Euroopa Liit (EL) on taganud oma elanikele rahu, stabiilsuse ja heaolu, mis on kestnud üle poole sajandi, aidanud tõsta Euroopa kodanike elatustaset ning kasvatanud ja tugevdanud Euroopa majandust. Aastal 2012 tunnustati ELi ka Nobeli rahupreemiaga, kuna ELil on olnud oluline roll demokraatia ja inimõiguste edendamisel. Samuti on EL aidanud muuta suuremat osa Euroopast sõjakontinendist rahukontinendiks.
Algsest majandusliidust on välja kasvanud liit, mis hõlmab erinevaid poliitikavaldkondi alates ELi kui maailma suurima ühisturu korraldusest, tarbijate ja töötajate kaitsest, kliimast ja keskkonnakaitsest kuni välissuhete ja julgeolekuni.
EL on ainulaadne majandus- ja poliitilise koostöö partnerlus, milles osaleb 27 Euroopa riiki. Selle asutasid 1958. aastal Euroopa Majandusühendusena Belgia, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Prantsusmaa ja Saksamaa. 1993. aastast Euroopa Liidu nime kandva liiduga on sellest ajast alates ühinenud veel 22 riiki. Ühendkuningriik lahkus EList 2020. aasta lõpus.
EL rajaneb õigusriigi põhimõttel – kogu ELi tegevus põhineb aluslepingutel ning nendes kehtestatud õigustel ja kohustustel, milles kõik liikmesriigid on vabatahtlikult ja demokraatlikult kokku leppinud.
ELi institutsioonid
ELil on ainulaadne institutsiooniline ülesehitus. Liikmesriikide valitsused määravad korrapärastel tippkohtumistel kindlaks üldised prioriteedid ja otsuste tegemine hõlmab mitut institutsiooni. Neli peamist ELi seadusandlikku institutsiooni on järgmised:
- Euroopa Parlament: ELi kodanike valitud seadusandlik organ, mis hääletab ELi õigusaktide, kokkulepete ja eelarvete vastuvõtmise üle ning teostab teiste ELi institutsioonide üle järelevalvet. Euroopa Parlament valitakse viieks aastaks, järgmised Euroopa Parlamendi valimised toimuvad 2029.aastal.
- Euroopa Ülemkogu: toob kokku kõigi liikmesriikide juhid, et määrata kindlaks ELi üldine tegevuskava ja poliitilised prioriteedid.
- Euroopa Liidu Nõukogu: koosneb liikmesriikide ministritest ning peab koos parlamendiga läbirääkimisi ELi õigusaktide üle ja võtab neid ühiselt vastu.
- Euroopa Komisjon: ELi täidesaatev organ, mis koostab ELi õigusaktide ettepanekuid ja rakendab Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu poolt vastu võetud õigusakte. Euroopa Komisjoni juhib president.
ELi institutsioonide hulka kuuluvad ka:
- Euroopa Liidu Kohus: Euroopa Liidu kohtuinstitutsioon, mis tagab, et ELi õigust järgitakse.
- Euroopa Keskpank: eurot kasutavate riikide keskpank, mille ülesanne on säilitada euroalal hinnastabiilsus ning tagada Euroopa pangandussüsteemi turvalisus ja usaldusväärsus.
- Euroopa Kontrollikoda: ELi sõltumatu välisaudiitor, mille ülesanne on jälgida, et ELi rahalisi vahendeid kogutakse ja kasutatakse eesmärgipäraselt, ning aidata tõhustada ELi finantsjuhtimist.
ELil on ka ELi välis- ja julgeolekupoliitikaga tegelev diplomaatiline üksus – Euroopa välisteenistus. Perioodil 2024– 2029 on Euroopa välisteenistuse juht, kes on ühtlasi ka üks Euroopa Komisjoni asepresidentidest, Eesti endine peaminister Kaja Kallas.
Lisateave ELi institutsioonide, asutuste ja ametite kohta