Komisjon avaldas ELi digikümnendi programmi teise aruande, mis annab põhjaliku ülevaate olukorrast 2030. aasta digieesmärkide saavutamisel. Aruandele on lisatud ka liikmesriikide digikümnendi tegevuskavade analüüs, milles kirjeldatakse põhjalikult ELi digipöördeks vajalikke riiklikke meetmeid, tegevust ja rahastamist.
Euroopa digiajastule vastavaks muutmise valdkonna juhtiv asepresident Margrethe Vestager: „Aruanne näitab selgelt, et me ei ole Euroopa digiülemineku eesmärkide saavutamisel graafikus. Kuid see osutab ka selgele edasisele tegevusvajadusele: vajame täiendavaid investeeringuid digioskustesse, kvaliteetsesse ühenduvusse ja tehisintellekti kasutuselevõttu. Peame igati soodustama digivahendite kasutamist. Väga paljud inimesed peavad alles omandama vajalikud digioskused – nii alg- kui ka eksperttasemel. Samuti peame edendama koostööd ja integreerima paremini oma ühtset turgu, et saavutada tõeline digipööre kogu Euroopas.“
Komisjoni analüüs näitab, et praeguses tempos jätkates ei saavuta ELi ühiselt seatud eesmärke. Vaja on rohkem investeeringuid nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil, eelkõige digioskuste, kvaliteetse ühenduvuse, tehisintellekti ja andmeanalüüsi ning pooljuhtide tootmise ja idufirmade ökosüsteemide valdkonnas.
Eesti on Euroopas esirinnas eelkõige digitaalsete avalike teenuste pakkumise poolest: 98,9% ettevõtjatele ja 95,8% kodanikele mõeldud avalikest teenustest on digitaalselt kättesaadavad. Samuti paistab Eesti silma elementaarsete digioskuste poolest – need on olemas 62,6% elanikkonnast (ELi keskmine 55,6%). Eesti on komisjoni hinnangul teinud head tööd ka digitaristu ja -tehnoloogia arendamiseks, kuid ELi 2030. aasta eesmärkide saavutamiseks on vaja teha rohkem. Väga suure läbilaskevõimega võrguga on praegu kaetud 76,9 %-l leibkondadest, mis jääb veidi alla ELi keskmise 78,8 %. Vähemalt algtasemel digitaliseeritud VKEde osakaal (55,9 %) jääb samuti alla ELi keskmise (57,7 %), samuti kõrgtasemel digitehnoloogia kasutuselevõtt. Täpsemalt Eesti kohta saab lugeda siit.
ELi tervikuna ei ole saavutanud digikümnendi programmis seatud ühenduvuseesmärke. Kiudoptilised võrgud, mis on üliolulised gigabitiühenduvuse tagamiseks ja selliste tipptasemel tehnoloogiate kasutuselevõtu võimaldamiseks nagu tehisintellekt, pilvandmetöötlus ja asjade internet, ulatuvad endiselt ainult 64%-ni leibkondadest. Kvaliteetsed 5G-võrgud katavad praegu vaid 50% ELi territooriumist ja nende toimimine ei ole endiselt piisav kõrgetasemeliste 5G-teenuste osutamiseks.
Euroopa ettevõtetes jäi 2023. aastal tehisintellekti, pilvandmetöötluse ja suurandmete kasutuselevõtt tublisti alla digikümnendi 75% eesmärgile. Praeguste suundumuste jätkudes kasutab 2030. aastaks ainult 64% ettevõtjatest pilvandmetöötlust, 50% suurandmeid ja kõigest 17% tehisintellekti. Ettevõtlussektori digitaliseerimiseks on vaja ergutada väikeettevõtteid kasutusele võtma uuenduslikke digivahendeid, eelkõige pilvandmetöötlust ja tehisintellekti, ning kaasata täiendavaid erainvesteeringuid suure kasvupotentsiaaliga idufirmadesse.
Ka digioskuste eesmärke ei ole Euroopas tervikuna kaugeltki veel saavutatud ning elementaarsed digioskused on vaid 55,6%-l ELi elanikest. Praeguse suundumuse kohaselt on ELis 2030. aastal ligikaudu 12 miljonit IKT-spetsialisti, kusjuures sooline tasakaalustamatus püsib. Liikmesriigid peaksid edendama digioskusi kõigil haridustasemetel ning motiveerima noori ja eelkõige tüdrukuid huvituma teadusest, tehnoloogiast, inseneeriast ja matemaatikast.
Üks digikümnendi programmi eesmärkidest on teha kõik olulised avalikud teenused kodanikele ja ettevõtjatele internetis kättesaadavaks ja pakkuda neile elektrooniliste terviseandmete haldamise võimalust turvalise e-identimise (eID) kaudu. eID on praegu kättesaadav 93%-le ELi elanikest ja ELi digikukkur peaks selle kasutamist veelgi soodustama. Praeguse olukorra jätkumise korral on siiski endiselt keeruline saavutada 2030. aastaks seatud eesmärki pakkuda kodanikele ja ettevõtjatele digitaalselt kõiki avalikke teenuseid.
Järgmised sammud
Liikmesriigid peavad oma tegevuskavad enne 2. detsembrit 2024 läbi vaatama ja viima need kooskõlla digikümnendi programmi eesmärkidega. Digikümnendi programmi esimene aruanne avaldati 2023. aasta septembris.
Digipöörde edendamiseks on EL eraldanud taaste- ja vastupidavusrahastust 150 miljardit eurot, programmist „DIGITAL Europe“ 7,9 miljardit eurot ja Euroopa ühendamise rahastust 1,7 miljardit eurot.
Lisateave
Üksikasjad
- Avaldamiskuupäev
- 3. juuli 2024
- Autor
- Esindus Eestis