Eesti looduskeskkond on ainulaadne oma liigirikaste metsa- ja rabakoosluste, ajalooliste puisniitude, looma-ja linnuriigi ning muude väärtuste poolest.
Aga ka Eesti seisab silmitsi ülemaailmse kriisiga - meie kaunis ning mitmekülgne loodus on ohus ja seda ei saa enam iseenesestmõistetavana võtta. Kliimamuutused on globaalne väljakutse ja on vaja kiiresti tegutseda, et vältida pöördumatuid kahjustusi meie planeedile.
Võitlus kliimamuutustega on praeguse Euroopa Komisjoni üks tähtsamaid ülesandeid. Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärk on muuta Euroopa esimeseks kliimaneutraalseks piirkonnaks.
Euroopa roheline kokkulepe
Euroopa roheline kokkulepe on Euroopa Komisjoni visioon sellest, kuidas saavutada kliimaneutraalsus ja pöörata tagasi elurikkuse kadu. Euroopa roheline kokkulepe hõlmab kõiki põhilisi poliitikavaldkondi, eesmärgiks muuta EL kaasaegseks, ressursitõhusaks ja nullheitega majanduseks.
Juunis 2021 vastu võetud Euroopa kliimamäärus sätestab kliimaneutraalsuse eesmärgi aastaks 2050 ning sisaldab ka aastaks 2030 siduvat eesmärki - vähendada kasvuhoonegaaside heiteid 55% võrra (võrreldes 1990. aastaga).
Rohelise kokkuleppega soovime näidata kogu maailmale, et kliimaneutraalsus on ka majanduslikult tulus ning õiglane: mitte kedagi ega ühtki piirkonda ei jäeta kõrvale. Euroopa rohelise kokkuleppe investeerimiskava abil tehakse kuni aastani 2030 vähemalt triljon eurot kestlikke investeeringuid. Investeerimiskava hõlmab ka õiglase ülemineku mehhanismi, mille abil kaasatakse aastatel 2021–2027 vähemalt 100 miljardi euro eest investeeringuid, et toetada inimesi piirkondades, mida üleminek kõige rohkem mõjutab. Eestis saab õiglase ülemineku fondist kasu Ida-Virumaa, kus investeeritakse 340 miljonit eurot ELi eelarvest.
Euroopa tahab olla oma rohelise kokkuleppega eeskujuks teistele ning kasutada diplomaatiat, kaubandust ja arengukoostööd kliimameetmete edendamiseks. Eesmärgiks on kehtestada üleilmsetes väärtusahelates kestliku majanduskasvu standardid.
Rohelisel kokkuleppel on oluline roll ka COVID-19 kriisi järgses taastumises. Üks kolmandik 1,8 triljonist eurost, mis investeeritakse ELi seitsmeaastase eelarve ja taasterahastu „NextGenerationEU“ abil, toetab Euroopa rohelist kokkulepet.
Euroopa rohelise kokkuleppe elluviimine
14. juulil 2021 tutvustas Euroopa Komisjon konkreetseid meetmeid, mille abil saavutada Euroopa kliimamääruses kokku lepitud eesmärgid. Kõik komisjoni ettepanekud on omavahel seotud ja üksteist täiendavad:
- ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) reform: eesmärk on veelgi langetada üldist heitkoguste piirmäära, järk-järgult kaotada lennundusele tasuta eraldatavad lubatud heitkoguse ühikud, lisada laevanduse heitkogused esimest korda HKSi ning luua uus eraldiseisev heitkogustega kauplemise süsteem maanteetranspordis ja hoonesektoris. Lisaks peaksid liikmesriigid kasutama kogu oma heitkogustega kauplemisest saadud tulu kliima- ja energiaprojektidele.
- Jõupingutuste jagamise määruse uuendamine: iga liikmesriik peab hoonete, maanteetranspordi, riigisisese meretranspordi, põllumajanduse, jäätmete ja väiketööstuse heiteid veelgi rohkem vähendama.
- Maakasutust, metsandust ja põllumajandust käsitleva määruse uuendamine: 2030. aastaks kehtestatakse ELi üldine CO2 sidumise eesmärk, mis tuleb saavutada looduslike sidujate abil (metsad, rabad jne).
- Taastuvenergia direktiivi uuendamine: seatakse kõrgem eesmärk toota 2030. aastaks 40% meie energiast taastuvatest energiaallikatest. Karmistatakse bioenergia säästlikkuskriteeriume (puitbiomassi astmelise kasutuse põhimõte).
- Uus ELi metsastrateegia: eesmärk on parandada ELi metsade kvaliteeti, kvantiteeti ja vastupanuvõimet.
- Energiatõhususe direktiivi muutmine: kehtestatakse siduv iga-aastane energiatarbimise vähendamise eesmärk ELi tasandil. Avalik sektor peab igal aastal renoveerima 3% oma hoonetest.
- Rangemad CO2 heite normid sõiduautodele ja kaubikutele: uute autode keskmine heide peaks vähenema 2030. aastaks 55% ja 2035. aastaks 100% (võrreldes 2021. aasta tasemega).
- Alternatiivkütuste taristut käsitleva määruse uuendamine: liikmesriigid peavad paigaldama suurtele maanteedele korrapäraste vahemaade järel laadimis- ja tankimispunktid: iga 60 kilomeetri järel elektrisõidukite laadimiseks ja iga 150 kilomeetri järel vesiniku tankimiseks. Õhusõidukitel ja laevadel peab suuremates sadamates ja lennujaamades olema juurdepääs puhtale elektrile. Algatused „ReFuelEU Aviation“ ja „FuelEU Maritime“ stimuleerivad säästvate kütuste kasutuselevõttu lennu- ja merendussektorites.
- Energia maksustamise direktiivi uuendamine: kaotatakse aegunud maksuvabastused ja vähendatud maksumäärad, mis praegu soodustavad fossiilkütuste kasutamist.
- Uus piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism (nn süsiniku piirimaks): kehtestatakse CO2 hind teatavate toodete impordile, et vältida kasvuhoonegaaside heite ülekandumist Euroopast väljapoole ja hoogustada vähese heitega tootmist väljaspool Euroopat.
- Uus kliimameetmete sotsiaalfond: toetatakse kodanikeinvesteeringuid energiatõhususse, uutesse kütte- ja jahutussüsteemidesse ning puhtamasse liikuvusse. Seeläbi suunatakse aastatel 2025–2032 sotsiaalselt õiglasse üleminekusse 144,4 miljardit eurot.
Euroopa Komisjoni ettepanekud on saadetud ELi seadusandjatele Euroopa Nõukogule ja Euroopa Parlamendile. Lõplikud meetmed selguvad läbirääkimiste tulemusena.
Mida Eesti teeb kliimamuutustega võitlemiseks?
Eesti on heaks kiitnud ELi siduvad kliimaeesmärgid. 2030. aastaks on Eesti seadnud endale veelgi ambitsioonikama rahvusliku eesmärgi: vähendada kasvuhoonegaase 70% võrra (võrreldes 1990. aastaga). 2020. aasta andmete kohaselt on Eesti heitkogused vähenenud juba 65% võrra, seda eelkõige 1990 aastate alguse suurte struktuurimuutuste tõttu. Lisaks on Eesti võtnud sihiks 2030. aastal katta oma aastane elektritarbimine taastuvelektriga.
Siiski on Eesti CO2 jalajälg Euroopas ühe inimese kohta suuruselt seitsmes – seda eelkõige energiasektori tõttu (82% kogu Eesti heitkogustest), milles omakorda on lõviosa põlevkivil.
Hoonete energiatarbimine on viimastel aastatel suurenenud, nagu ka transpordi energiatarbimine võrreldes 2004. aastaga. Seega tuleb Eestil kliimapoliitika valdkonnas veelgi rohkem pingutada.
Eesti on otsustanud väljuda põlevkivielektri tootmisest hiljemalt aastaks 2035 ning põlevkivi kasutamisest energeetikas aastaks 2040. Riiklik elektriettevõte Eesti Energia on väljendanud veel ambitsioonikamat soovi saada süsinikuneutraalseks aastaks 2045: elektritootmine põlevkivist peab lõppema aastaks 2025, põlevkivigaasi kasutamine aastaks 2030. Pärast 2030. aastat peaks ettevõtte toodetud elekter tulema tuuleparkidest ja päikesepaneelidest.
Nii nagu kõik teised liikmesriigid, on Eesti koostanud riikliku energia-ja kliimakava, mis näitab, kuidas Eesti kavatseb täita ELi 2030. aasta kliimaeesmärgid. Detsembris 2020 otsustas Eesti valitsus konkreetsed suunad, et toetada rohepööret ja tehnoloogilist üleminekut kogu majanduses. Praegu käib nii arengudokumendi „Eesti kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ kui ka sektoripõhiste arengukavade ajakohastamine, et viia need vastavusse ELi 2030. ja 2050. aasta kliimaeesmärkidega.
Rohelise ülemineku rahastamine Eestis
Kliimaneutraalsuse saavutamine 2050. aastaks nõuab märkimisväärseid investeeringuid nii avalikust kui ka erasektorist.
Euroopa rohelise kokkuleppe investeerimiskava abil tagatakse järgmise kümne aasta jooksul vähemalt triljon eurot kestlikke investeeringuid. Õiglase ülemineku mehhanismi abil kaasatakse aastatel 2021–2027 vähemalt 100 miljardi euro väärtuses investeeringuid, et toetada inimesi piirkondades, mida üleminek kõige rohkem mõjutab.
Euroopa Komisjon märkis oma 2020. aasta hinnangus Eesti energia- ja kliimakavale, et Eesti võib potentsiaalselt kasutada aastatel 2021–2027 ELi rahalisi vahendeid kuni 7,5 miljardi euro ulatuses, et hõlbustada üleminekut vähese CO2-heitega majandusele.
Aastatel 2021–2027 liikmesriikidele kättesaadavad ELi vahendid, mida saab kasutada rahvuslike energia- ja kliimakavade elluviimiseks, hõlmavad:
- 91 miljardit eurot programmist „Euroopa horisont“;
- 9,1 miljardit eurot InvestEU programmist;
- 29,9 miljardit eurot Euroopa ühendamise rahastust (transport ja energia);
- 360 miljardit eurot taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendist;
- 0,9 miljardit eurot tehnilise toetuse vahendist;
- 5,4 miljardit eurot keskkonna ja kliimameetmete programmist LIFE;
- 8,2 miljardit eurot Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (taasterahastu „Next Generation EU“ raames võetud kohustused).
- 140 miljardit eurot innovatsioonifondist.
Lisaks rahastati Eestis aastatel 1992–2020 programmist LIFE 84 miljoni euroga 42 erinevat keskkonnaprojekti. Uus LIFE programm aastateks 2021–2027 võetakse vastu 2021. aastal ja see hõlmab energiatõhususe ja taastuvenergia projektide rahastamist.
Näiteid LIFE programmist rahastatud projektidest Eestis:
- OSAMAT pilootprojekt põlevkihituha keskkonnanõuetele vastava taaskasutuse korraldamisest teedeehituses (2010-2016);
- UrbanStorm projekt jätkusuutlike ja kliimale vastupidavate linna sadevee korraldussüsteemide väljatöötamine Põhjala omavalitsuste jaoks (2019-2023);
- HAPPYRIVER projekt magevee elukeskkonna terviklikkuse taastamiseks Alam-Pedja Natura 2000 kaitsealal –Laeva jõe taaselustamine (2013-2017);
- Mires Estonia projekt soo-elupaikade kaitse ja taastamine (2015-2020);
- ForEst&FarmLand projekt „Kogukonnapõhine kohandatud metsa-ja põllumajandusmaastike majandamine Natura 2000 elupaikade ja liikide kaitsestaatuse parendamiseks (2020-2029)”;
Fakte
- Eesti süsinikdioksiidi heitkogused (inimese kohta) on ligi poolteist korda ELi keskmisest suuremad (2020. aasta andmed).
- Eesti kasvuhoonegaaside koguheitest on 82% seotud energia tootmise ja tarbimisega.
- Taastuvenergia osatähtsus Eesti energia lõpptarbimises on ainult 30%.
- Põlevkivi kaevandamine tekitab 67% Eesti tavajäätmetest.
- Ainult 63% Eesti inimestest näevad kliimamuutusi kui „väga tõsist” probleemi, mis on alla ELi keskmise (78%).
- Eestis jõuab olmejäätmetest ringlusse vaid 29%.
- Eestist alguse saanud Maailmakoristuspäev on ajaloo suurim üleilmne kodanikualgatus. Aktsiooni jooksul korrastavad pea 180 riigi inimesed oma kodurannad, -metsad ja -teed prügist.