Poliitiline kokkulepe alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta

Euroopa Komisjon tervitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu saavutatud poliitilist kokkulepet teha eelkõige Euroopa Liidu peamistes transpordikoridorides ja -sõlmedes kättesaadavaks rohkem elektrilaadimisjaamu ja vesinikutanklaid. See pöördelise tähtsusega kokkulepe aitab minna üle heiteta transpordile ja saavutada eesmärgi vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 2030. aastaks vähemalt 55%.

Uue määrusega alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta kehtestatakse eesmärgid, mida järgides tuleb võtta kasutusele elektrilaadimis- ja vesinikutankimistaristu maanteesektoris, kaldaäärne elektritoide mere- ja siseveesadamates ning lennujaamades seisvate lennukite elektrivarustus. Määrus näeb ette, et kogu ELis oleks olemas minimaalne laadimis- ja tankimistaristu. Alternatiivkütuste taristu aitab ka kaasa sellele, et laadimine ja tankimine oleks kasutajasõbralik. Selleks on kavandatud kõikjal ELis läbipaistvad hinnad, ühised miinimummaksete võimalused ja klienditeave.

Maanteetranspordis, laevanduses ja lennunduses kasutatav taristu 

Uued alternatiivkütuste taristu eeskirjad võimaldavad kasutada heiteta maanteesõidukeid, eriti elektril ja vesinikul töötavaid kergsõidukeid ja raskeveokeid ning saada kai äärde kinnitatud laevadele ja seisvatele õhusõidukitele elektritoidet. Täpsemalt tuleb 2025. või 2030. aastaks täita järgmised peamised kasutuselevõtueesmärgid.

1) Autode ja kaubikute laadimise taristu peab kasvama sõidukite kasutuselevõtuga samas tempos. Selleks peab üldsusele kasutada olev laadimistaristu tagama iga liikmesriigis registreeritud akutoitega elektriauto kohta 1,3 kW elektritoidet. Lisaks tuleb alates 2025. aastast üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) ulatuses iga 60 km tagant paigaldada kiirlaadimisjaamad võimsusega vähemalt 150 kW.

2) Alates 2025. aastast tuleb TEN-T põhivõrgu ulatuses iga 60 km tagant ja laiema TEN-T üldvõrgu ulatuses iga 100 km tagant kasutusele võtta raskeveokite laadimise jaamad võimsusega vähemalt 350 kW. Aastaks 2030 tuleb kogu võrk jaamadega katta. Lisaks tuleb paigaldada laadimisjaamad ohututele ja turvalistele parkimisaladele öise laadimise jaoks ning linnatranspordisõlmedesse tarnesõidukite jaoks.

3) Alates 2030. aastast tuleb kõigis linnatranspordisõlmedes ja TEN-T põhivõrgu iga 200 km tagant kasutusele võtta vesinikutankimistaristu, mis suudab teenindada nii autosid kui ka veoautosid. See peaks tagama piisavalt tiheda tanklate võrgu, et vesinikusõidukid saaksid sõita kogu ELis.

4) Aastaks 2030 peavad meresadamad, mida külastab vähemalt 50 suurt reisilaeva või 100 konteinerlaeva, tagama sellistele laevadele kaldaäärse elektritoite. See aitab lisaks meretranspordi süsinikujalajäljele vähendada märkimisväärselt ka kohalikku õhusaastet sadamapiirkondades. 

5) Lennujaamad peavad varustama seisvaid lennukeid elektriga 2025. aastaks kõigil lennujaama väravaga ühendatud seisupaikadel ja 2030 aastaks kõigil terminalist eemal asuvatel seisuplatsidel. 

6) Elektrilaadimisjaamade ja vesinikutanklate käitajad peavad tagama, et hinnad on täiesti läbipaistvad, pakkuma ühtset lepinguvaba makseviisi, nagu deebet- või krediitkaart, ning tegema elektrooniliselt kättesaadavaks asjakohased andmed, näiteks asukoha kohta, et kliendil oleks kogu vajalik info.

Järgmised sammud

Sel nädalal saavutatud poliitiline kokkulepe tuleb nüüd ametlikult vastu võtta. Kui Euroopa Parlament ja nõukogu on selle protsessi lõpule viinud, avaldatakse uued õigusnormid Euroopa Liidu Teatajas ja need jõustuvad pärast kuuekuulist üleminekuperioodi.

Taustteave

Selle nädala kokkulepe on järjekordne oluline samm Euroopa Komisjoni õigusaktide paketi „Eesmärk 55“ vastuvõtmiseks, et viia ellu Euroopa roheline kokkulepe. Viimati võeti vastu kokkulepe kestlike kütuste kohta laevanduses.

Lisateave

Paketi „Eesmärk 55“ ettepanekud

Pressiteade koos tsitaatidega