Teadus- ja innovatsioonipoliitika toetab ELi rohe- ja digipööret ning aitab saavutada Euroopa Komisjoni 2019.–2024. aastaks püstitatud kuut üldeesmärki. Teadusuuringud ja innovatsioon on ka Eesti majanduse tuleviku alustalad
Tänu ELi teadus- ja innovatsioonitoetusele saavad Eesti teadlased osaleda projektides, mis aitavad teha murrangulisi avastusi nii loodusteaduste, tervishoiu, transpordi, kliimamuutuste kui ka digitehnoloogia valdkonnas.
Innovatsioon
Euroopa innovatsioonitoetuste lipulaev on Euroopa Innovatsiooninõukogu, mis toetab uute tehnoloogiate väljatöötamist, arendamist ja turule viimist. Innovatsiooninõukogu eelarve aastatel 2021–2027 on üle 10 miljardi euro. Umbes kaks kolmandikku Euroopa viimaste kümnendite majanduskasvust on olnud seotud innovatsiooniga.
ELi toetus on aidanud Eestil tõusta Euroopa innovaatiliste riikide sekka. 2023. aastal liigitus Eesti Euroopa Innovatsiooni edetabelis keskmise innovatsioonitegevusega ELi liikmesriikide hulka. See edetabel annab võrdleva ülevaate Euroopa riikide innovatsioonitegevuse tasemest.
Euroopa Innovatsiooninõukogu koduleht
Euroopa Innovatsiooninõukogu rahastamisvõimalused
Küsimused ja vastused Euroopa Innovatsiooni edetabeli kohta
Teadusuuringud
„Euroopa Horisont“ on ELi juhtprogramm teadusuuringute ja innovatsiooni ning rahvusvahelise teaduskoostöö rahastamiseks aastatel 2021–2027. Selle eelarve on ca. 95,5 miljardit eurot, mida kasutatakse muu hulgas innovaatiliste lahenduste leidmiseks võitluses kliimamuutustega ja ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks. Lisaks toetab programm ELi konkurentsivõimet ja majanduskasvu, pannes erilist rõhku digipöördele.
ELi eelmisest teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammist „Horisont 2020“ said Eesti projektid aastatel 2014–2021 toetust enam kui 274 miljoni euro väärtuses.
Teadustoetuse taotlemisel saab abi ja nõu küsida Eesti Teadusagentuurist. Eesti Teadusagentuur vahendab ELi teadus- ja innovatsiooniprogramme ning toetab mitme projekti ja koostöövõrgustiku kaudu Eesti teadus- ja arendustegevust ning innovatsioonisüsteemi. Lisaks korraldab teadusagentuur riiklikku teadusrahastust ja teaduse hindamist.
Eesti on osa ka Euroopa teadusruumi (European Research Area) algatusest, mis toetab rahvusvahelist koostööd teadus- ja arendustegevuses. Programmi loomise eesmärk oli aidata Euroopal saada maailma juhtivaks teadmispõhiseks majanduseks, panustades ühtse ja piirideta teaduse, innovatsiooni ja tehnoloogiaturu arengule Euroopa Liidus.
Eesti osalus programmis „Horisont 2020“
Teadustegevuse rahastamine ELis
Rahastus Eestis
Eesti teadlased ja uurimisrühmad saavad rahastamisvõimalustega tutvuda SEDIA (Single Electronic Data Interchange Area) portaalis, mis koondab ühte kohta kõik ELi teadusgrandid ning avalikud hanked.
Programmist „Horisont 2020“ sai ELilt rahalist toetust 939 organisatsiooni enam kui 274 miljoni euro väärtuses. Seega oli Eestile eraldatud rahasumma ühe elaniku kohta ELi liikmesriikide võrdluses suuruselt kümnes. Eesti projektide rahastamise määr oli 13,8%, mis ületab ELi keskmist (13,4%). Suurim osa Eestisse tulnud toetustest (48,6%) läks kõrgharidusasutustele. Lisaks said 68,5 miljoni euro väärtuses toetusi 254 väikese ja keskmise suurusega ettevõtet.
Programmist „Horisont 2020“ toetust saanud Eesti projektid
Riikidepõhine statistika programmis „Horisont 2020“ osalemise kohta