hea meel, et oleme selle eesmärgi suunas liikumisel isegi natuke graafikust ees. See on oluline sõnum Euroopale ja meie ülemaailmsetele partneritele, et rohepööre on võimalik ja et Euroopa täidab oma lubadusi.“

Hiljuti loodud kliimameetmete sotsiaalfondi raames eraldatakse ELi eelarvest 65 miljardit eurot ja kokku üle 86 miljardi euro, et rohepöörde käigus toetada kõige haavatavamaid kodanikke ja väikeettevõtjaid. CO₂-heite maksustamine ja iga-aastane heitkoguste ülempiir tagavad, et saastaja maksab ja et liikmesriigid teenivad tulu, mida nad saavad investeerida rohepöördesse. CO₂ hinnastamist laiendatakse järk-järgult uutele majandussektoritele ning liikmesriigid kulutavad nüüd 100 % oma heitkogustega kauplemise tuludest kliima- ja energiaalastele projektidele ning ülemineku sotsiaalsele mõõtmele. Süsiniku piirimeede koos ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga vähendab kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu, mille puhul ettevõtjad viiksid oma tootmise Euroopast välja riikidesse, kus keskkonnastandardid on leebemad.

Läbivaadatud taastuvenergia direktiiviga seatakse ELi siduvaks taastuvenergia eesmärgiks 2030. aastaks vähemalt 42,5 %, mis on suurem kui praegune 32 %. Praktikas kahekordistaks see ELis taastuvenergia praegust osakaalu peaaegu kaks korda. Samuti seatakse eesmärgiks saavutada 2030. aastaks ELi energiaallikate jaotuses taastuvenergia osakaal 45 %.

Transpordi CO₂-heite norme käsitleva määrusega tagatakse, et kõik Euroopas registreeritud uued sõiduautod ja kaubikud on 2035. aastaks heitevabad. Vaheetapina peab uute autode keskmine heide vähenema 2030. aastaks 55 % ja uute kaubikute keskmine heide 2030. aastaks 50 %. Alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu määruses (AFIR) on sätestatud Euroopa teedel paikneva elektrisõidukite laadimis- ja vesinikutankimistaristu kasutuselevõtu kohustuslikud eesmärgid. Sellega kasvab sõiduautode ja kaubikute üldkasutatav laadimistaristu sama kiiresti kui elektrisõidukipark.

Säästvate lennukikütuste edendamise algatust „ReFuelEU Aviation“ käsitleva määrusega on kehtestatud kogu ELi hõlmavad ühtlustatud eeskirjad säästvate lennukikütuste edendamiseks, suurendades säästvate lennukikütuste miinimumosakaalu. Säästvate laevakütuste algatust „FuelEU Maritime“ käsitleva määrusega kehtestatakse eesmärk vähendada järk-järgult laevade pardal kasutatava energia aastast keskmist kasvuhoonegaaside heitemahukust.

Pakett „Eesmärk 55“ esitati 2021. aasta juulis, et vastata ELi kliimamääruse nõuetele vähendada Euroopa kasvuhoonegaaside netoheidet 2030. aastaks vähemalt 55 %. Paketti ajakohastati pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse, et suurendada Euroopa energiajulgeolekut. Kuigi „Eesmärk 55“ on Euroopa rohelise kokkuleppe keskne osa, jätkub töö teiste menetluses olevate seadusandlike ettepanekutega ning õigusaktide rakendamisega liikmesriikides.