Põhisisu juurde
Esindus Eestis
Pressiteade28. märts 2022Esindus Eestis4 min lugemist

Komisjon kutsub liikmesriike üles lõpetama kiiresti nn kuldsete passide ja elamislubade väljaandmine

kuldsed passid

Täna avaldatud soovituses kutsub komisjon liikmesriike üles tunnistama viivitamata kehtetuks investoritele kodakondsuse andmise korra ja tagama, et sellest tulenevate riskide maandamiseks tehtaks ranget kontrolli.

Mõned Venemaa või Valgevene kodanikud, kelle suhtes kohaldatakse sanktsioone või kes oluliselt toetavad sõda Ukrainas, võivad olla omandanud selle korra alusel ELi kodakondsuse või eelispääsu ELi, sealhulgas võimaluse Schengeni alal vabalt ringi liikuda. Nende otseste ohtudega tegelemiseks soovitab komisjon täna liikmesriikidel ka hinnata, kas Venemaa või Valgevene kodanikelt, kes on seoses sõjaga Ukrainas lisatud ELi sanktsioonide loetellu, tuleks nn kuldse passi korra alusel antud kodakondsus ära võtta. Elamisload, mis on antud investoritele elamisloa andmise korra alusel Venemaa ja Valgevene kodanikele, kelle suhtes kohaldatakse sanktsioone, tuleks pärast individuaalset hindamist ning vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele, põhiõigustele ja liikmesriikide õigusele viivitamata kehtetuks tunnistada.

Õigus- ja tarbijaküsimuste volinik Didier Reynders ütles: „Euroopa väärtused ei ole müügiks. Kodakondsuse müük nn kuldsete passide kaudu on ELi õiguse kohaselt ebaseaduslik ja kujutab endast tõsist ohtu meie julgeolekule. See rajab teed korruptsioonile, rahapesule ja maksustamise vältimisele. Kõik asjaomased liikmesriigid peaksid viivitamata lõpetama investoritele kodakondsuse andmise. Lisaks peaksid nad hindama, kas on tarvis kehtetuks tunnistada nn kuldsed passid, mis on juba välja antud isikutele, kelle suhtes on kehtestatud sanktsioonid või kes toetavad oluliselt Putini sõda.“

 

Investoritele kodakondsuse andmise kord

Iga inimene, kellel on ühe ELi liikmesriigi kodakondsus, on samal ajal ka ELi kodanik. ELi kodakondsus annab automaatselt õiguse vabale liikumisele, pääsu ELi siseturule ning õiguse valida ja kandideerida ELi ja kohalikel valimistel. See mõjutab kõiki liikmesriike ja investoritele kodakondsuse andmisega seotud riskid on Venemaa Ukraina-vastase agressiooni kontekstis taaskord rohkem esile tulnud.

Tänases soovituses rõhutatakse, et:

  • liikmesriigid, kus endiselt kasutatakse investoritele kodakondsuse andmise korda, peavad selle viivitamata lõpetama. Selline kord ei ole kooskõlas lojaalse koostöö põhimõttega ega ELi aluslepingutes sätestatud liidu kodakondsuse mõistega. 20. oktoobril 2020 algatas komisjon kahe liikmesriigi suhtes rikkumismenetlused seoses investoritele kodakondsuse andmise korraga. Lisaks on komisjon kutsunud veel üht liikmesriiki üles kuldsete passide andmist lõpetama. Vahepeal on kaks liikmesriiki oma korra rakendamise lõpetanud või seda lõpetamas; 
  • asjaomased liikmesriigid peaksid hindama, kas sellistelt Venemaa või Valgevene kodanikelt, kelle suhtes on kehtestatud sanktsioonid või kes oluliselt toetavad sõda Ukrainas, tuleks varem antud kodakondsus ära võtta. Hindamisel tuleb arvesse võtta Euroopa Liidu Kohtu sedastatud põhimõtteid, mis puudutavad liidu kodakondsuse kaotamist.

 

Investoritele elamisloa andmise kord

Investoritele elamisloa andmise kord suurendab liikmesriikides ja kogu ELis julgeolekuohtu ning rahapesu, maksudest kõrvalehoidmise ja korruptsiooni ohtu. Venemaa agressioon Ukrainas on tähelepanu taas nendele ohtudele tõmmanud.

Täna avaldatud soovituses palub komisjon liikmesriikidel:

  • kehtestada ja teha enne investeeringute eest saadud elamislubade väljaandmist rangeid kontrolle. Liikmesriigid peaksid võtma kõik vajalikud meetmeid, et investoritele elamisloa andmisega ei kaasneks julgeoleku, rahapesu, maksustamise vältimise ja korruptsiooniga seotud riske. See tähendab, et enne elamislubade väljaandmist tuleb kehtestada ja teha kõik riigis elamise tingimuste ja  julgeolekukontrollid ning kontrollida, kas  riigis viibimine on pidev;
  • tunnistada kohe kehtetuks sellised elamisload, mis on antud investoritele elamisloa andmise korra alusel Venemaa ja Valgevene kodanikele, kelle suhtes kohaldatakse ELi sanktsioone seoses sõjaga Ukrainas, või keelduda nende pikendamisest. Sama tuleks teha ka isikute puhul, kes toetavad oluliselt sõda Ukrainas või Venemaa valitsuse või Lukašenka režiimi muud sellega seotud tegevust, mis rikub rahvusvahelist õigust;
  • peatada elamislubade väljaandmine investorite elamisloa korra alusel kõigile Venemaa ja Valgevene kodanikele.

Kõiki meetmeid tuleb kohaldada kooskõlas proportsionaalsuse põhimõtte, põhiõiguste ja liikmesriikide õigusega. Komisjon palub liikmesriikidel anda mai lõpuks aru täna esitatud soovituse rakendamise kohta ja edaspidi komisjoni korrapäraselt teavitada.

Taustteave

Investoritele kodakondsuse andmise kord võimaldab isikul saada kodakondsuse märkimisväärse makse või investeeringu tegemise alusel. Investoritele elamisloa andmise kord võimaldab kolmandate riikide kodanikel saada ELi liikmesriigis elamisloa vastutasuks makse või investeeringu eest.

Investoritele elamislubade andmise kord, millega antakse investoritele teistsugused õigused kui kodakondsuse andmise korra alusel, kujutab endast sama tõsist julgeolekuriski nii liikmesriikidele kui ka ELile tervikuna. Kehtiv elamisluba annab kolmanda riigi kodanikule õiguse vastavas liikmesriigis elada, kuid ka Schengeni alal vabalt reisida. ELi õigusega reguleeritakse küll teatavatesse kategooriatesse kuuluvate kolmandate riikide kodanike suhtes kohaldatavaid sisenemistingimusi, aga nendega ei reguleerita investoritele elamislubade andmist ELi tasandil ning see jääb liikmesriikide pädevusse.

Täna esitatud soovitus ei piira Venemaa ja Valgevene kodanike lubamist ELi ja elamist ELis muudel põhjustel, nagu näiteks humanitaarsetel põhjustel või rahvusvahelise kaitse saamise korral.

 

Lisateave

Pressiteade

Komisjoni soovitus, mis käsitleb investoritele kodakondsuse ning elamisloa andmise korda, samuti viivitamatuid samme seoses Venemaa sissetungiga Ukrainasse, 28. märts 2022

Komisjoni aruanne ELi investoritele kodakondsuse ja elamisloa andmise korra kohta, 23. jaanuar 2019

Üksikasjad

Avaldamiskuupäev
28. märts 2022
Autor
Esindus Eestis