Skip to main content
Euroopa Komisjoni logo
Esindus Eestis

Võitlus väärinfoga

Tervisevaldkonnas, sealhulgas seoses COVID-19 pandeemiaga, on väärinfo ja valearusaamad väga levinud. COVID-19 pandeemiast ajakohase teabe saamiseks on oluline tugineda ainult usaldusväärsetele allikatele. Euroopa Komisjon on loonud eraldi veebilehe kooronaviiruse kohta leviva väärinfoga võitlemiseks.

Soovitame järgida Euroopa terviseasutuste – Eesti puhul terviseameti – nõuandeid ja hankida teavet usaldusväärsetest allikatest nagu Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) kodulehekülgedelt. Väärinfo levikut aitab peatada ka see, kui hoidute jagamast teavet, mis pärineb ebausaldusväärsetest allikatest. 

Eesti inimesed saavad oma allikakriitilisust ja meediapädevust kontrollida haridus- ja teadusministeeriumi loodud  veebitestiga.

Digiteenuste õigusakt

Väärinfo konflikti kohta Venemaa ja Ukraina vahel – seitse ümberlükatud müüti

EUvsDisinfo poolt kogutud müüdid ja väärinfo näited Ukraina-Venemaa konflikti kohta.

Iga päev toob üha uusi valesid Ukraina ja praeguste pingete kohta Venemaa-Ukraina piiril. Alates Krimmi poolsaare ebaseaduslikust annekteerimisest 2014. aastal ja jätkuvast sõjalisest agressioonist Ukraina vastu on Venemaa korraldanud pidevalt ja koordineeritult riigi juhitud desinformatsioonikampaaniat, mis on suunatud Venemaa elanikkonnale, Venemaa naaberriikidele, Euroopa Liidule ja mujale ning mille eesmärk on eelkõige mõjutada avalikku arvamust. Riigi kontrolli all olevale meediale ja laiemale Kremli-meelsele meedia „ökosüsteemile“ toetudes on Venemaa ametivõimud teinud kõik endast oleneva, et Ukrainat halvustada, kujutada riiki ohuna ülemaailmsele julgeolekule ning rünnata rahvusvahelist üldsust Ukraina suveräänsuse, territoriaalse terviklikkuse ja sõltumatuse toetamise eest tema rahvusvaheliselt tunnustatud piirides. Venemaa kampaania on otseselt suunatud ka Euroopa Liidu ja teiste osalejate, eelkõige NATO rolli vastu, kujutades neid vääralt kui väidetavat agressiivset ohtu, mis tekitab Venemaale „põhjendatud julgeolekuprobleeme“. Venemaa hiljutine sõjalise kohaloleku suurendamine, mis algas 2021. aasta kevadel Ukraina piiril ja ebaseaduslikult annekteeritud Krimmi poolsaarel, on seda desinformatsiooni tulva üksnes süvendanud.

Käesolevas ülevaates vaadeldakse kõige levinumaid ja ohtlikumaid müüte ning sageli otseseid valesid, mis on seotud Venemaa ja Ukraina konfliktiga.

1. müüt: „Praegused pinged tulenevad Ukraina ja tema lääneriikidest liitlaste püsivast agressiivsest käitumisest. Venemaa vaid kaitseb oma õigustatud huve ega ole konflikti tekkimises süüdi.“

Ei vasta tõele. Tegelikult rikub Venemaa jätkuvalt rahvusvahelist õigust ja muid kokkuleppeid, millega ta on liitunud. Krimmi poolsaare ebaseadusliku annekteerimise ja Ukraina vastu suunatud relvastatud kallaletungide toimepanemisega on Venemaa, kes on üks ÜRO Julgeolekunõukogu alalistest liikmetest, rikkunud vähemalt 12 rahvusvahelist ja kahepoolset lepingut. Nende hulka kuuluvad ÜRO põhikiri, Helsingi lõppakt ja Pariisi harta, millega tagatakse riikide suveräänne võrdsus ja territoriaalne terviklikkus, piiride puutumatus, hoidumine ähvardamisest või jõu kasutamisest ning riikide vabadus valida või muuta oma julgeolekukorraldust.

Teisisõnu on Venemaa tegevus, mis kahjustab ja ohustab Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust, eelkõige Donbassis, ebaseaduslik. Selline tegevus ohustab jätkuvalt Euroopa julgeolekukorda ja seab ohtu reeglitel põhineva rahvusvahelise korra.

Mis puudutab inimohvreid, siis Ukraina on kandnud käimasolevas konfliktis Venemaaga tõsist kahju. Venemaa agressiooni tulemusena on tapetud umbes 14 000 ukrainlast ning palju rohkem on saanud vigastada. Samuti on üle 1,5 miljoni elaniku olnud sunnitud konflikti tõttu Krimmi poolsaarelt ja Ida-Ukrainast lahkuma.

väärinfo müüt 1

2. müüt: „Selle konflikti vallandas olukord Ukrainas. On tõendeid selle kohta, et Ukraina paneb riigi idaosas toime julmusi oma venekeelse elanikkonna vastu. Venemaa peab sekkuma muu hulgas seetõttu, et ukrainlased ja venelased on üks rahvas. Ukraina kuulub lihtsalt Venemaa „eelistatud mõjupiirkonda“.

Ei vasta tõele. Väited, et Ukraina ründab oma territooriumi ja kiusab taga oma kodanikke, on absurdsed. Selleks et suurendada riigisisest toetust Venemaa sõjalisele agressioonile, on riigi kontrolli all olev Vene meedia väsimatult püüdnud Ukrainat halvustada, süüdistades teda väidetavas genotsiidis (avaneb uuel vahekaardil) Ida-Ukrainas, tõmmates põhjendamatuid paralleele natsismi ja Teise maailmasõjaga (avaneb uuel vahekaardil) ning mõeldes välja lugusid, mille eesmärk on tekitada üldsuses negatiivset emotsionaalset fooni.

Selliseid väljamõeldud lugusid on palju, neid illustreerib kõige paremini tuntud näide Vene televisiooni uudisloost, milles süüdistatakse Ukraina vägesid konflikti alguses Ida-Ukrainas noore poisi risti löömises. Faktikontrollijad suutsid kiiresti tõestada, et see uudis on täielikult välja mõeldud. Sarnaste uudislugude levitamine jätkub ka praegu.

Tegelikult puuduvad tõendid selle kohta, et Ida-Ukraina vene keelt kõnelevaid või etnilisi venelasi ähvardaks Ukraina ametivõimude tagakiusamine, rääkimata genotsiidist. Seda kinnitavad aruanded, mida on avaldanud Euroopa Nõukogu (avaneb uuel vahekaardil), ÜRO inimõiguste ülemvolinik (avaneb uuel vahekaardil) ja OSCE (avaneb uuel vahekaardil).

Sageli kasutatav väide, et ukrainlased ja venelased on üks rahvas, on üks vanimaid ja sügavalt juurdunud müüte, mida Ukraina vastu kasutatakse. Isegi pikaajalisest ajaloolisest vaatenurgast ei pea see väide paika. Kuigi nende ühised juured ulatuvad 9. sajandist kuni 13. sajandi keskpaigani eksisteerinud Kiievi-Vene riigini, ei ole õige väita, et ukrainlased ja venelased on 800 aastat hiljem üks rahvas. Hoolimata pikka aega kestnud võõrvõimust on Ukrainal tugev rahvuslik kultuur ja identiteet ning ta on suveräänne riik.

Mõiste „suurvene rahvas“, millel puuduvad poliitilised piirid, on ideoloogiline konstruktsioon, mis ulatub tagasi tsaarivõimu perioodi (avaneb uuel vahekaardil) ning seda on kasutatud Ukraina suveräänsuse ja rahvusliku identiteedi õõnestamiseks. Alates 2014. aastast on Venemaa valitsus levitanud seda müüti uue hooga, püüdes õigustada ja põhjendada oma sõjalist agressiooni Ukraina vastu.

Selline mõiste nagu „mõjupiirkond“ ei kuulu 21. sajandisse. Nagu kõigil suveräänsetel riikidel on ka Ukrainal vabadus valida oma tee, välis- ja julgeolekupoliitika ning liitlased ja õigus otsustada, millistes rahvusvahelistes organisatsioonides ja sõjalistes liitudes osaleda.

Andmaks laiemat kõlapinda mõttele, et Ukraina kuulub Venemaa mõjupiirkonda, väidavad Venemaa ametivõimud ja riigi kontrolli all olev meedia sageli, et Ukraina ei ole „päris“ riik. Venemaa riiklik propaganda püüab ajaloolisi fakte moonutada eesmärgiga õigustada mõtet, et Ukraina kuulub Venemaa loomulikku huvipiirkonda.

väärinfo müüt 2

3. müüt: „Ukraina peaks igal juhul pöörduma Venemaa poole, sest EL ja lääneriigid ei ole riigist huvitatud ja on selle hüljanud“.

Ei vasta tõele. EL on sõlminud Ukrainaga strateegilise partnerluse, kusjuures tegelikult on Ukrainast saanud üks ELi lähimaid partnereid. Partnerluse süvenemisest viimastel aastatel annavad tunnistust ELi-Ukraina assotsieerimisleping ning loodud põhjalik ja laiaulatuslik vabakaubanduspiirkond (avaneb uuel vahekaardil). Täna on EL Ukraina suurim kaubanduspartner, liidu osakaal Ukraina kaubavahetuses on üle 40%. EL toetab Ukrainas idapartnerluse raames (avaneb uuel vahekaardil) mitmesuguseid programme ning samuti Ukraina reformikava rakendamist. Alates 2014. aastast on EL andnud Ukrainale 17 miljardi euro ulatuses laene ja toetusi.

Alates 2014. aastast on EL kindlalt toetanud Ukraina suveräänsust, territoriaalset terviklikkust ja sõltumatust tema rahvusvaheliselt tunnustatud piirides ning on muu hulgas kehtestanud Venemaale piiravad meetmed (avaneb uuel vahekaardil) Ukraina tahtliku destabiliseerimise tõttu Krimmi poolsaarel. EL toetab Ukrainat ka riigi vastupanuvõime tugevdamisel desinformatsiooni ja küberrünnakute vastu.

väärinfo müüt 4

4. müüt: „Praegune kriis on NATO ja lääneriikide süü. Kui nad oleksid täitnud oma lubadust allianssi mitte laiendada, ei tunneks Venemaa end ohustatuna.“

Ei vasta tõele. Sellist lubadust ei ole kunagi antud ning NATO-lt ei ole seda kunagi ka küsitud. Riigi kontrolli all olevas Vene meedias on sageli väidetud, et Nõukogude Liidu liidrile Mihhail Gorbatšovile lubati „suusõnaliselt“, et NATO ei laiene taasühinenud Saksamaa piiridest kaugemale. Tegelikult lükkas Gorbatšov ise selle väite 2014. aasta intervjuus (avaneb uuel vahekaardil) ümber, öeldes, et „NATO laienemise teemat ei arutatud üldse ja seda küsimust nendel aastatel ei tõstatatud. Ütlen seda täie vastutustundega. Ükski Ida-Euroopa riik ei tõstatanud seda küsimust isegi pärast Varssavi Lepingu Organisatsiooni lagunemist 1991. aastal.“

Sellised nn suulised kokkulepped on väljamõeldis. NATO liikmed ei ole kunagi võtnud poliitilisi ega õiguslikult siduvaid kohustusi mitte laiendada allianssi Saksamaa taasühinenud piiridest kaugemale.

Väide, et NATO lubas mitte laieneda, moonutab põhimõtteliselt alliansi olemust. NATO kui kaitsva suunitlusega allianss ei „laiene“ imperialistlikus mõttes. Otsused NATO liikmesuse kohta on iga taotleja ja praeguse 30 NATO liitlase enda teha. Iga suveräänne riik võib valida oma tee ja temaga piirnevatel riikidel – antud juhul Venemaal – ei ole õigust sekkuda.

väärinfo müüt 5

5. müüt: „NATO agressiivse laienemise tõttu on Venemaa nüüd „vaenlaste piiramisrõngas“ ja peab ennast kaitsma.“

Ei vasta tõele. Ükski riik ega allianss ei pea plaani Venemaad rünnata. Keegi ei ohusta Venemaad. Tegelikult on EL ja Ukraina Euroopas praegu kehtiva julgeolekukorra kindlad toetajad. Tuleb meeles pidada, et Venemaa on territooriumilt maailma suurim riik, kus elab rohkem kui 140 miljonit inimest ja kellel on üks maailma suurimaid relvajõude, mille arsenali kuulub kõige rohkem tuumarelvi. On absurdne kujutada Venemaad tõsises ohus oleva riigina. Geograafiliselt on Venemaa maismaapiiri kogupikkusest vähem kui kuueteistkümnendik NATO liikmetega ühine. Neljateistkümnest Venemaa naaberriigist on ainult viis NATO liikmed.

Samuti ei ole ühtegi argumenti, mis viitaks sellele, et sõjaline jõud on ainus lahendus. On terve rida rahvusvahelisi organisatsioone, kahepoolseid lepinguid ja formaate, kus Venemaa saab osaleda koostööl põhinevas ja rahumeelses dialoogis, näiteks OSCE raamistikus või relvastuskontrollirežiimide raames. EL hoiab Venemaaga suhtlemise kanalid avatuna osana ELi Venemaa poliitikast, mis toetub viiele juhtpõhimõttele. Väljakujunenud suhtluskanaleid on palju. Suveräänse riigina on Ukrainal siiski õigus valida endale meelepärane poliitika ja alliansid, kus osaleda. Arusaam, et Venemaal peaks olema vetoõigus Ukraina suveräänsete otsuste üle, on alusetu. Sellega seoses ei väida ei EL ega NATO, et neil oleks vetoõigus selle üle, millised riigid võivad olla Ühise Julgeoleku Lepingu Organisatsiooni (CSTO) liikmed, kuna EL ja NATO ei ole selle lepingu osalised.

väärinfo müüt 5

6. müüt: „Mingil juhul ei vastuta Venemaa praeguste pingete eest Ukrainas. Ukraina on tahtlikult rikkunud Minski kokkuleppeid ja lääneriigid jätkavad Ukraina relvastamist. Venemaa peab oma piire kaitstes kiiresti reageerima. Provokatsioon tuleb lääneriikide poolt.“

Ei vasta tõele. Tegelikult on Venemaa koondanud Ukraina piirile, sealhulgas ebaseaduslikult annekteeritud Krimmi poolsaarele 140 000 sõjaväelast ja hulgaliselt varustust.

Venemaa on Minski kokkulepete osaline ning need on kõige uuemad ametlikud dokumendid, milles Venemaa on kinnitanud Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust. Venemaa ei ole aga Minski kokkulepete rakendamisel omapoolseid lubadusi täitnud. Vene pool ja tema juhtimisel tegutsevad üksused ei ole suutnud rakendada relvarahu, kõrvaldada kogu raskerelvastust, viia ellu poliitvangide vahetust põhimõttel „kõik kõigi vastu“ ega tagada rahvusvahelisel mehhanismil põhineva humanitaarabi kohaletoimetamist. Vastupidi, Venemaa on tugevdanud toetust ebaseaduslikele relvastatud rühmitustele Ida-Ukrainas. Venemaa ei võimalda ka OSCE Ukraina erakorralise vaatlusmissiooni vaatlejatele piiranguteta juurdepääsu, muu hulgas Ukraina-Venemaa piirile, kus lõpetati (väga piiratud) vaatlusmissioon Venemaa veto tõttu 2021. aasta suvel.

Ilma relvarahu täieliku rakendamise, raskerelvastuse kõrvaldamise ja OSCE järelevalvemissioonile täieliku juurdepääsu lubamiseta kõikidele territooriumidele on raske arutada Minsk II kokkuleppe poliitiliste osade rakendamist. Sellest hoolimata rakendas Ukraina Minski kokkuleppeid nii palju, kui seda on territooriumi üle kontrolli omamata mõistlikult võimalik teha, ja järgis kokkuleppe kõiki punkte. Ta on vastu võtnud ja uuendustega pikendanud eristaatust ja amnestiat käsitlevaid õigusakte (2014) ning koostanud kohalikke valimisi käsitleva õigusakti eelnõu (2014). Ukraina võttis vastu põhiseaduse muudatused, et suurendada praegu tema kontrolli alla mitte kuuluvate territooriumide autonoomiat (2015).

väärinfo müüt 6

7. müüt: „EL on niikuinii nõrk ja ebaoluline. Miks üldse Euroopa Liiduga kõnelusi pidada?“

Ei vasta tõele. Venemaa poliitiline juhtkond on teinud suuri jõupingutusi veenmaks maailma, et EL on nõrk ega ole huvitatud rahvusvahelise rahu ja julgeoleku edendamisest. Venemaa ametnikud ja riigimeedia väidavad sageli, et EL on ebaoluline ja ei suuda kriisidega toime tulla, olgu siis tegemist Venemaa ja Ukraina konfliktiga või mis tahes muu rahvusvahelise küsimusega. 2022. aasta jaanuaris süüdistas välisminister Sergei Lavrov Euroopa Liitu võimetuses.

Asjaolu, et Euroopa on alates Teise maailmasõja lõpust elanud rahus, on piisav tõend selle väite ümberlükkamiseks. EL on koostöös ÜRO, NATO, OSCE, Euroopa Nõukogu, G7 liikmete ja teiste rahvusvaheliste partneritega andnud käegakatsutava panuse rahu ja julgeoleku tagamisse laiemas Euroopa piirkonnas ja kaugemal, sealhulgas Ukrainas.

EL on ka maailma suurim integreeritud majanduspiirkond ja Ukraina suurim kaubanduspartner. ELi ja Ukraina vaheline ambitsioonikas assotsieerimisleping lähendab Ukrainat ja ELi, toetades reforme Ukrainas, avades ELi ühtse turu ning ühtlustades eri sektorite õigusakte, standardeid ja reegleid.

väärinfo müüt 7

Väärinfo 2021. aastal: piinlikumad hetked

1. Kangelased ja kurikaelad

väärinfo

Poola-Valgevene piiril Valgevene parlamendisaadikuga tehtud intervjuu taustal on näha sõjaväevormis, maskis ja relvastatud sõdurit migrante ohjeldamas. Intervjuus rõhutab parlamendisaadik piirile kogunenud migrantide närust olukorda ja humanitaarabi, mida Valgevene neile annab. Kremlimeelne meedia ja Valgevene režiimi kontrollitud telekanalid kasutasid neid kaadreid, et näidata, kui ebainimlikud ja agressiivsed on Poola ja EL võrreldes Valgevenega, keda esitletakse humanitaarabi osutajana. Sellega püütakse tähelepanu kõrvale juhtida tõsiasjalt, et inimkannatusi kujutavate kaadrite varjus kasutab Aleksandr Lukašenko inimesi süsteemselt ära oma poliitiliste eesmärkide saavutamiseks.

2. Jeesus Kristuse seksuaalsus

Vene välisminister Sergei Lavrov kasutas oma Venemaa välispoliitikast, põhimõtetest, visioonidest ja ambitsioonidest kirjutatud artiklit väärtustest laetud rünnakuna lääne haridussüsteemi pihta. Minister väitis, et paljudes lääneriikides õpetatakse lastele koolis, et Jeesus oli biseksuaalne. Venemaa sõltumatud ajakirjanikud jõudsid jälile Lavrovi väite allikaks olnud TikToki videole, kus üks Austraalia laps väidab, et Jeesus on biseksuaalne ja sooneutraalne, sest ta armastab igaüht ja kannab kleiti, kuigi on mees. Pole just kõige usaldusväärsem allikas, millele riiklikus dokumendis toetuda. Soovitame Venemaa välisministril edaspidi fakte põhjalikumalt kontrollida

3. Kahepalgeline sotsiaalmeedia

Paraku on COVID-19 ja vaktsiinidega seotud väärinfo meie edetabelis endiselt tõusuteel. 2021. aasta tõi ilmsiks kremilimeelsete kahepalgelisuse vaktsiinidega seotud teabe kajastamisel. Nimelt juhtisid sotsiaalmeedia kasutajad tähelepanu sellele, et kui venekeelseid lugejaid innustati vaktsineerima, siis RT ja Sputniku ingliskeelsed kanalid nimetasid pandeemiat pettuseks ja levitasid vaktsineerimisvastaseid väiteid.

4. Näljaste jõulumäss Euroopas

Containment measures in Brussels - City views

Läänes on toitu külluses, kuid kremlimeelsed väljaanded väitsid, et toidupuuduse tõttu jäävad eurooplaste jõululauad tänavu hõrgutistest tühjaks ning oodata on lausa mässu. Tõsi, toidutarnetega oli Ühendkunigriigis Brexiti tõttu väiksemaid probleeme ning veokijuhte nappis, kuid kindlasti ei olnud meil kaklusi toidu pärast, meditsiinitarnete ja kütuse puudust ega politsei kokkupõrkeid. Väljaanne võis küll pidada silmas La Tomatinat, kuid isegi see kuulus tomatisõda jäi pandeemia tõttu tänavu ära.

5. Tõelise mehe otsingul

Aseksuaalsed emotikonid ajasid vihale vene duumasaadikud, kes süüdistasid läänt Venemaa kui maskuliinsuse viimase kantsi tahtlikus ründamises habemega naiste ja naiselike meestega.

Kremlile allutatud avaliku arvamuse uuringute keskus (VTsIOM) korraldas isegi uuringu „tõelise mehe“ leidmiseks, tuues välja mehelikkuse tunnused. Kremlimeelsetes väljaannetes kajastatud uuringus peeti „tõelise mehe“ tunnusteks ausust (19%), usaldusväärsust (14%) ja õiglust (9%). Paraku ei suutnud 1600 vastajast 45% nimetada Venemaal ühtegi „tõelist meest“.

Euroopa Liit väärinfo vastu

Fakte Euroopa Liidu eelarve kohta

Faktid Euroopa Liidu eelarve suuruse kohta, kuidas kulutatakse raha Euroopa kodanike elu parandamiseks ja mis kasu võiks teile sellest olla.

EUvsDiSiNFO

Venemaa väärinfoga võitlemiseks loodud Euroopa Liidu välisteenistuse projekti veebileht (inglise keeles)